Jaapan Aasia imelaps Jaapan oli USA okupatsiooni all 1945. aastast kuni 1951. aastani. Sellel ajal tehti palju ümberkorraldusi. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilsed ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati
1980. Ronald reagan asus majandust reformima. Reagonoomika-tema majanduskava . ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjate piirangute tühistamine, maksude alandamine. Usa pidi loobuma pingelõdvendustest. Idablokk muutus nõrgemaks ja ei suutnud majanduslikult enam usaga võistelda. Jaapan 1951.aastani USA okuoatsioon Jaapanis , San Fransisco rahuleping. maareform(kaotati suurmaaomadus , anti talupoegadele maad). suuretevötete (dzaibatsude) tegevuse piiramine. 1946 Jaapani pöhiseadus(meie , jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate jaudu). Pöhiseaduslik monarhia , keisri öigusi piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime). 1970 energia- ja majanduskriis. piirati tööstusharusid. eelistati teaduse saavutustel pöhinevaid alasid , mis 1970 muustus keskonna saatamise pärast suureks probleemiks. praegu on jaapan hästiarenenud riik
Jaapan pärast II maailmasõda Jaapan · Jaapan oli sõjakas riik kahe maailmasõja vahel · Tugevdati relvajõude · Riigi elatustase langes kõvasti · Ametlikuks valitesejaks oli keiser, kuid tegelikult võim kuulus sõjaväe kõrgeimale juhtkonnale · Astudes välja Rahvasteliidust rikkusid nad oma võimaluse olla võitjate poolel · Sattus USA okupatsiooni alla Majandus · Suur majanduskasv · Piirati selliste tööstusharude arengut mis nõudsid palju toorainet ja energiat
esindaja. 1961 aastast alates meenutas sakslastele pidevalt nende maa jaotust aga kurikuulus berliini mr. 1960 - uus idapoliitika 1989 aastal lammutati beriliini mr ning samal aastal alanud saksamaa taas hinemise lbirkimised lppesid sellega, et hinemise kiitsid heaks nii 2 maailmasja vitnud riikide kui ka mlema saksa riigi juhid. alates 3 okt 1990 on europpas ainult ks saksa riik - saksamaa liitvabariik. 1945 sept- jaapan sattus USA okupatsiooni alla. 1951- slmiti san fransisco rahuleping, millega lppes USA okupatsioon jaapanis. thtsaimaimaks hiskonna mberkorralduseks oli maareform, millega kaotati suurmaaomandus ja maad anti talupoegadele. suurettevtete liit ehk dzaibatsu. 1946- veti vastu jaapani uus phiseadus. (algab snadega: meie, jaapani rahvas, toimides parlamenti seaduslikul viisil valitud esindajate kaudu...).st et riigis kehtestati parlamentaarne riigikord.
Kõige rohkem tegi selles vallas ära Willy Brandt. Sõlmiti lepingud suhete parandamiseks Poola,Tsehhoslovakkia,NSV Liidu ning ka Ida-Saksamaaga. 1989.aastal lammutati Berliini müür ning samal aastal alanud Saksa-maa taasühendamise läbirääkimise läbirääkimised lõppesid sellega,et ühinemine kiideti heaks ning Teise maailmasõja võitnud riikide kui ka mõlema Saksa riigi juhtide poolt. Alates 3.oktoobrist 1990.a on Euroopas ainult üks Saksa riik Saksamaa Liitvabariik. 10. USA okupatsioon Jaapanis kestis kuni 1951.aastani ,mil sõlmiti San Francisco rahuleping. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform,millega kaotati suurmaaomandus ning maad anti talupoegadele. Jaapani uus põhiseadus võeti vastu 1946.aastal. Riigis kehtestati parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õigusi piirati. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne
Ajalugu Mõisted: Makartism - kommunistide ja juutide vastane poliitika. San Francisco rahuleping Usa okupatsioon Jaapani üle lõppes selle lepinguga, kui ameerikalste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960
Maailma jaotamine 20. saj. II poolel: mille alusel jagati maailma riigid I, II ja III maailmaks, mis riigid/piirkonnad neisse kuulusid. Esimese rühma moodustasid arenenud tööstusriigid, kus valitses demokraatia ja turumajandus. USA, Kanada, Lääne-Euroopa riigid, Jaapan, Austraalia. Neid iseloomustab tugev majandus ja inimeste elujärje pidev paranemine.Teine rühk koosnes NSVL-st ning tema Ida- ja Kesk-Euroopa liitlastest. Neis riikides kehtis sotsialistlik plaanimajandus ja rasketööstus, mis pidi tagama idabloki sõjalise võimsuse. Inimeste elatustase oli lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Nende rühmade körvale tekkis nn kolmas maailm. Kolmanda maailma riikides oli majandus tavaliselt nõrk ning suurem osa inimesi elas viletsuses.
Mis see on? W. Brandt oli 1960ndatel võimule saanud liidukantsler. Seos seisnes selles, et ta tegi selles vallas kõige rohkem ära. Uus idapoliitika oli välispoliitiline suund, mille ideeks oli suhete parandamine idabloki riikidega. Nii sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkia, NSV Liidu ja ka Ida-Saksamaaga. 13. Millal leidis aset Saksamaa taasühinemine? 3. oktoober 1990. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti San Francisco rahuleping? Selle tähtsus? 1951. Jaapani ning USA vahel. Pärast seda lõppes USA okupatsioon Jaapanis. 15. Milline oli jaapani riiklik korraldus? Riigis kehtestati parlamentaarne riigikord, võeti vastu uus põhiseadus (1946). Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ning keisri õiguseid piirati. Jaapani riigikord hakkas meenutama Suurbritannia oma, mistõttu ta ka Euroopa riikidega sarnases. Kuna Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, hakkas seadusi vastu võtma kahekojaline parlament, mille liikmed
Kõik kommentaarid