Diktatuur ja demokraatia (0)

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia?
Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat . Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini , kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi suuri muudatusi ning võttis vastu seadusi, mis andsid talle kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võimu. Saksamaal loodi Saksa Töölispartei, mis 1920.aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler . Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks ja tugevaks. Selleks tuli tühistada kõik alandavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi. 1933. aastal, peale Riigipäevahoone põlengut sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Peale riigipresidendi Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus - ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis . Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid ning kehtestati reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema tööstusriigiks. Prantsusmaal kehtis alates 1870. aastatest vabariik ning seal tegutses palju parteisid. 1934. aastal loodi diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinne , kuhu koondusid sotsialistid , kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 2 aastat hiljem saavutas Rahvarinne võidu ning moodustas valitsuse. Tegelikult pole vahet, kas riigis valitseb demokraatia või diktatuur, sest kui see rahvale sobib ning toimib, areneb riik jõudsasti edasi. Palju oleneb ka võimul olevast valitsejast (vaid diktatuuri puhul) ning tema põhimõtetest. Demokraatia puhul rahva aktiivsusest ja soovist oma riiki muuta ning selle heaks midagi head teha.