Liberalism on ideoloogia, mis väljendab kõige paremini minu vaateid (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Liberalism

Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides tõlgitsetud erinevalt. Kui Ameerika Ühendriikides seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Termini ajaloost 14.­15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri.

Ühiskonnaõpetus

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

jälje. Ühiskondi kus eluvaldkonnad on eristatavad ja poliitilises sfääris toimuvate muutustega ollakse kriitilised, teiste eluvaldkondades aga positiivsed. Ühiskondi, kus taunitakse muutusi. Lääne-Euroopas on vasakpoolne see poliitik, kes toetab kiireid muutusi poliitilises sfääris. Võrdsustatuna revolutsionääriga. o Kinnitab tähelepanu poliitilise elu äärmustele. Sellest leitav kõige puhtamaid esindajaid. Peame neid kohati kõige tähtsamateks. Kuid generalstaatide seas kõige rohkem "soo" esindajaid (siis peeni neid arulagedateks), 20. sajandi jooksul on äärmused kaotamas oma tähtsusi. "Soo" seisuse ja tähtsuse kasvamise sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides) Midagi tuleb pakkuda kõigile, tuleb meeldida "soo"-le. o Vasakpoolsuse ja parempoolsuse paigutamine rahvuslikku konteksti, eriti just 20. sajandi Euroopas

Ajalugu

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus ­ tsentrism ­ vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots ­ "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep ­ "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik ­ "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M

Ühiskond

21

doc

Eksami küsimused

Ideaalriigi peamiseks tunnuseks on iga üksiku inimese tingimusteta allumine riigile. Paremaks teeks ühiste vajaduste rahuldamiseks linn-riigi tingimustes on tööjaotus kodanike vahel. Kalduvuste järgi kujuneb ühiskonnas kolm seisust (klassi) ­ valitsejad ehk valmrid; sõjamehed ja talupojad ning käsitöölised. (Vastavalt omadused ­tarkus,mehisus,ahnus).Pideva riikliku hariduse ja kasvatuse läbinud kodanikud selgitavad läbi aastate arengut, kõige andekamaid ja toovad neid võimule, riigi etteotsa. Platon ei tee kasvatusideedes vahet sugupoolte vahel. Tema arvates peavad tütarlapsel olema samad võimalused saada riigis kõrgematele kohtadele valitsusema. Platon esitas riigivormide klassifikatsiooni: 1.Ideaalne riik, aristokraatia (parimate valitsus) 2. Timokraatia, riik, kus kodanike õigused sõltuvad nende kohast ühiskondlikus tööjaotuses ning varandusest. 3. Oligarhia, väheste võim, mis on rajatud rikkusele. 4

Politoloogia

31

rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul

20. sajandi euroopa ajalugu

37

docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein ­ keelemängu teooria Teemad Filosoofia ­ tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism ­ Mill, eriosa 6. liberalism ­ reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus ­ mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi?

Õiguse filosoofia

16

doc

Politoloogia ja poliitika

võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne. Tänapäeval mõistetakse poliitikat kui ühiskondlikku tegevust, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõige üldisemalt on poliitika tegevus, mille eesmärk on midagi muuta või kaitsta. Poliitika algpõhjus on erihuvid ja sotsiaalne konflikt. Normaalse poliitika eesmärk on huvide kompromiss. Poliitika oli, on ja jääb, sest konfliktid on permanentse iseloomuga. Selleks, et eri gruppe koos hoida, on vaja mängureegleid ­ seadusi, regulatsioone, on vaja poliitikat. Definitsioonid: Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega. Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate võimaluste

Õigusteadus

128

docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel

Politoloogia

Kommentaarid (0)