Referaat Zeusist (0)

Referaat
Zeus
Zeusi vanemad on titaanid Rheia ( Rhea ) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal . Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Zeus kasvas üles nümf (mõnedes allikates ka kits ) Amaltheia (Amalthea) hoolitsuse ja kureetide (tõlkes „noored mehed“) kaitse all. ( Fink 2000: 285)
Zeusi sünni ja kureetidega on seotud järgmine müüt (Hamlyn 1965: 106): Kui Zeus sündis oli oht, et tema isa Kronos kuuleb tema nuttu ja tuleb teda ära sööma. Seetõttu hakkasid kureedid ümber koopa, kus vastsündinud Zeus nuttis, pöörast sõjatantsu vihtuma, lüües oma sõjariistu kokku ja tuues kuuldavale sõjahüüatusi. Kreetal sai selline sõjatants traditsiooniks, levides hiljem ka teistesse hellenistlikesse maadesse.
Kui Zeus kasvas suuremaks tõusis jälle päevakorda vastuseis oma isa, Kronosega. Gaia oli ennustanud, et nii nagu Kronos tõukas troonilt oma isa, tõukavad tema lapsed troonilt tema ja see läks ka täide. Hetk, mil Kronos oli Gaia rohtude mõju all ja oksendas oma lapsi välja, andis Zeusile hea võimaluse rünnata. 10 aastat vältas sõda Zeusi ning Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised , kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud . (Hamlyn 1965: 106)
Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled (thunderbolt and lightning ), milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. (Hamlyn 1965: 106-108)
Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele , pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. (Fink 2000: 285-286) Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja, kes ütleb „Iliases“ oma perekonnale : „Olen võimsam ma taevasist kõigist. Või siis proovige, et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne te kett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad , kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ... Zeusi ... Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm.“ (Hamilton 1975: 20)
Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis , „kes teadis kõige rohkem kõigist jumalatest ja surelikest inimestest“. Metisega sündis neil tütar Athena , kelle Zeus peitis enda ihusse, sest Uranos ja Gaia olid ennustanud talle, et ka teda ootab oma isale ja vanaisale sarnane saatus – Zeusi pidi troonilt tõukama tema ja Metise teine laps. (Fink 2000: 286)
Zeusi teine naine oli Themis . Neil sündisid hoorid, kes on inimkonna valvajad. Nende nimed Hesiodose järgi olid Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus) ja Eirene (Rahu). Lisaks hooridele on Zeusi ja Themise lapsed ka moirad .
Zeusi kolmas ja kuulsaim abikaasa on Hera . Neil oli neli järeltulijat: Ares , Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Aresest sai verejanuline tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda isegi Zeus ei sallinud. Hebe ülesandeks oli jumalatele nektarijooki serveerida . Hiljem sai temast Heraklese abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal.
Zeusi ja Hera suhe oli kreeklaste jaoks kõige humoorikam osa nende mütoloogiast. Zeus, kes kogu aeg oma abikaasat pettis, seda varjata üritas ja pidevalt vahele jäi oli mõnus positiivne kangelane, kes oma naeruväärsuses inimestele seetõttu veelgi enam meeldis. Hera osa selles komöödias oli tüüpiline armukade naine, „kelle leidlikkus abikaasa paljastamisel ja rivaalide karistamisel pakkus kreeklastele ohtralt lõbu ja lahutas nende meelt , nagu Hera teisikud seda tänapäevalgi teevad“.