Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liberalism on ideoloogia, mis väljendab kõige paremini minu vaateid (0)

1 Hindamata
Punktid
Liberalism on ideoloogia, mis väljendab kõige paremini minu vaateid
Liberalism ehk vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Liberalismi kohaselt on kõik inimesed vabad ja võrdsed. Inimene on end võimeline arendama ja täiustama, ta ei vaja pidevat riigpoolset hoolitust. Suurimaks hüveks ühiskonnas on vabadus.
Läbi aegade on liberalismi eri riikides tõlgendatud väga erinevalt. Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus , ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ).
Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel näitas, milleks on võimeline üks rahvus, kes on rahavaarvult väike, aga vaimult suur.
Kindlasti ei tähenda vabadus seda, et inimesed võivad käituda nagu ise heaks arvavad . Vabadus tähendab allumist seadustele . Ja see omakorda seda, et kõik on seaduste ees võrdsed ka rikkastele kehtivad seadused. Jõukad inimesed arvavad, et võivad seadustest üle astuda ja rahaga kõik kinni mätsida, seni on see võimalik, kuni leidub kasuahneid ehk korrupeerunud inimesi, kes lasevad sellisel asjal sündida. Nagu ütleb vanarahva tarkus, „valel on lühikesed jalad“ ja lõpuks tuleb ikka kõik päevavalgele ja kurjategijad saavad oma teenitud karistuse.
Liberalismi kohaselt on kõik inimesed sünnilt vabad ja võrdsed, see tähendab, et rikkaste ja vaeste laste vahe peaks olema olematu. Kuid tänapäeva ühiskonnas on seda tunda igas ideoloogias, et rikaste ja vaeste kodanike vahel on peaaegu ületamatu sild, kui just kehvemas seisus inimesed ise midagi ette ei võta oma olukorra parandamiseks. Liberaalide arvates on ühiskond nii iseseisev, et ei vaja pidevat riigipoolset hoolitsust. Eestis toimiks liberaalsus hästi, sest meie riik on demokraatlik. Demokraatia on võimu teostamise vorm, kus kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja see on eelkõige rahva valitsus. Liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele. Ka Eestis on liberaalsust. Kodanikud on vabad ja neile on antud rohkem õigusi, näiteks sõnavabadus. Muidugi peavad inimesed ikka jälgima, mida suust välja ajavad, sest teise inimese suusõnalise ähvardamise või solvamise eest võib karistada saada. Meie ühiskonna suurimaks varaks on vabadus, mis on raskelt kätte võideldud vere ja pisarate läbi.
Eestis on libraalseks erakonnaks oravad ehk Reformierakond . Tänapäeva liberaalid on peamised vabamajanduse kaitsjad. Nad pööravad suuremat tähelepanu kodanikuõiguste ja – vabaduste kaitsele, kohalike omavalitsuste tugevdamisele ning kirku lahutamisele riigist.
Poliitikas pooldan liberalismi ideoloogiat, sest selle kohaselt on kõik kodanikud vabad ja sünnilt võrdsed. Liberaalses ühiskonnas elavad inimesed, kes tulevad oma eluga ise toime ja ei vaja riigi pidevat toetust. Kodanikud on võimelised arenema ja end täiendama pidevalt. Inimesed ei looda ainult riigile, vaid üritavad ise end aidata, et end õnnelikuna tunda, mitte tõrjutuna.
Liberalism on ideoloogia-mis väljendab kõige paremini minu vaateid #1 Liberalism on ideoloogia-mis väljendab kõige paremini minu vaateid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Lühiessee räägib liberalismist Eestis ja üleüldiselt. Kas see on parim ideoloogia just?

Sarnased õppematerjalid

Liberalism
5
doc

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.­15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri.

Ühiskonnaõpetus
Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil
40
pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

jälje. Ühiskondi kus eluvaldkonnad on eristatavad ja poliitilises sfääris toimuvate muutustega ollakse kriitilised, teiste eluvaldkondades aga positiivsed. Ühiskondi, kus taunitakse muutusi. Lääne-Euroopas on vasakpoolne see poliitik, kes toetab kiireid muutusi poliitilises sfääris. Võrdsustatuna revolutsionääriga. o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides) Midagi tuleb pakkuda kõigile, tuleb meeldida "soo"-le. o Vasakpoolsuse ja parempoolsuse paigutamine rahvuslikku konteksti, eriti just 20. sajandi Euroopas

Ajalugu
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus ­ tsentrism ­ vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots ­ "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep ­ "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik ­ "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M

Ühiskond
Eksami küsimused
21
doc

Eksami küsimused

Ideaalriigi peamiseks tunnuseks on iga üksiku inimese tingimusteta allumine riigile. Paremaks teeks ühiste vajaduste rahuldamiseks linn-riigi tingimustes on tööjaotus kodanike vahel. Kalduvuste järgi kujuneb ühiskonnas kolm seisust (klassi) ­ valitsejad ehk valmrid; sõjamehed ja talupojad ning käsitöölised. (Vastavalt omadused ­tarkus,mehisus,ahnus).Pideva riikliku hariduse ja kasvatuse läbinud kodanikud selgitavad läbi aastate arengut, kõige andekamaid ja toovad neid võimule, riigi etteotsa. Platon ei tee kasvatusideedes vahet sugupoolte vahel. Tema arvates peavad tütarlapsel olema samad võimalused saada riigis kõrgematele kohtadele valitsusema. Platon esitas riigivormide klassifikatsiooni: 1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4

Politoloogia
Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil
31
rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul

20. sajandi euroopa ajalugu
Sotsiaal ja õigusfilosoofia
37
docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein ­ keelemängu teooria Teemad Filosoofia ­ tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism ­ Mill, eriosa 6. liberalism ­ reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus ­ mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi?

Õiguse filosoofia
Politoloogia ja poliitika
16
doc

Politoloogia ja poliitika

võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne. Tänapäeval mõistetakse poliitikat kui ühiskondlikku tegevust, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõige üldisemalt on poliitika tegevus, mille eesmärk on midagi muuta või kaitsta. Poliitika algpõhjus on erihuvid ja sotsiaalne konflikt. Normaalse poliitika eesmärk on huvide kompromiss. Poliitika oli, on ja jääb, sest konfliktid on permanentse iseloomuga. Selleks, et eri gruppe koos hoida, on vaja mängureegleid ­ seadusi, regulatsioone, on vaja poliitikat. Definitsioonid: Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega. Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate võimaluste

Õigusteadus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel

Politoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun