Ajalugu (0)

Prantsusmaa areng.
Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks.
võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel.
1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone . Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne , mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust. Rahvarinne püsis koos 1938. a sügiseni. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Diktatuurioht suudeti kõrvaldada, kuid 1930. a lõpus tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa.
USA sisepoliitika 1920.aastatel.
USAs toimis kaheparteisüsteem, valitses vabariik, seadusi võttis vastu kongress ja riigipeaks oli president . Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Mõlemad parteid pooldasid vabaturumajandust, seega oli tegemist paremerakondadega. Maailmasõja ajal valitsesid riigis demokraadid , peale sõja lõppu aga võtsid riigiohjad enda kätte vabariiklased . Nende poliitikat nimetatakse majanduslikuks liberalismiks ning sõjajärgsel aastakümnel tõi see ka edu.
USA majandus 1920.aastatel.
1920. aastail võimusteski USA-s vabaturg . Alustati tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ja kerkisid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses.
Organiseeritud kuritegevus .
Kuid 1920. aastatel vapustasid riiki ka suured skandaalid. Suureks probleemiks oli kuritegevuse kasv. Suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama maffiaks. Maffiarühmade tegevusvaldkondadeks olid alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus.
President Roosevelti tegevus majanduskriisi ületamiseks.
1932. a presidendiks valitud Franklin Delano Roosevelti uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülesmäge. Kuid mõne aja pärast asusid suurettevõtjad nõudma riikliku reguleerimise lõpetamist, nimetades seda vabamajanduse piiramiseks.
Roosevelti süüdistati kord fašismi, kord sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas enamik 1936. aastal Roosevelti poolt. President otsustas jätkata ümberkorraldustega. Kuid osa eelnõusid lükkas tagasi kongress, osa tunnistas Ülemkohus seadusega vastuolus olevaks. Valijate toetus ning USA-d 1928. a tabanud majanduskriis sundisid siiski kongressi ja Ülemkohust oma suhtumist presidendi algatustesse muutma . Kiideti heaks mitmed Roosevelti valitsuse tähtsad ettepanekud, mis parandasid tavainimeste olukorda.
USA välispoliitika.
Isolatsionismi aeti USAs juba 19. sajandi esimesest poolest alates. Osavõtt Esimesest maailmasõjast aga tähendas vähemalt ajutist isolatsioonist loobumist. Pärast Esimese maailmasõja lõppu olid Ameerika Ühendriikidel kõik võimalused muutuda maailma juhtivaks riigiks, kuid ameeriklased ei soovinud seda. USA jäi eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Verailles' rahulepingut. Sellest hoolimata sekkus USA varasemast rohkem Euroopa asjadesse. Eriti puudutas see majandusküsimusi.
Suure majanduskriisi aastail hakkasid ameeriklased taas nõudma oma valitsuselt Euroopa asjadesse mittesekkumist. Paljude arvates olid eurooplased süüdi USA hädades. Need meeleolud soodustasid nn neutraliteediseaduse vastuvõtmist. Seda järgis USA kuni Teise maailmasõjani. Hiljem tunnistas Roosevelt , et see oli viga.
Diktatuuride tekkimise põhjused.
1. Muutused ühiskonnas - keskklass kaotas oma mõjuvõimu, samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond. naistele anti valimisõigus, tekkisid suured valijate rühmad
2. Sõja mõju - sõja mõjul muutus valitsus karmimaks ja kindlakäelisemaks
3. Pettumine Versailles ' süsteemis - pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve
4. Majanduslikud raskused - reparatsioonimaksud, kiire inflatsioon , tooraineallikate kadumine
5. Terav riigisisene võimuvõitlus - poliitilised erakonnad mustasid üksteist ja tekkisid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud
6. Valimiskünnise puudumine - mittedemokraatlikud pisirühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks.
Diktatuuri liigid.
autoritaarne diktatuur - kogu võim on koondunud ühe isiku kätte, seadusi muudavad valitsused oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Enamik diktatuure olid 1920-30 a autoritaarsed , k.a. Eesti
tolitaarne diktatuur - võim koondunud ühe isiku kätte, kontrolliti ka inimeste mõtteavaldusi ja väljendusi. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all hoidmine (küüditamine ja surmalaagrid). Tolitaarses diktatuuris on ühiskonna elu täielikult reeglitele allutatud. nt natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit.
Diktatuuridele iseloomulikud jooned.
Eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Juht toetus valitsevale parteile. Rahvast hirmutati pidevalt ümbritsevate vaenlastega, et ta tahtele alluks. Kui parajasti tegelikku ohtu ei olnud, mõeldi see välja. Loodi võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. Tolitaarsetele riikidele oligi iseloomulik inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda .
Nõukogude riigi rajamine.
Nõukogude riigi loomine algas 1917. a pärast bolševike võimuletulekut. 1917. a novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kuid uue riikluse tegelikuks võimuorganiks kujunes oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918 saatsid bolševikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta pärast kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ( NSVL ). Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastuvõetud põhiseadusega.
Kodusõda.
Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega rahul. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. lõpukuudel. 1918. a kevadel kasvas see üle kodusõjaks,mis kestis kuni 1920. aastate alguseni . Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid samuti toetama . 1918. a kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas intervetsioon. Nõukogudevõim aga suutis luua Punaarmee ja survele vastu seista. Kodusõda oli julm mõlemale poolele. 1918. a suvel tapsid enamlased ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni.
maailmarevolutsiooni õhutamine.
Võit sõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus asus toetama ja õhutama kõiki teiste riikide mässuliikumisi 1920. aastate esimesel poolel. Teenistusse rakendati ka 1919. a asutatud komitern. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Saksamaal, Bulgaarias, Eestis ja teistes riikides, kuid kõik katsed ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest esialgu ühel maal - Venemaal. Maailmarevolutsioon tõusis uuesti päevakorrale 1930. aastate lõpul.
Nõukogude majanduspoliitikad:
a)sõjakommunism 1919-1021 - kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus, loodi toitlusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlussalgad. Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral tasuta jaotama. Juurutati ka mitmesuguseid tasuta teenuseid. Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport, teatrid jms tasuta.
b)NEP 1921-1927 - kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegkonda nõukogude võimuga.
Stalin võimul:
a) industrialiseerimine - loobuti NEP'i poliitikast . See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.
b) kollektiviseerimine - loodi kolhoosid . Sellega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad kui omaette klass. 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse. 1930. aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda, hukkus ligi 7 miljonit inimest.
c)massirepresioonid -
Fašistide võimuletulek Itaalias.
Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini . Varsti oli Mussolinil juba sadu tuhandeid toetajaid. Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium .
Mussolini õpetus.
Fašistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus, seega oi tegemist natsionalistliku õpetusega. Siit tulenes ka fašismi peamine idee: kõik inimesed ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Selline õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Natsionalism sai 1920-30. aastail paljude diktatuuride aluseks ja Mussolini muutus eeskujuks.
Itaalia fašistliku diktatuuri sise- ja välispoliitika.
1922. a sügisel määrati Mussolini peaministriks. Esialgu säilis demokraatlik riigikorraldus, kuid juba 1925. a kehtestati üheparteisüsteem ja algas fašistliku diktatuuri kinnistamine . Loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Võeti vastu seaduseid, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce .
Fašistliku diktatuuri välispoliitika 1930. aastail oli väga sõjakas. Oma välispoliitika eesmärgiks kuulutas Mussolini Vahemere muutmise Itaalia sisemereks. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, pärast seda aga kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane . Hiljem tõi see liit Itaaliale suuri kannatusi. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ja ta ise hukati.