50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
161 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ednel
Õppematerjali autor
..................................................... 28 Täienduskoolituse õppekava koostamine | Juhendmaterjal 5 Peamised mõisted (mõistete selgitused on koostatud juhendmaterjali lõpus viidatud allikate põhjal) Väljundipõhine õppekava – õppekavatüüp, milles kõige olulisemad on õppekava lõpuks õppijate omandatavad õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud). Kõik õppekava elemendid (õppesisu, maht, õppemeetodid, hindamine) tuletatakse õpiväljunditest. Väljundipõhises õppekavas hinna- takse seda, kuidas õppijad on õpiväljundid omandanud. Kõik õppekavad, sh täienduskoolituse õp- pekavad, on tänapäeval väljundipõhise õppekava tüüpi, st lähtuvad õppija õppimise tulemusest. Kompetentsus (ehk pädevus) – inimese suutlikkus edukalt täita elus või tööl vajalikke ülesandeid (funktsioone) ning selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (ehk kompetentsid).
soovitakse enda tööalast konkurentsivõimet kasvatada Millal on personal ressurss? Kui org-s on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks Millal on personal kapital? Kui töötajad on õigesti väärtustatud ning loovad lisaväärtust org-le Mis on personali kvaliteet? Org-i töötajate teadmiste, oskuste, kogemuste, isiksuseomaduste kogum, mis väljendub nende tegevuses ja käitumises org-i eesmärkide saavutamisel Töötajaskonna suutlikkus tuua org-le oodatud tulu. Mõõtmisjärgne hinnanguline otsus selle kohta, millisel tasemel on personal antud hetkel ning kuivõrd on ta suuteline soovitud eesmärke saavutama Personaliarenduse eesmärgid ·töötajate pädevuse tõstmine ja universaalsuse suurendamine. ·töötajate töörahulolu suurendamine ja motiveerimine. ·töötajate arendamise ja karjäärivõimaluste avardamine.
(logopeed, sotsiaalpedagoog, karjääri- hindamine ja ja õppenõustamiskeskused), aidates hindamisest õppijal ületada õpi-, käitumis- ja teavitamine on kodusest kasvukeskkonnast tingitud kooskõlas kooli sotsiaalseid raskusi. kodukorras sätestatud · Annab õppijatele järjepidevalt nende hindamise korraldusest arengut analüüsivat tagasisidet, ning õpilase ja rakendab õppimist toetavat hindamist, vanemate hinnetest tunnustab õppijat. ning hinnangutest teavitamise korrast. 4. Õppija · Analüüsib õpilase õppes osalemist, · Hindamine ja analüüs
õppida. - Teatud olukordades on inimesed tõepoolest väga teadlikud eesmärkidest ja oskavad neid suurepäraselt teostada. Samas on terve hulk olukordi ja teemasid, mille puhul vajatakse selgeid juhtnööre. 8. ILLERISE LÄHENEMINE ÕPPIMISELE: DIMENSIOONID ÕPPIMISES, ÕPPIMISVIISID JA MITTEÕPPIMINE 9. ÕPPIMIST KÄSITLEVAD TEOORIAD (BIHEIVIORISTLIK, KOGNITIIVNE, HUMANISTLIK, KONSTRUKTIVISTLIK, SOTSIAALNE) JA NENDE VÕRDLUS HUMANISTLIK ÕPITEOORIA · Humanistid arvasid, et inimesed pole lihtsalt bioloogilised objektid. · Nad keskendusid inimlikusele, vabadusele ning otsuste ja elu tähendusele. · Rõhutasid eneseteostuse potensiaali ja isikliku kasvu. · Humanistide perspektiiv on enenseavastamisel ja järgmiste küsimuste küsimisel: Mis motiveerib inimest elule? Millised on õppimise emotsionaalsed küljed?
............... 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11 Õpipoisslus ........................................................................................................................... 11 7. Bruneri vaated õppimisele. ............................................................................................... 12 Spiraalne õppekava ............................................................................................................... 12 Avastuslik õppimine ............................................................................................................. 13 Rollimängud ja simulatsioonid ...................................................................................
aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad suudavad ise oma õppimist kontrollida ja hinnata. (T. Marandi, 2005) Iga õppija kuulub vastavalt oma kalduvustele teatud õpitüüpi ja võib arendada oma õpitehnikaid ja -strateegiaid, millega on võimalik võõrkeeletunnis võimalikult individuaalselt arvestada. ÕPISTRATEEGIATE LIIGID
sõnakujusid) ning tekstist arusaamise oskusest (loetust arusaamine ja järelduste tegemine). Need oskused ühinevad lihtsaks lugemisoskuse malliks, kus elementaarse lugemisoskuse taset mõjutavad nii tehniline lugemisoskus kui ka loetust arusaamine. Oskuslik lugeja valdab mõlemat kunsti. (1 lk 14) Kirjutamise tähtsaim funktsioon on mõtete edastamine kirjalikul kujul. See sisaldab paljude erisuguste osaoskuste ja nende ühendamise valdamist. Kirjutamisprotsessi kuulub kirjutamise 4 planeerimine, kirjutamine ise ja selle kontroll. Neid tegevusi reguleerib indiviidi oma tegevuse suunamine, tema metakognitiivsed teadmised ja oskused. Kirjutamise kavandamine sisaldab eesmärkide püstitamist ja sisu valikut ning otsustamist, millises järjekorras sündmustest räägitakse. (1 lk 15)
..................13 2 SISSEJUHATUS Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus. Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili, saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid