VANA-LIIVIMAA LINNAD - tööleht vastustega (0)

                                                                                                                            Tee endale 
õpiku ja arvuti abil konspekt      VANA-LIIVIMAA LINNAD  1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp.  Püüa  täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN  Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a-
st VILJANDI VANA- PÄRNU  NARVA TARTU Linnaõigus  1262. a-st PAIDE HAAPSALU  1


UUS-PÄRNU RAKVERE 2. Linn. Täida lünktekst. +
1. Vana-Liivimaal oli keskajal 9  linna, neist kõige varem sai linnaõiguse  Tallinna  linn  1248.aastal.  2. Linna valitses magistraat ehk raad , mille suurus sõltus  linna suurusest. 
3. Juhtiv positsioon oli linnades linnavalitsuse käes, kuigi arvuliselt moodustasid  linnaelanikest suurema osa kodanikkond. 4. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne: linnakodanikud said osa linnakogukonda  kuulumise hüvedest läbi ametialaste ühenduste, milleks olid gildid ja tsunftid .  3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need  keskaegsete 
linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla.  a) Otsi Tallinna ja Tartu raekoja kohta pilt ja mõni huvitav fakt koos viitega allikale.        ↓   Tallinna raekoda    ⬇     ↓Tartu  raekoda   ⬎    Tallinnaꜛ ⤤ Tallinnaꜛ ￪ꜛ raekoja  ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis  ⤣ ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis  hoone 1404.aastal. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani.  Tänaseni  täidab raekoda 
endiselt linnavalitsuse esindushoone rolli, võttes külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja  2


muuseumina.                3


Vana Toomas on tänapäeval oluline
Tallinna sümbol. Raekoja tippu asetati see
tuulelipp aastal 1530. Kuuldavasti oli
tuulelipu modelliks talupoeg.
*https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_rae kod a Sõdade ja tulekahjude tõttu on Tartu
keskaegsest vanalinnast säilinud vaid paar
üksikut hoonet. Nii on ka Tartu raekoda
näiteks Tallinna raekojaga võrreldes
suhteliselt uus: see ehitati 1782–1789. *https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_raekoda b)      Narva                                        Paide                                                 Pärnu   Viljandi          4


   Haapsalu  Mis olid rae ülesanded?  -Andis välja seadused, mõistis kohut, lahendas tüliküsimusi linlaste vahel,  Kes olid bürgermeistrid? -Rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Mis oli foogti peamine ülesanne?  -Maksude kogumine, kohalikele õiguse mõistmine ja linnuse kaitsmine vene ja leedu rünnakute 
eest. Kus olid maaisandate residentsid Tallinnas ja Tartus? Tallinn - Toompea ; Tartu - Toomemägi Keda nimetai linnas bürgeriks? Kuidas selleks sai? Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud –nad ei omanud 
suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Miks olid linnad ka põliselanike jaoks keskajal atraktiivsed? Tõesta.  Kuna linn pakkus külaelanikele võimaluse muuta oma sotsiaalset staatust (ettevõtlusvabadus 
ja sellega seotud õigus astuda organisatsioonide liikmeks), teenida elatist kaubanduse ja 
käsitööga. Linnaõhk teeb vabaks. KAUBANDUS. Oma sissetuleku said linnad peamiselt  kaubandus tegevusega. Eriti soodne oli olukord selles 
osas hansalinnadel: Tallinn,Tartu , Pärnu ja Viljandi . Otsi hansalinnade kaart.Viita allikale. 
  VB: https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa#/media/File:Medieval_Livonia_1260.svg 5


Otsi koge pilt. Viita allikale. 
http://www.histrodamus.ee/upload/files/keskaeg/Hansa_map.png Eesti kõige olulisemateks väljaveoartikliteks olid teravili, härja- ja lehmanahk, tahke rasv ning
hülgerasv ja sisseveoartikliteks Vene lina, karusnahka, vaha, soola, vürtse, metalli jms. Selle 
valdkonna tähtsamad ühendused olid  Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus. Suurgild - Tallinna Suurgild asutati 1325. aasta paiku. Suurgild ühendas linna suurkaupmehi,
kelle hulgast valiti ka raehärrad. Mustpeade vennaskond - Mustpeade vennaskond oli Riias, Tallinnas ja Tartus tegutsenud 
vallalisi kaupmehi ja laevaomanikke ühendav organisatsioon.Alustas tegevust 14. sajandi 
keskpaigast. Anna ülevaade Hansa Liidust. Millal see alustas ja mis talle surmava hoobi andis?  Hansa Liit oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade 
ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Surmava hoobi andis Liivi sõda. Tallinna linn olla ehitatud soolale. Mida see tähendab? Tallinn on soolale ehitatud – nimelt saadi soolast suurimaid kasumeid ja järelikult maksti ka 
suurimaid makse. Soolast saadi suurim kasum ja sellest läks suurim osa maksetele. Mis on pildil? - Mustpeade maja
----------------------------------                                                               
KÄSITÖÖ 6


Linnade käsitöölased olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Skraa e käsitööliste põhikiri 
reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui ka korraldas sotsiaalabi: kontrolliti toodangu 
kvaliteeti , üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest ja materiaalset leskedele ning 
orbudele. Selle valdkonna ühendused jagunesid: esmatarbekaubad (n rätsepad, maalrid, 
tislerid) ja suurkaubandus (kaupmeeskond) (n lihunikud, voorimehed, soolatõukajad).  Otsi erinevate käsitööliste pilte – 10 . Kirjuta alla, mis käsitöölisega on tegemist.             Sepad     Parkal                riide värvimine                    Pagarid                       Pottsepp    Juuksur                           VAIMUELU  (vt Õp ptk 12) I Vana-Liivimaa kiriklik korraldus PAAVST
PEAPIISKOPID   (Riia ja Lundi) 
PIISKOPID          (Riia, Tallinna,  Tartu, Saare-Lääne, Aizpute) - oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim juht Ülesanded: 1) õnnistas ametisse madalamaid ametnikke
                   2) pühitses kirikuid, altareid, kabeleid …
                   3) pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi
                   4) teostas vaimulike järelvalvet:
                     a) sinodid- piiskopkonna vaimulike koosolekud
                     b) visitatsioonid e kirikukatsumused, et saada tegelikku ülevaadet jumalasõna 
                          kuulutamisest ja rahva  õpetamisest preestrite poolt; välja selgitada usuelu 
                          väärnähtused                             N Saare-Lääne  piiskop Johannes IV Kievel on visitatsiooni käigus avastanud, 
                              pühameeste  hulgas on korratuid, ta on vallandanud Kaarma preestri, sest ta on 
                              pressinud talupoegadelt liigset kasu (1 matus= 1 lehm!!) 7


Residents: toomkirik e katedraal (piiskopkonna peakirik) Kus need kirikud asuvad?                                                                   Tallinna toomkirik             Tartu jaani kirik?                  Haapsalu piiskoplinnuse kirik  
Toomkapiitel – kõrgem vaimulike kolleegium (toomhärrad e kanoonikud) Tihti kohalike 
aadlike pojad; ka linnaelanike järeltulijad. Üldreeglina kõrgharidusega. Hariduslik eliit!!!
Ülesanded: 1) õigus piiskoppi valida
                   2) piiskopi nõuandev organ (nagu riigiametnikud)                                                                                                                                                        
3) pidulike jumalateenistuste e missade läbiviimine 
                             (liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa) 4) sekkusid ka järjest rohkem ilmalikku ellu, et saada tulu                      (isiklikud mõisad ja majad linnas, ametid mitmes kapiitlis korraga, eetika 
rikkumine)
* Tartu toomhärrad (vt GTR EA I osa lk 42)
Praost – juhatas piiskopkonna majanduselu, valitses vara ja juhatas kapiitli istungeid
Dekaan – valvas distsipliini üle, hoolitses statuudist kinnipidamise üle
Skolastik- organiseeris toomkiriku juures noorte õpetamist ja kasvatamist; juhtis toomkooli;
                Tihti ka õigusnõuniku (sündiku), sekretäri, raamatukoguhoidja arhivaari kohustused
Kantor- organiseeris ja juhtis rituaale ja liturgiaid (missa muusikalis-sõnaline osa)
Järelevaataja- tagas jumalateenistuse esmavajadused: uste avamine ja sulgemine, valgustus, 
                       kellalöögid
Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest
Lihttoomhärrad-  „Nii lähedal kui piiskoppide ajal ei ole eestlaste maa ja Tartu linn olnud Euroopale ei 
enne ega pärast keskaega“.  Tõnis Lukas 
Kas nõustud väitega? Selgita. * Saare-Lääne skolastik Johann Pulck (elas 16.saj algul) on teadaolevalt ainus kõrgem eesti 
päritolu vaimulik Vana – Liivimaal. PREESTRID – kirikukihelkonna hingekarjane
Ülesanded: 1) 7 sakramendi (jumala armu väljendav toiming) õpetamine
                       RISTIMINE, LEERITAMINE, LAULATAMINE; ARMULAUD, 
PIHTIMINE,  8


VIIMNE VÕIDMINE, PREESTRIKS PÜHITSEMINE                     2) jumalasõna õpetamine
                        Meie Isa Palve, Ave Maria, 10 käsku
VIKAAR – preestri asendaja kabelis
KÖSTER – kirikuteener, ül-ks abistada vaimulikku
Pastor – luteri usu kiriku hingekarjane Ülalpidamine: 1) oma maalapilt saadav tulu
                        2) mõisast makstav kirikukümnis
                        3) koguduseliikmete annetused II   ORDUD JA KLOOSTRID  Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon,
mis   luuakse   teatud   eesmärkide   või   ideede   saavutamise   kaitseks   ja   säilitamiseks.  Ordut
iseloomustab liikmete koherentsus oma ideede elluviimisel ning väliselt teatud regaaliate ja
ainult neile omaste riiete ning väljendite kasutamine.  Ajaloost on teada erinevate arengutega ning eesmärkidega ordusid. Enamus neist on olnud
avalikud nii oma eesmärkides kui ka ideoloogias. On teada ordusid, mis on moodustatud
lühiajaliste eesmärkide saavutamiseks (ristisõjad), kui ka neid, mis on püsinud sajandeid ning
on sekulaarse põhjaga hariduse, tervishoiu ja religiooni edendamisel pikkade traditsioonidega.
Mõned   ordud   on   aga   tuntud   oma   varjatud   eesmärkide   ja   tegutsemismoodustega,   mis   on
tekitanud ajaloos ja ka tänapäeval palju poleemikat ning nende liikmete vastu ka otseseid
repressioone. Otsi infot ordude kohta!  Saksa ordu ehk Teutooni ordu  ● Katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu
● Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister, hiljem valduste  laienedes ja organisatsiooni arenedes Saksa ordu kõrgmeister 9


Mõõgavendade ordu  ● Mõõgavendade ordu oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202–1237.
● Ordu loodi eemärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi.
●   Vastavalt 1207. aastal piiskop Albertiga sõlmitud lepingule sai ordu 1/3 vallutatud maadest.   Olles   sõjaliselt   tugevaim   jõud   regioonis,   muutus   ordu   aga   sisuliselt sõltumatuks   ning   hakkas   ajama   iseseisvat   poliitikat,   alustades   1208.   aastal   liidus
latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236.   aastal   kaotas   ordu   Saule   lahingu   leedulastele   ning   väga   paljud,   võimalik   et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu  ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562
● Orduliikmed jagati kolmeks: rüütelvennad, preestervennad ja seersantvennad ehk  hallmantlid Katoliiklikud ordud on rühmitatud: vaimulikud rüütliordud (johanniidid, templiordu, Saksa 
ordu)  mungaordud (benediktlased, tsistertslased), hospidaliordud (antoniidid), 
kerjusordud (frantsisklased),augustiinlased,  jesuiidid. 10


Täida tabel!  ORDU KLOOSTRITE ASUKOHT 
(mungad/nunnad) EESMÄRGID tsistertslased Kärknas Lihulas
Padisel
Tallinnas
Tartus Elada rangelt selle kloostrielu reegli 
järgi, mille Benedictus Nursiast aastal 
540 oma munkadele oli seadnud. Selle 
alusel tahtsid nad elatuda ainult oma 
kätetööst, lükates tagasi sissetuleku 
benefiitsidest, tollidest, rendisest ja 
intressidest.  dominiiklase
d frantsisklase
d Tallinn (Püha Katariina 
klooster) Tartu Narva Tartus  Rakveres  Viljandis Jutluste ja õpetuse abil katoliku usu 
tugevdamine Järgida reegleid, mida tuntakse "Püha Frantsiskuse 
reeglite" nime all augustiinlase
d Pirital Kerjusmungaordud  jesuiidid Tartu Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi 
Tartust saama keskus, kust katoliku 
usku levitataks ka Venemaale ning 
kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi 
jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja 
hariduse andmine. 11


Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele 
kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka 
lõunaeesti kirjakeelele. Nad andsid 
1585–1623. aastal välja vähemalt kolm 
lõunaeestikeelset raamatut, millest üks 
on säilinud tänaseni.                             Vana-Liivimaa suurima kloostri – Pirita-  vaated . Birgitiiniordule pani aluse rootsi 
aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 – 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. 1999. 
aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II Püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks Bernt Notke                             Surmatants Bernt Notke (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema 12


teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus,
mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa)
teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku
kappaltar (1483).Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras. Samuti on märkimisväärne Stockholmi
vanalinnas   Suurkirikus   asuv   skulptuurigrupp   "Püha   Jüri   ja   lohe".   Bernt   Notkest   on   Jaan   Kross
kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants  –   populaarne   altarimaali   pildimotiiv   elu   ebakindluse   ja   surma   paratamatuse
teemal,   õudu   äratav   kuju   (n.luukere)   sunnib   vastutahtmist   tantsima   tavaliselt   erinevaid
ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre)  oli ühiskonda
demokratiseeriv surmahoiatus kõigile.
Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks
oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud katkulaine, mida tuntakse Musta Surma nime
all. Pildid, kus luukerena kujutatud Surm tantsib vaheldumisi eri seisusest inimestega, pidid
vaatajaile meenutama kõige maise kaduvust ja kutsuma mõtlema surmale – memento mori!
Surelikud   on   piltidel   reastatud   seisuse   järgi,   alustades   keskaja   maailma   vägevaimatega   –
paavsti ja keisriga – ning lõpetades talupoja või hällilapsega. Pildid näitlikustasid, et surma
ees on kõik inimesed võrdsed: ei loe seisus, jõukus, elukutse ega vanus. Tallinna Niguliste muuseumis asuv “Surmatants” on tuntud üle kogu maailma. Selle autoriks
on kuulus Lübecki meister Bernt Notke (u 1430/40 – 1509). Kahjuks on pildist säilinud ainult
algustükk 13 figuuriga. On teadmata, mitu figuuri pildil algselt oli, kui pikk see oli ning kes
selle tellis. Arvatakse, et selle annetas kas mõni jõukas eraisik (eelkõige kaupmees), gild või
vennaskond. Esimene  kirjalik  teade   “Surmatantsust”   Niguliste  kirikus  pärineb  alles   1603.
aastast. 17. sajandil asus see Antoniuse kabelis (keskajal tuntud kui Matteuse kabel) ning on
tõenäoline, et maal muretseti juba algselt selle kabeli jaoks. Matteuse kabelit ehitati aastatel
1486–93   laiemaks   ning   võib   oletada,   et   “Surmatants”   telliti   Lübeckist   pärast
ümberehitustööde lõppu. Pildi dateerimist 15. sajandi lõppu toetab ka tegelaste riietus ning
maali  allosas leiduvate  värsside keeleline  analüüs.  Esimene  figuur maalil  on jutlustaja,
järgnevad   Surm   torupilliga,   Surm   sargaga,   paavst,   Surm,   keiser,   Surm,   keisrinna,
Surm, kardinal, Surm, kuningas ja Surm. Pildi lõpus võib näha järgmise tegelase –
piiskopi – rüü fragmenti. Tekstilindil on värsivormis edastatud Surma ja surelike vaheline
dialoog. Bernt   Notke   “Surmatants”   on   rahvusvaheliselt   kõige   tuntum   keskajast   pärinev   kunstiteos
Eestis. Maal on erakordselt kõrge kunstilise tasemega – eriti sugestiivselt mõjuvad paavsti ja
keisri nägu. Teose teeb unikaalseks ka fakt, et tegemist on kogu maailmas ainsa säilinud
lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga.  Sumatantsu (DANSE MACABRE 25 EUR)mängus osaleb kaks mängijat, kellest üks kehastab Jumalat ja teine
Kuradit. Rollid määratakse mündiviskega. Mõlema eesmärk on saada endale nii palju Surmatantsu Tantsijate
hingi kui võimalik. Mida tähtsam  tegelane, seda rohkem tema hinge eest  punkte saab. Hingede võitmiseks
asetavad Jumal ja Kurat kordamööda panuseid, piiluvad üksteise panuseid või Salatantsijate kaarte ning üritavad
üksteisele kõikvõimalikul viisil vingerpussi mängida.   Mängu lõpul vaadatakse Tantsijate hinged üle, loetakse punktid kokku ja kuulutatakse võitjaks mängija, kes suutis rohkem punkte korjata. Surmatantsu üle võidutseb
kord Jumal, kord Kurat.   13