Bengt Gottfried Forselius ja õpetajate seminar Sisukord Bengt Gottfried Forseliusest Forseliuse seminari asutamine Forseliuse seminar Forseliuse õppemeetodid Forseliuse seminaari laim ja Forseliuse surm Kasutatud kirjandus Bengt Gottfried Forseliusest U 1660-1688. Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse poeg. Tallinna Ülikoolis. Juristiharidus Wittenbergi ülikoolis. Forseliuse seminari asutamine Luteri kiriku soov õpetada lugeda. Alguses õpetasid köstrid Eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. 1684. a. Rajati esimene koolmeistrite kool. Forseliuse seminar Asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas.
Katerina Lipberg Väärtused kasvatuses ja kasvatusväärtused. Väärtuskasvatusest. Väärtustest ja väärtuskasvatusest kogusin enim materjale kahest raamatust. Väärtused ja väärtuskasvatus (TÜ eetikakeskus,2009) Õppemeetodid väärtuskasvatuse teenistuses-miks ja kuidas ? (TÜ eetikakeskus) Pean väärtuskasvatust tohutult oluliseks teemaks nii pedagoogikast kui ka üldiselt ühiskonnast lähtuvalt.Teema on paljukäsitletud ja mahukas ning erialaliselt ka väga suure väärtusega. Väärtuskasvatus on kindlasti üks ühiskonna nurgakive. Väga raske oli artiklite osas teha valikuid , sest ei ole ju ükski osa väärtuskasvatuste teemas vähem tähtis, kui teine. Kuna isiklik õpetajakogemus veel puudub, oli tõeliselt põnev end kurssi viia väärtuskasvatuse õppemeetoditega ja meie, kes me soovime olla tulevased (head) õpetajad , peame enda sees kasvatama ja arendama neid väärtusi, mida oluliseks peame ja...
Tunnikonspekt Tunni teema: hüpped, kõrgushüppe juurde viivad harjutused Tunni eesmärgid: Psühho-motoorsed eesmärgid: hüpete tehnika etapiline õppimine Kognitiivsed eesmärgid: teadmine kõrgushüppe juurdeviivatest harjutustest ning selle tehnikast (hoojooks, äratõuge, maandumine) Õppemeetodid: sõnaline, näitlik, kordus-, osa- ja tervikmeetod Klass: 3. klass Õpilaste arv: 12 Koht: spordisaal Vahendid: matid, kõrgushüppe plats, sammumärgid, õhupallid, nöör Tunni osa Harjutuse Harjutuse/tegevuse Doseer Org.-met. märkused toime kirjeldus ing/aeg Soojendus Kogu keha 1. Rivistus ringselt 1 min 2. Sörkjooks soojenduseks 1 min (põlvetõste, sääretõste) ...
Õppemeetod Õppekäik Õppekäik on meetod, mis võimaldab tunnis õpitut seostada igapäevaeluga. Õppekäik on kokkupuutumine igapäevaeluga, mille käigus tuleb täita õpiülesanne. Õpetaja tunniaeg on piiratud ning sellest sõltuvalt ei pea tegema õppekäiku üldsegi mitte koolist kaugele. Aga kui on planeeritud õppekäik kaugemale, siis peab teadma ka seda, et õppekäigule minek ja sealt tulek kuulub samuti õpetamise aja sisse. Tänu Internetile on võimalik viia läbi ka virtuaalset õppekäiku või ekskursiooni. Saab kasutada näiteks erinevate asutuste näiteks muuseumide, looduskaitsealade, erinevate ettevõtete kodulehti, kus on pildid ning muu info uuritava kohta. (Võib leida ka virtuaalseid õppetuure). Õppekäik võib olla kahte tüüpi: teemat ettevalmistav või teemat kokkuvõttev. Teemat ettevamistav Teemat ettevalmistava õppekäigu eesmärgiks on materjali kogumine, nähtustega tu...
Minu õpioskused. Päris palju aastaid on möödunud minu viimastest õpingutest. Nüüd pean ma uuesti õppima õppimist. Katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Väga meeldib õppida koos rühmakaaslastega. Tunnen, et ma ei ole üksi. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid täita. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon ja oskused vajavad veel kõvasti lihvimist ja arendamist. Minu õpingute ajal meditsiinikoolis lugesime palju erialaseid õpikuid ja konspekteerisime kogu õppematerjali. Praegu meeldib mulle samuti konspekteerida. Isiklikult sobib mulle õppematerjal paberkandjal. Saan loengute käigus teha märkmeid oluliste asjade suhtes. Armastan üksinda õppida. Meeldib õppida lõunasel ajal. Vajan õppimise ajal r...
4) Ressursid meetodi tulemuslikuks rakendamiseks (piisav ajavaru jne.) 5) Juhedaja oskused protsessi juhtida. Kuna õppemeetod on vahend eesmärkide saavutamiseks, algab meetodi valimine õppija vajadustest lähtuva eesmärgi püstitamisest. Eesmärgid peaksid peegeldama põhilist nihet, mida tulemuslikkuse korral oleks vaja saavutada õppija käitumises, teadmistes, arvamustes mõtteviisis, hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid
Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks) Loeng (õppematerjali süstemaatiline ja range esitus), jutustus (vabam ja paindlikum vorm, esitarav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega)
Kas e-õpikud kergendavad kooli-või rahakotti? Praegusel ajal on meie elu väga e-põhine, sellel on plusse ja miinuseid. Kui me võtame praegu ajaloolise aspekti, siis ma julgen öelda, et need õpikud mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja õppemeetodid samuti. Eks kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui paberkandjal õpikud, sest omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks: tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema strukturiseeritud ja keeleliselt korrektne. Õpilaste seas on eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja võimalikult informatiivne konspekt
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi j...
Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks Võime tajuda teiste eesmärke ja Võime formuleerida õppimise eesmärke Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine ...
spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes. Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub tutvusuuringute, igapäevase õppetöö, konsultatsioonide kaudu logopeedi ja psühholoogiga, juhtumi analüüsi koosolekute, õpetajatevaheliste kogemusevahetuste ja arenguvestluste kaudu. Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid või korraldatakse diferentseeritud õpet. LAHENDUSED: Õpilasel, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, on võimalik osaleda konsultatsioonides, mida iga õpetaja annab 1 kord nädalas. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises. Individuaalsete annete avaldumisel püütakse õpilasele leida enesetäiendamise võimalusi lisaks eritundidele ja individuaalsele lisaõppele ka huvihariduse ning muus
vajaduse korral tegema parandusi. On väga tähtis õigesti seletada, et igal klassil on oma aeg. On aeg töötada ja on aeg mängida. Peab isik selgelt märkima, et kõik kohustused on edukalt lõpule viidud enne puhkuse algust. KASUTATUD KIRJANDUS 6 Roper, N., W. Logan, Winifred., J.Tierney, Alison. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn. Medicina. How Does Seven to Eight Hours of Sleep Affect Your Body? https://www.healthline.com/health/science-sleep-why-you-need-7-8-hours- night#Overview1 (31.01.2018) 7
oskasid oma ainet huvitavalt esitleda. Need pedagoogid oskasid läheneda huvitavatest külgedest ja kasutada erinevaid metoodikaid oma aine õpetamisel. Samas need õpetajad olid ka justkui sõbrad, ajasid niisama juttu ja suhtlesid ka muudel teemadel kui tema aine. Metoodika on iga õpetaja enda valik. Valikuid on selles vallas palju, nt loeng, probleemõpe, avastusõpe, kogemusõpe, rollimäng, grupitööd, diskussioon, praktika ...(1) Igale klassile sobivad erinevad õppemeetodid. Õpetaja peab õppetööle lähenema mitmekülgselt, et lastes huvi hoida, kuid samas ei tohi ka mingi kindla metoodikaga üle pingutada, kuna see võib tekitada vastupidise reaktsiooni õpilastes (huvi kadumine, tüdimus). Konkreetne näide on tuua oma kooliajast. Keemia õpetaja andis meile igasuguseid erinevaid aineid omavahel segada ning vajalikud vahendid mille abil katseid koostada ning me pidime ise koos klassikaaslastega arutades ja katsetades määrama erinevad alused
rühma tegevuse juhendaja. Vabakasvatuse puhul loobub pedagoog täielikult oma seisundist autoriteedina ega sea kasvatatavatele mingeid nõudmisi (peamine esindaja A. S. Neill) - Maria Montessori: - kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine - õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile - Tundlikkusperioodide tundmaõppimine - koolides rõhutati iga õpilase ainulaadsust, aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine; loobuti tasemerühmadest; jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust - rudolf Steiner waldorfpedagoogika - sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) - Tsükliõpe - individuaalne tagasiside: tekstitunnistused - Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid).
materjalid eraldi kaustadesse. Konspektides joonin olulised asjad alla, et oleks kergem arvestuse jaoks õppida. Kasutan eriti tähtsate lausete puhul teatuid värvilisi märke,teen värvilisi kastikesi . Planeerin enda aega õppimisele. Kirjalikud tööd teen vabadel päevadel. Iga õppeainega tunnen, et saan targemaks ja omandan uusi teadmisi. Õpitud teadmisi tahaksin kasutada oma erialases töös. Olen põhiliselt kuulamis ja lugemispõhine õppija. Tänapäeva õppemeetodid on minu jaoks uued ja harjumatud. Nende omandamine võtab aega. Alati ei õnnestu kõik nii hästi, kui ma tahaksin. Minu püsimatu iseloomu pärast võib juhtuda, et ma ei loe antud teemat korralikult lõpuni. Selle tulemusena võin teemast mööda kirjutada või mõne koduse töö ära rikkuda. Tänased õpingud pean planeerima töö, kodu ja kooli vahel. Püüan kõigiga hakkama saada ja selle nimel ka pingutama. Pean väga oluliseks aja planeerimist. Olen
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
Õpihoiakud ja -motivatsioon Kalmer Marimaa Õigete õpihoiakute ja -motivatsiooni kujunemisele võiks kaasa aidata mõistmine, et täiskasvanutena olema ise vastutavad oma hariduse omandamise eest. Me ei õpi kõrgkoolis selleks, et eksameid sooritada ja kutsetunnistust saada (kuigi viimane on formaalselt oluline). Me õpime selleks, et omandada elukutse ja tulla selles edukalt toime. Õpihoiakutele ja -motivatsioonile võib kaasa aidata ka teadmine, et elame maailmas, kus üha vähem saab lähtuda motost „elukutse/amet kogu eluks”. Kuigi see on võimalik, siis üha rohkem kipub olema nii, et kas olude sunnil või enda tahtmist mööda vahetatakse elus ka ameteid ja elukutseid. Me peame olema valmis muutusteks tööturul. Meile tuleb kasuks teadmine, millised ametid ja oskused on nõutud praegusel hetkel ning millised võivad kujuneda nõututeks (või ületäidetuteks) tulevikus....
1941-44 Sakslaste okup. 1954 reaalkool muutus segakooliks 1944-91 ENSV 1958 ehitati väike maja 1971 Lurichi kuju 1991 Taasiseseisvumine, hakatakse 1991 muutus väga palju seoses taastama vanu traditsiooni vaikselt. taasiseseisvumisega: uued õpetajad, õppemeetodid, ained erinevad. Reaalkooli ajalugu (päevikust) · 1881 Alguses oli Reaalkooli nimi Tallina Peetri Reaalkool (Petri Realschule zu Reval) · 1884 Avati pidulikult reaalkooli uus õppehoone (arhitektid M.Hoppener, C. Jacoby) · 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend · 1886 Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel · 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus · 1890 Kooli nimi muudeti ära Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utsilistse-ks.
ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused: Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus Koolide juhtimisprobleemid Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine Ratsionaalse mõtlemise arenemine Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid Konkurentsivõime (riiklik tellimus) Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid. Eestis tuleb otsustada, millist ühiskonna arengut haridus peaks toetama. Kas soovime näha ühiskonnasisest sotsiaalset mobiilsust või suuname oma poliitikaga õpi- ja töörännet Eestist välja? Kas
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
raiskab mõttetult aega kontrolltööülesannete või illustreerivate skeemide tahvlile kandmisega, samal ajal kui on olemas ka grafo- või arvutiprojektor. Toetudes E. T. Emmeri (1997), T. Goodi ja J. Brophy (1995) töödele on E. Krulli õpikus toodud välja olulisemad probleemid, millega õpetaja puutub kokku klassi materiaalse keskkonna kujundamisel. o Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele. Arvestada tuleb kahe asjaoluga. Esiteks annavad õppemeetodid parimaid tulemusi, kui õpilased on paigutatud sobivalt istuma. Teiseks peaks õpilaste paigutus olema selline, et see tagaks õpilaste maksimaalse tähelepanu ka muudaks võimaluse tundi segada minimaalseks. o Jätke pinkide ja pingiridade vahele piisavalt liikumisruumi, et oleks tagatud vaba väljapääs vahetundi minekul ja normaalne ligipääs ühiselt kasutatavatele õppevahenditele. Igati tuleb vältida ummikute tekkimist, et õpilastel poleks põhjust trügida ja ärrituda.
faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine, *informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima, *eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine, *uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses), *õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel moodustavad terviku
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realise...
Hupeli ristiisaks oli kohalik mõisahärra Ernst August Friedrich von Göschhausen, kes soosis oma ristipoega ka edaspidi. Esialgse hariduse sai Hupel kodus, kus teda lisaks isale õpetasid ka perekonnasõbrad, kapten von Spiessi naine ja tütar Hupel õpib Weimari gümnaasiumis 11-aastaselt asus Hupel õppima Weimari gümnaasiumisse, kus ta veetis kuus aastat. Kool oli üptris halva kuulsusega, sest seal oli liiga palju õpilasi, kellest paljud õppimisest üldse ei hoolinud, ja selle õppemeetodid pärinesid 16. sajandist. Nõnda ei tehtud selles koolis midagi enamat tuimast tuupimisest, valgustusideed, kooli veel jõudnud polnud. Hupeli tegvusest selles koolis andmeid pole, kuid igal juhul sai ta seal piisavalt haridust, et pärast selle lõpetamist ülikooli astuda. Hupel õpib Jena ülikoolis 1754 Kõigest 17-aastasena asus Hupel õppima Jena ülikooli, mis tema ajal oli sattunud küll mõõnaperioodi, ent ometi leidus seal mitmeid valgustusmeelseid professoreid; pealegi oli see
Esialgu ilma varustuseta, hiljem kui sõdur oli tugevam, vastupidavam ja osavam tehti katsumused progressiivselt keerulisemaks, kuni ta pidi kõike tegema koos sõjavarustusega. Kui üksus oli paigutatud vee äärde, siis suvekuude jooksul pidid ka kõik sõdurid ujumist harjutama. Aastal 105 eKr viis konsul Publius Rutilius Rufus sõjaväkke sisse gladiatoorse õppemeetodi, st kasutusele võeti relvainstruktorid ja spetsiifilised õppemeetodid endise iseõppimise asemel. Hakati harjutama rividrilli, kilbi rakendamist end kordagi avatuks jätmata, harjutati relva otsaga ründamist, mitte servaga. Sealjuures kasutati punutud kilpe ja puust relvi, mis olid kaks korda raskemad kui teenistusrelvad, harjutamaks sõdurite tugevust ja vastupidavust. Sellistel harjutustel kasutati vastasena maasse kinni löödud teivast. Seda teivast siis rünnati ja tema eest kaitsti end nii nagu ta oleks päris vastane. Olles saavutanud
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Õppejõu kontaktandmed · Statistika ja ökonomeetria dotsent Ako Sauga ÖKONOMEETRIA · E-post [email protected] · Koduleht www.sauga.pri.ee TES0040 Bakalaureuseõpe TAAB 31, 32, 33, 51, 52 · Ruum SOC-480 MEM5220 Magistriõpe, TARM12 · Vastuvõtuajad (vajalik eelnev registreerimine õppejõu kodulehel): Ako Sauga Paaritu nädal N 19:00 20:00 Paarisnädal E 16:00 17:00 Loengukava Kellele see kursus on mõeldud? Bakalaureuseõppe TAAB 2....
Õpilaste eelistustega arvestamine õppetöös. Õpilaste põhjendatud klassifitseerimine tüüpideks- edukad, suhtlejad, sõltuvad, võõrandunud ja viirastuslikud aitab õpetajal arvestada õpilaste individuaalsete vajadustega õppetöös, nende ootustega õpetaja tegevusele, õppeülesannetele, tööviisile, tagasisidele õpitulemuste kohta. Õpilaste eelistustega kohanemine ei tähenda nende vajaduste arvestamist õppetöös. Kui lasta õpilastel valida neile meelepärased õppemeetodid või õpetada neid õpilastele meelepärasel viisil ei aita me kuidagi kaasa nende arengule ega õppimisele vaid vastupidi me aitame hoopis pigem kaasa niisuguste omaduste või käitumisjoonte süvenemisele, mida tuleks hoopiski muuta. Iga õpetaja peaks kavandama õppetöö nii, et see kindlustaks kõigi õpilaste arengu. 27. Probleemülesannete psühholoogiline olemus. Mis on heuristikud ja kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada? (9.1) Probl
Alustatud keeleuuenduslikku tööd jätkasid Johann ja Andreas Hornung, Andreas ja Andrianus Verginius ning mitmed teised Forseliuse mõttekaaslased. Nende vahendusel lähendati kirjakeelt rahvakeelele ning ilmus uusi raamatuid. Puhkenud Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse paariks aastakümneks täielikku madalseisu. Nagu Lääne-Euroopas unustati Komensky ideed, nii vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G. Forseliuse loodud esilgse koolivõrgu suureks teeneks tuleb pidada kirjaoskuse levitamist, sellel põhines aga hilisem koduõpetus. KOKKUVÕTE Raamatud, mis kajastavad kirjamehe ja rahvavalgustaja B. G. Forseliuse lühikest elulugu, jõuavad meieni suuresti tänu meie kirjaoskusele. Kirjaoskus on aastasadade vältel olnud meie hariduse aluseks, me oleme kirjaoskuselt olnud suurriikide ees juhtimas. Eesti rahva ajalugu näitab koolide ja
Waldorf-pedagoogika individuaalsusõpetuse nõue ei tähenda õpilaste grupeerimist andekuse järgi mitmeks erinevaks rühmaks, vaid individuaalsusele tuleb õpetajal mõelda tundi ette valmistades ja kogu antud klassi õpetajaskond peab nõrgemaid õpilasi järele aitama. Iga saavutus, ka kõige väiksem, on samm õpilase arengu teel ja sellisena tuleb seda ka hinnata. Kokkuvõtteks on raske öelda, kas waldorf-meetodil õppimine on parem või halvem kui tavakoolides kasutatavad õppemeetodid. Waldorf- meetodi suureks plussiks on see, et ta arvestab lapse üldiseid arenguetappe ning samuti iga õpilase eripära. Sellest tingituna on kasutatav õppekava tavakoolidest väga erinev. Õppekava tagab küll lapsele stressitu ning vaba arenemise, kuid samas loob võimaluse kinnise suhtlusringi tekkeks. Eestis on hetkel 6 waldorfkooli, 6 waldorflasteaeda ning õpetajate ja lastevanemate täiendkoolituskeskus (seminar). Kasutatud materjal 1. Kranic, E-M. (1991)
Õpimotivatsiooni loomine õnnestub heal õpetajal ka siis klassis luua, kui see alguses puudub; Avastusliku õppe eeldusteks on õpilaste motiveeritus, õpioskuste ja põhiteadmiste olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt klassi ees õpetamine või meeldejätmine lugemise põhjal. (Krull, 2000) Avastuslikud ja uurimuslikud õppemeetodid on väga head meetodid õppimiseks, kuid paraku peab silmas pidama seda, et nende meetodite kasutamisega pole võimalik läbida sama ainealast mahtu, mida õpetajakeskse õpetamisega on võimalik ning seega pole vanade ainekavade alusel väga palju võimalik kasutada avastuslikku või uurimuslikku meetodit õpetamiseks. Kui väheneb õpitava aine maht, siis saab ka kasutada enam avastuslikke ja uurimuslikke õppemeetodeid. (Krull, 2000)
geograafia, IT, kunst, sport, muusika ja muusikatehnoloogia, keeled (inglise, saksa, prantsuse, hispaania, jaapani, hiina), draama, fotograafia, puutöö Mida selline kool annab? · tolerantsuse · enesekindluse · loovuse · individuaalsuse · huumorimeele · endast lugupidamise · terve mõistuse · õiglustunde · kaastunde · enese motiveerimisoskuse Inglise mitteformaalne kool (Plowden Report, 1967) 1960-70-tel põhikooli tasemel: · rõhutati iga õpilase ainulaadsust · aktiivsed õppemeetodid, avastuslik õppimine · loobuti tasemerühmadest · jäeti ära tasemeeksamid või muudeti nende olemust Montessori pedagoogika - "Aita mind, et võiksin seda ise teha" Montessori pedagoogika põhimõtted: · Õppimist ja arenemist · Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Maria Montessori (1870-1952) - toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile · Tundlikkusperioodide tundmaõppimine Waldorfpedagoogika
õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. § 16. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine (1) Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Põhikool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (2) Põhikool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises. (4) Põhikool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes
poolt nähtuna Veerandi kuni poolte õpilaste jaoks peab õpetaja koolistressi põhjuseks: · ülekoormatud ainekavad - 66,1% · hirm tasemetööde ja eksamite ees - 60,8% · hirm halva hinde ees - 59,4% · õppetöö üksluisus - 43,1% · lärmakad vahetunnid - 41,7% · õpilastevahelised halvad suhted - 39,1% · pidev ebaedu - 38, 6% · korralagedus tundides - 35,0% · tervisehäired - 28,8% · kooli kehv materiaalne baas - 29,8% · ebamugav koolimööbel - 27,7% · ebasobivad õppemeetodid - 25,9% Mis võib olla koolistressi põhjuseks? Koolipingetel on palju põhjusi. Koolistress on ühelt poolt seotud koolitöö kui üksjagu pingutava vaimse tegevusega, teisalt aga laste vanusega. Algklassilastele on tähtsad suhted eakaaslastega. Kui sõpru on raske leida või kui laps satub kiusamise ohvriks, siis reageerib ta sageli meeleolulanguse, ärevuse või ärrituvusega. Põhikooli aega jääb murdeiga, suurte muutuste periood. Murdeea areng pole paljudel noortel
aitavad noortel end seksuaalsfääris harida. Soetatud teadmised võivad mõjutada seksuaalsust ja suhteid partneriga. Noorsootöötajal on väga oluline arvestada nende eluvaldkondade (Apter D., Väisäla L., Kaimola K. 2006). Seksuaalkasvatuslikuks tööks sobivad väga hästi sellised õpetusmeetodid, mis on noortele kergesti omandatavad ja aitavad kaasa teadmistele selles valdkonnas. Kaasaegsetele teooriatele aitavad kaasa sellised õppemeetodid nagu ajurünnak, rollimäng, rühmatöö. Aktiivtööd annavad noorsootöötajale kergemini võimaluse leida noortega kontakti, paremini neid mõista ning luua õppimiseks avatud ja kaitstud keskkond. Seksuaalkasvatuses on väga tähtis õpe noorsootöötajaga, kes mõistab seda, sest teab seksuaalreegleid, toetudes isiklikele väärtustele ning sotsiaalsele arengule oskab suunata, vältimaks riskantseid väärkäitumisi. Seksuaalhariduse eesmärgid:
(oluline) tähendus konkreetses kultuuris. Sotsioloogilised koNSTRUKTSIONistid tunnevad huvi, kuidas konstrueeritakse avalik teamine sellistest distsipliinidest nagu loodusteadused, matemaatika, majandus või ajalugu. 10. Kas sotsiaalkonstruktivistlikelt positsioonidelt, võrreldes õppimise nägemisega individuaalkonstruktivismi positsioonidelt, on kujunev teadmine ( ) valdavalt situatiivne või ( ) valdavalt üldine? 11. Millised õppemeetodid soodustatavad õpilastel teadmiste konstrueerimist individuaalkonstruktivistlike protsesside vahendusel? 1) uurimuslik ja probleemipõhine (avastus-) õpe, 2) dialoog ja õppeotstarbeline vestlus ning 3) kognitiivne õpipoisi viisil õppimine. 12. Milliseid mõtlemistasandeid eristab J. Bruner oma õppimisteoorias. Õpilaste tunnetuslik eripära jagunes tema õppimisteoorias kolmeks: 1) väikelastel domineerib tegevuslik ehk enaktiline
Otsustatakse, kuidas jagada kooli eelarvet, kui suur peab olema personal jne. Kooli õppekavades peavad põhiainetes välja olema toodud eesmärgid igal kooliastmel. Koolijuhatus on sidemeks kooli ja kohaliku omavalitsuse vahel. Direktor vastutab kooli juhtimise ja kontrolli eest. Tal on kohustus konsulteerida kohaliku omavalitsusega, koolijuhatusega, kooli personali ja vanemate ning õpilastega. Direktor delegeerib tavaliselt õppekava spetsiifilised osad, õppemeetodid ja pastoraalse hoolitsuse vanemõpetajatele. 5.2. Kogukonna osalemine Olemas on kodu ning kooli leping konsulteerimaks vanemaid. Lepingus on seletatud täpselt nii kooli kohustused kui ka vanemate kohustused ning see, mida kool ootab oma õpilastelt. Sellise lepingu omaksvõtmine ei ole tingimus. Igal õpilasel on õigus saada head haridust ja vanem peab teadma, mida tema lapsele koolis õpetatakse. Vanemate õigused:
rohkem rõhk elus vajaminevatel oskustel. See on kaudselt nii HIV-i teema kui ka kõigi muude sotsiaalsete probleemide, mis me siin oleme rääkinud, teema. Suhteliselt elementaarne need eluks vajaminevad oskused on suhtlemisoskus, kuulamisoskus, läbirääkimisoskus, keeldumisoskus (ei ütlemine, enesekehtestamine), otsusetegemine, probleemilahendus, toimetuleku- ja enesejuhtimisoskus (enesehinnang, stressiga ja emotsioonidega toimetulek). Põhimõtteliselt peaks üle vaatama, kuidas õppemeetodid ja tunnitegevused neid arendavad. Ja võiksid olla ka praktilised treeningud. See eeldaks, et on inimesi, kes oskavad seda teha. Ja loomulikult praktilised oskused seoses AIDSi jms ennetamisega. Seda suunda nimetatakse life-skills based education elus toimetuleku oskuste arendamisele põhinev haridus. Kirjandus Hiiemäe, R. (2012). Katk ja AIDS sarnaste fenomenide käsitlemine rahvapärimuses. http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/031Katkjaaids.html Churchwell, E. et al. (2001)
informatsiooni ning oskustega, uurimistegevust tuleb suunata osutuste ja küsimustega ning õppetegevus lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi struktureeritud ja kohandatud õpilaste arengutasemele. Hea õpetaja suudab klassis luua õpimotivatsiooni ka siis, kui see algul puudub. Avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilaste motiveeritust, häid baasteadmisi ja õpioskusi. Avastuslikul teel õppematerjali omandamine võtab alati rohkem aega kui õpetaja esituse või raamatust loetu põhjal meeldejätmine. Positiivne see, et äratab tõelist huvi ja pühendumis õpitavatele probleemidele ja suureneb probleemide sügavuti käsitlemine. VI Põhilised õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise
Mis mind takistab midagi ette võtmast? Mis on kooli/õpetajate roll? Teemad: Üleilmne säästev areng ja universaalsed inimõigused („Jätkusuutlikud koolid“) Aastatuhande arengueesmärgid Ettevõtete sotsiaalne vastutus ja õiglane kaubavahetus Solidaarsus, diskrimineerimise puudumine, kodanike kaasatus Mitmekesisuse hindamine – sooline, sotsiaalne, kultuuriline, filosoofiline, religioosne, keeleline, etniline … Interaktiivsed õppemeetodid: on kõige tõhusam viis motiveerida mõtlema, muutma hoiakuid, olema aktiivne (arutelud, väitlused, grupitööd, mängud, viktoriinid, simulatsioonid, draama, kunst jne.) filmid aitavad mõista elu erineval pool maakera, ainest aruteludeks (miniature earth on YT – appreciate what you have) Isiklikud kogemused (külalised, sõpruskoolid) jäävad meelde Võimalused olla ise aktiivne (filmiklubid, kampaaniad, korjandused jne.)
Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks. 7. Mida tähendab väljundipõhine õppimine? 2p Väljundipõhiseks õppeks nimetatakse õpet, milles pööratakse suurt tähelepanu õpiväljunditele (õpitulemustele) ning mille struktuur ja komponendid määratletakse lähtudes oodatavatest õpiväljunditest. Väljundipõhine õpe on õppijakeskne süsteem, kus õppekava õpieesmärgid on määratletud õpiväljunditena ning õppekava ülesehitus, hindamisviisid, õppemeetodid jm on valitud õpieesmärkide saavutamiseks. 8. Mis on õppekeskkond? 2p Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. 9. Milline on hinnete protsentuaalne skaala
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
Õpilaste eelistustega arvestamine õppetöös. Õpilaste põhjendatud klassifitseerimine tüüpideks- edukad, suhtlejad, sõltuvad, võõrandunud ja viirastuslikud aitab õpetajal arvestada õpilaste individuaalsete vajadustega õppetöös, nende ootustega õpetaja tegevusele, õppeülesannetele, tööviisile, tagasisidele õpitulemuste kohta. Õpilaste eelistustega kohanemine ei tähenda nende vajaduste arvestamist õppetöös. Kui lasta õpilastel valida neile meelepärased õppemeetodid või õpetada neid õpilastele meelepärasel viisil ei aita me kuidagi kaasa nende arengule ega õppimisele vaid vastupidi me aitame hoopis pigem kaasa niisuguste omaduste või käitumisjoonte süvenemisele, mida tuleks hoopiski muuta. Iga õpetaja peaks kavandama õppetöö nii, et see kindlustaks kõigi õpilaste arengu. Loeng, jutustus ja seletus. Loeng- õppematerjali süstemaatiline ja range esitus. Annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle on kergelt
vigadele. Piaget’ töö on väga palju mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti just lastekeskset õpetamist sõimerühmades ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme 26 õppekavade moodustamist. Tema väide, et laste mõtlemine on väga palju erinev täiskasvanute omast tähendab, et õpetamisprotsessis on sellel suur mõju ning õpetaja peab sellega arvestama, mitte eeldama, et täiskasvanutele kohased õppemeetodid sobivad ka lastele. Lastekeskse õpetamise võtmesõnaks on aktiivne õpe. See tähendab, et lapsed õpivad pigem aktiivse tegevuse käigus, mitte passiivsel vaatlusel. Õpetaja peab mõistma, et laps peab ise saama probleeme uurida ja vastuseid avastada. Õpetaja ülesandeks on luua lastele piisavalt hea arengukeskkond. Ülesanded peavad olema eesmärgipärased ning õppimise tulemus peaks olema last motiveeriv. Samuti peab õpetaja keskenduma õppimisprotsessile, mitte ainult lõpptulemusele
käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate hõivatus ja võimalus harjutada tunnis. Lisaks uuritakse õpilaste käitumisprobleeme noortespordis. 3) Õpetamise efektiivsus mille poolest erinevad efektiivsed õpetajad/treenerid vähem efektiivsetest ja kogenumad vähem kogenutest, millised õppemeetodid on efektiivsed, esimesel tööaastal ette tulevate probleemide lahendamine, millised on eduka treeneri tunnused? Uuritakse ka õpetajate ettevalmistusprogramme ning pedagoogilise praktika programme. 4) Õpetaja/treeneri rollid uuritakse nende erinevusi ja sarnasusi, erinevustest tulenevaid konflikte, õpetaja/treeneri ootusi ja lootusi õpilastele. 5) Õppekava plaan uurimused ideaalsest õppekavast, õpetaja väärtushinnangute
Õpetamise esmaseks eesmärgiks on informatsiooni edastamine, informatsioon raskeski kättesaadav, tuleb korrastada uudsel viisil, vaja tekitada huvi aine vastu, informatsioon on vaja kokku võtta ja sünteesida. Mida ette heidetakse? Pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks, lähtub vildakast kujutlusest, nagu soviks kõigile üht ja sama materjali, ei arvesta tähelepanu kestvusega, ei paku oskuste ja võimete arendamist. 11. Kooperatiivsed õppemeetodid Kooperativsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Võtted klassidisskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste j oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 12. Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod – selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte – selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel
(2004). Psychology with style: A Hypertext Writing Guide www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm (2.07.05). Pruuli, K. (1996). Essee. Abiks algajale esseistile. Koolibri. Riis, P. Euroopa biomeditsiiniliste uuringute eetiline ülevaade: soovitused paremaks riigisiseseks praktikaks. Bioeetika juhtkomitee (CDBI). Biomeditsiiniliste uuringute töörühm (CDBI-CO-GT2). Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: AS Rebellis. Salumaa, T., Talvik, M. (2003). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskiri (2005). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Tallinn. Toompalu, S., Varendi, M., Müürsepp, P. (2003). Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Metoodiline juhend. Tartu: Avatar OÜ. Using American Psychological Association (APA) Format. Purdue University. (On-line) http://owl.english.purdue.edu/handouts/print/research/PDFs/r-apa.pdf (2.07.05).
osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008. 55 LISA 4 Uurimistöö spetsiifika ajaloos Tiiu Ojala - Võru Kesklinna Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Sissejuhatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
