ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE. (1)

Tallinna Ülikool - Pedagoogika - Andragoogika

1 HALB

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS
ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE
Enesejuhitud õpiprojekt
Lende Saluvee EKL-1kõ
Eesmärk:

Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses.

Õpieesmärgid:

Uute teadmiste omandamine.

Enda silmaringi laiendamine.

Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele.

Enda kui õppija analüüsimine.
Sissejuhatus.
Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks.
Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie eelduseolemasolu:

Eesmärgikindlalt ja otstarbekalt tegutsevad isikud- juhedaja ja osalejad.

Vahendid meetodi rakendammiseks.

Eeskirjad ja reeglid meetodi rakendamiseks.

Ressursid meetodi tulemuslikuks rakendamiseks (piisav ajavaru jne.)

Juhedaja oskused protsessi juhtida.
Kuna õppemeetod on vahend eesmärkide saavutamiseks, algab meetodi valimine õppija vajadustest lähtuva eesmärgi püstitamisest. Eesmärgid peaksid peegeldama põhilist nihet, mida tulemuslikkuse korral oleks vaja saavutada õppija käitumises, teadmistes, arvamustes mõtteviisis, hoiakutes jne.
Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid

Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs.

Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine .

Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga.

Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine , ise avastamine, projekti koostamine ja teostus.
Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal).
Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks.
Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes:

Tagab protsessi õppijakesksuse.
Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidb õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt.
Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni.
Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi.
Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi.
Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest.
Mõjutab õppijate hoiakuid ja suhtumisi.

Õppemeetoditest rääkides peetakse sageli silmas n-ö puhtaid meetodeid . Tegelikkuses leiavad puhtad meetodid rakendamist suhteliselt harva. Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud).
Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest:

kasutan ise meetodeid oma töös koolis,

ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud,

lihtsalt tundusid huvitavamad.
Õppemeetodid

Loeng.
Loeng on kõige enam levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Loeng kui õppematerjali esitamise meetod annab õpetajale hea kontrolli õpetatava materjali üle, on hõlpsasti kombineeritav teiste õppemeetodite ja –vormidega ning kergesti kohandatav ajapiirangutele ja teistele nõuetele ( Krull , 2000).
Loeng on teema süsteemne esitus, mis annab kuulajale ette loogilise struktuuri. Loeng sisaldab algallikate ülevaadet, nende kriitilise käsitkuse ja seonduvad kõrvalkäsitlused. Loeng loob raamiatiku iseseisvaks tööks.
1.2 Köitev loeng
Köitev loeng on informatsiooni vahendamine õpetaja poolt, kusjuures õppijat stimuleeritakse mõtlema esitatava üle ja oma seisukohti avaldama. Esitatakse nii fakte kui erinevaid seisukohti käsitletava teema kohta.
Meetod on kasulik, kuna:

arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust (oskust hinnata kriitiliselt faktilist informatsiooni ja erinevaid seisukohti).
aitab leida sisemist seost õppimisega,
arendab õppija seisukohtade formuleerimise ja esitamise oskust,
arendab õppija argumenteerimisoskust.

Mõttega lugemine
Mõttega lugemine on väga oluline õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid.
Lugemine on teadmiste omandamise vahend. Seda kasutatakse kõigis ainevaldkondades. Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel. Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist..
Meetod on kasulik, kuna:

arendab faktide omandamise, mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust.
arendab kriitilise mõtlemise oskust

Meetodi kasutamisel palutakse õppijal välja tuua probleem, mida teksti autor on püüdnud lahendada või käsitleda, tõlgendada autori võtmesõnu, tekstis kasutatud mõisteid ning termineid, tuua esile kõige olulisem tekstis jne. Mõttega lugemisel tehakse vahet teadmiste ja isikliku arvamuse vahel, argumenteeritakse põhjalikult oma otsustusi. Teksti kohta esitatud küsimustele vastamise kaudu arendavad õppijad mõtlemisoskusi. Vastuste kirjutamine aitab koondada tähelepanu. Kirjutamine aitab õppijal esitada oma mõtteid ja mõtteprotsessi ning ka mõtteid arendada. Arutelu käigus teksti üle saavad õppijad probleemidest paremini aru ja analüüsivad veel kord oma vastuseid teistelt õppijatelt kuuldud seisukohtade alusel.

Selgitus .
Selgitus on vajalik kahtluse korral, vastuseks küsimustele. Selgituse abil põhjendatakse, kummutatakse jne tekkinud arusaamatusi ja kahtlusi . Selgitus esitatakse fakti või argumendi esitamise järel.

Ettekanne.
Ettekanne on kindlal teemal koostatud referatiivne ülevaade sündmusele, tekstide, protsesside või nähtuste kohta.

Eksperiment .
See on teaduslik katse, mille tulemuseks on üksnes eksperimentaalsete faktorite kohta.
Võib öelda, et katse ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes.
Katseks loetakse andmete kogumise tehnikat , kus luuakse teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. Samuti ei saa eksperimendiks nimetada 3-4 katse seeriat, mis on vähese eeluurimise ja teadmisteta teostatud ja kindla eesmärgita või on eesmärk pealiskaudne .

Õppimise lepingud .
Õppimise lepingud aitavad õpetajal ja õppijal jagada vastutust õppimise eest. Õppimise leping annab veebipõhises õppes selgema ja täpsema ettekujutuse, mida oodatakse õppijalt ja vastupidi, millised eesmärgid ja nende saavutamise teed seab endale õppija ( Pitt , Clark, 2001).

Diskussioonid.
Diskussioon on väga levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Diskussioon on vaidlus, mõttevahetus või arutelu, mida suunab diskussiooni juht (Märja, Lõhmus, Jõgi, 2003). Diskussioone võib korraldada: isiklike kogemuste ja tähelepanekute tasandil, arvamuste, tõekspidamiste, veendumuste tasandil, teadmiste tasemel ja teaduslikul tasandil (Pedastsaar, 1999).
Diskussiooni käigus on lubatud vastastikused mõttevahetused, repliigid, vahelehüüded, vaidlemine , teiste katkestamine jms.
Meetod on kasulik, kuna:

annab õppijale võimaluse teema üle iseseisvalt mõelda,
annab õppijale võimaluse kujundada ja avaldada oma arvamus ning seeläbi materjal seesmiselt omaks võtta,
annab õppijale võimaluse kasutada oma kogemusi, rakendada oma teadmisi,
on motiveeriv, kujundab uusi ideid, mõttearendusi,
arendab õppija argumenteerimis- ja väljendusoskust,
arendab õppija empaatiavõimet, loovust ja kindlust,
annab õppijatele võimaluse üksteiselt õppida.

Diskussiooni põhireeglid:

lugupidamine grupi liikmete vastu,
diskussiooni eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus,
mitte midagi isiklikku ,
konstruktiivsus,
avameelsus,
teemas püsimine,
rääkimine ükshaaval,
aktiivne üksteise kuulamine .

Projektimeetod.
Projektõpe on iseseisev üksi või enamasti rühmas õppimine, kus lahendatakse mingi eluline probleem (projekt). Projekt on töö, mis on ainukordne, mille on kindel algus ja lõpp, millele on määratud kindlad ressursid ning mille mõte on saavutada püstitatud eesmärgid. Projektitöö eeldab, et õppijad on vastutavad oma töö tulemuste eest ja nad on aktiivsed ja sisemiselt motiveeritud.
Õpetajal on juhendaja ja monitooringu teostaja roll (Pedastsaar, 1999). Nii iseseisvalt ettevalmistatud kui ka rühmatöö projektid võimaldavad õppijail tegutseda vastavalt oma huvidele, kirjutada või luua midagi kuulajaskonnale ning seejärel esitada oma leiud ja kokkuvõtted.

Juhtumi/ probleemipõhine õpe.
Juhtumi analüüs on õppemeetod, mille tuumaks on õppimine kogemustest ja kogemuste kaudu. Juhtumite analüüse võib läbi kas individuaalselt või rühmatööna.
Juhtumipõhine õpe nõuab õppijatelt oma kogemuste analüüsimist, praktilist mõtlemist, otsuste tegemist ning probleemide lahendamist (Paulsen, 2001). Tavaliselt kirjeldab juhtum reaalset asjakohast olukorda või probleemi, mis on õppijatele huvipakkuv, nende kogemustele ja õpieesmärkidele vastav ning küllalt keeruline, et analüüsi õigustada.
Juhtumi/probleemipõhise õppe aluseks on konstruktivistlikust õpiteooriast tulenevalt järgnevad seisukohad (Krull 2000):

õppija on iseseisev aktiivne õppeprotsessis osaleja, kes konstrueerib oma teadmised ise, mitte ei kopeeri ega võta neid üle autoriteetidelt - olgu selleks raamatud või õpetaja;
õppimine peab toimuma reaalelulises, mõtestatud, autentses situatsioonis (erinevalt dekontekstualiseeritud formaalsetest situatsioonidest);
lahenduskäike ja nn "õigeid vastuseid" võib olla mitu;
õppija omab kontrolli õppeprotsessi üle, valides ise oma õppimise tempo ja seades endale ise eesmärgid;
õppimine on sotsiaalne tegevus; õppimine toimub koostöös kaasõppijatega;
õpikeskkond peab olema mitmekesine, toetades erinevaid õppimisviise.

See meetod võimaldab arendada olukordade analüüsimise oskust.

Eneseanalüüs.
Eneseanalüüs on oma käitumise või isiksuse joonte analüüs. See võib olla tagasivaateline või hetekel toimuva analüüs. Tõstab eneseteadlikkust, korrastab oma sisemise ja valise käitumise korrastamise eesmärgil.

Koostöötreening.
Kasutatakse erinevaid, nii füüsilisel kui ka vaimsel tegevusel põhinevaid grupiharjutusi, rühma- arutelusid. Võimaldab paremat üksteisemõistmist ja harjutab ladusamat koostööd.

Psühhodraama.
Psühhodraama keskendub inimestevahelistele shetele, üksteisemõistmisele ja koostööle. Meetodi instrumendiks on rollimäng. Olulisel kohal toimunu põhjalik analüüs.

Rollimäng.
Meetodi tehnika keskendub kriitilise (arutleva) mõtlemise kesksele elemendile - võimele mõista teiste seisukohti. Eesmärk on aidata õppijatel kasutada õpitut konkreetses situatsioonis, kusjuures eeldatakse, et mängitava rolli kaudu kujuneb vastav samastumine. Olles kujuteldavalt kellegi teise rollis, mängitakse läbi nii vastavad tunded kui ka käitumismallid.
Rollimängud on kasulikud, kuna aitavad õppijatel kogeda teiste võimalikke mõtteid, tundeid ja tegusid .
Rollimängu õnnestumiseks on vajalik selgelt väljendatud eesmärk ning täpselt määratletud rollid. Vajalik on vaatleja olemasolu, kes võib anda vaatlusel rajanevat objektiivset tagasisidet. Vajalikud on ka kriteeriumid rollimängu hindamiseks.
Meetodi puhul antakse mingi probleemi lahendamiseks õppijatele mitmesuguseid rolle. Õppijad elavad rollidesse sisse ja tegutsevad vastavalt rollireeglitele. Selgitatakse välja erinevaid rolle täitvate õppijate arvamusi , suhtumist , hinnanguid lahendatava probleemi kohta.

Sotsiodraama.
Sotsiodraamat ei esitata publikule, selles keegi ei näitle ning draamat ei harjutata. Meetodi mõte seisneb selles, et õppijad elavad siiralt olukorda sisse ja ollakse mina ise. Õppeülesanded liituvad argieluga, tööeluga. Meetodit võib kasutada kas individuaalselt või rühmatööna.
Probleemsituatsioonidega seoses arutletakse selle üle, kuidas tavaliselt mingis olukorras toimitakse ja kuidas peaks toimima või võiks toimida.
Meetod on kasulik, kuna:

võimaldab kindlaks määrata õppijate väärtushinnanguid,
aitab õppijatel seostada õpitavat ja selle rakendamist,
võimaldab arendada probleemide lahendamise oskust, teha otsuseid,
võimaldab arendada eneseanalüüsioskust,
võimaldab arendada koostööoskust.

Meetodi rakendamine
Õpetaja (eelistatavalt koos õpilastega) kujundab probleemsituatsiooni ja jagatakse rollid. Ei kujutata kedagi teist, probleemsituatsioonis on igaüks tema ise.
Võidakse ka välja pakkuda, mis juhtuma hakkab. Ei harjutata, asutakse kohe probleemi lahendama , igaüks “mängib” iseennast , lähtutakse oma väärtushinnangutest, tunnetest jne
Peale situatsiooni nö “läbimängimist” analüüsitakse rühma tegevus läbi. Võidakse analüüsida enese tegevust, mõne kaaslase tegevust või rühma tegevust tervikuna . Soovitatav kombineerida analüüs kirjutamisega (seisukoht- põhjendus)
Analüüsitakse koos läbi, antakse hinnangud .

Ajurünnak.
Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi.
Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.
Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed otsa saavad. Järgneb vestlus , kus kaalutakse kõigi ideede teostatavust. Selle käigus saavad õppijad teada, kui palju erinevaid lahendusi probleemile tegelikult pakuti.
Meetod on kasulik, kuna:

võimaldab õppijal genereerida uusi ideid,
arendab õpilaste loovust ja mõtlemisoskust,
võimaldab arendada õppija rühmatööoskusi ,
võimaldab arendada oskust olla lugupidav ning tolerantne teiste õppijate ideede suhtes.

Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel:

lugupidamine grupi liikmete vastu,
eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus,
mitte midagi isiklikku,
konstruktiivsus,
teemas püsimine,

Mappõpe ( portfolio ).
Mappõpe võimaldab rakendada arvuteid väljapool õppetunde, integreerida erinevaid õppeaineid, kasutada erinevat tarkvara õppeainetes. Annab õpilastele vabaduse sooritada töid sel ajal, kui endale kõige enam sobib, õpetab töid planeerima, õpetab ennast hindama ja oma tegevusi analüüsima. Õpetajad saavad enam tagasisidet õpilastelt.
Veerandi (poolaasta, tsükli ...) esimesel tunnil saavad õpilased tööde nimekirja koos neile esitatavate nõuetega, mis peavad olema õpimapis vastava ajaperioodi lõppedes. Õpilastel on võimalik sooritada neid töid kas arvutitundide ajal või pärast õppetunde (kas koolis või kodus) enda poolt valitud ajagraafiku järgi. Õpimappi võib õpilane panna ka valiku tunnitöödest (näiteks enda valikul parimad tööd). Õpimappi võib panna töid ka ühest või mitmest ainest kokku. Ajaperioodi lõppedes kirjutab õpilane eneseanalüüsi (mida on ta selle ajavahemikus õppinud, kuidas on tööd õnnestunud, miks pole kõik läinud plaanide kohaselt, mida annaks paremini teha jne...). Lisaks kirjutab tagasiside õpetajale, millised teemad jäid arusaamatuks, millised teemad meeldisid kõige enam jne... Õpilase eneseanalüüs ja tagasiside sõltub õpilase vanusest ( nooremad õpilased vajavad ette konkreetsemaid küsimusi).

Kogemusõpe
Kogemusõpe toetub kas õppija enda, kaasõppijate, õpetaja või teiste kogemusele. Õppes võidakse toetuda kas olemasolevale kogemusele või hankida kogemus õppe käigus. Õppe käigus arutletakse kogemuse üle, peegeldatakse seda. Seejärel kogemust analüüsitakse toetudes õppematerjalidele, abistavatele küsimustele jne.
Tulemuseks on uue teadmise konstrueerimine, mis võimaldab järgmisi kogemusi hankida juba uuel teadmiste tasandil. Kogemusõpe on pidev protsess, mille sisendiks on kogemus ja väljundiks uue teadmise konstrukt , mis omakorda viib uue kogemuse hankimiseni jne.

Raport .
Raport on kogemusliku õppimise meetod. Raport aitab keskenduda läbielatule ja seda süsteemselt esitada. Meetod eeldab, et esmalt tuleb hankida kogemus. See võib olla mistahes kogemus: millegi läbielamine, õppekäik, mingi töö tegemine jne. Hiljem kogetut analüüsitakse. Võetakse aeg maha, peatutakse ja mõeldakse, mis see oli, milline tähendus sündmusel õppija jaoks on ja mida sellest õpiti. Raporti meetodi puhul kasutatakse läbikirjutamist.
Meetod on kasulik, kuna:

aitab õppijal keskenduda kogetule ja seda süsteemselt esitada,
aitab kaasa õppija analüüsioskuse ja süstematiseerimisoskuse arendamisele,
aitab kaasa kirjaliku väljendusoskuse arendamisele,
arendab õppija reflekteerimisoskust sh oma tunnete peegeldamise oskust,
võimaldab õppijal jälgida enda arengut kogetu järel,
võimaldab kasutada teiste õppijate kogemusi õppimiseks,
arendab esitlemisoskust ja esinemisjulgust.

Meetodi rakendamine
Raporteid võib koostada praktilise õppe kohta koolis või ettevõttes, projektitööde kohta, õppekäikude kohta jne.
Raporti struktuur võib olla õppija poolt määratletud, vajadusel võib õpetaja selle lähteülesandes anda (otstarbekas näiteks praktikaraportite puhul, et praktikal saadud kogemust süsteemselt esile tuua, praktikate kaitsmist tõhustada).
Raporti koostamise hõlbustamiseks on õppijal kasulik teha märkmeid või pidada päevikut. See aitab detailsemalt ja rohkem informatsiooni talletada ja hõlbustab hilisemat analüüside tegemist.
Raporti koostamisele järgneb kogemuste jagamine grupis või klassis. Selleks viiakse läbi raporti esitlus, millele järgneb kaaslaste küsimustele vastamine.
Õppimise seisukohalt parim, kui õppijad saavad vastastikku raportitele hinnanguid anda. Üksteise raportite lugemine ja analüüsimine võimaldab õppijatel kogemust võrrelda ja tekitab küsimusi.
NB! Raport ei ole pelgalt kirjeldus, see peab kindlasti sisaldama analüüse ja hinnanguid, ka õppijale endale (mida ma õppisin jne).

Uurimislik õpe
Uurimusõpe on õppimise käsitlus, kus probleemile leitakse lahenus interaktsioonis keskkonnaga selle objektidega manipuleerides ja neid uurides, küsimuste ja vastuoludega maadeldes või eksperimente läbi viies (Ormrod, 1995: 442). Uurimusõpe põhineb eeldusel , et õpilastele jäävad mõisted, seadused jms paremini meelde, kui nad on neid ise avastanud. Uurimused on näidanud, et uurimusõpe on kõige edukam , kui õpilastel on olemas konkreetse uurimuse jaoks vajalikud vajalikud eelteadmised ja kogemused (Roblyer jt., 1997).
Uurimusõpe õpetab:

analüüsimist
hindamist, võrdlemist
õpitava seostamist reaalse eluga
põhjendamist
meeskonnatööd

Arvuti võimalused annavad uue mõõtme uurimusõppe läbiviimiseks, sest arvuti abil saab pakkuda õpilastele virtuaalseid keskkondi, mida võimalik uurida. Näiteks ajaloolised kohad nii nagu nad olid neid ehitades. Samuti simulatsioonid, näiteks konna lahkamine, maavärina uurimine jms.
Uurimusõppel on seos probleemõppega, sest ka siin lahendab õppija probleeme. Erinevus on selles, et siin leitakse probleemile lahendus midagi uurides, teatud hüpoteesi kontrollides või uurimusküsimusele vastust leides. Nii uurimus- kui ka probleemõpe on personaalne konstruktivistlik õppimiskäsitlus.
Uurimusõppe rõhuasetus on õppijal, tema teadmiste konstrueerimisel, seoste leidmisel, kuid samuti mitmesuguste kõrvalekallete vältimisel.
Uurimusõppe korralduse aspektid:

Probleemi püstitamine. Siinjuures erinevalt probleemõppes püstitatavast probleemist peab siin olema võimalik antud probleemi reaalselt või virtuaalselt uurida.

Sarnaselt probleemõppega määrata, mis eesmärgil probleem valiti.

Uurimusküsimuste või hüpoteeside (võimalik vastus antud probleemile) pakkumine. Neid võivad pakkuda nii õpilased kui ka õpetaja. Samuti võib rühmatöös iga rühm pakkuda oma hüpoteesid ning asuda neid kontrollima.

Määrata, meetodid, kuidas hüpoteese või uurimusküsimusi kontrollida. Määrata nii andmekogumis- (kuidas andmed saadakse, kas mõõtmine, kirjandusallikatest info leidmine, küsitlus, intervjuu vms) kui ka andmeanalüüsimeetod (kuidas andmeid töödeldakse, kas leitakse keskmised, sagedus vms). Meetodid võivad olla õpetaja poolt ette antud (vajalik nooremate ja vähemvõimekamate õpilaste puhul) või peavad õpilased sobilikud meetodid ise leidma.

Otsustatakse, kuidas tulemusi esitatakse (tekstina, tabelitena, graafikutena). Kindlasti peab tulemuste esitamisest selguma , kas hüpotees leidis kinnitust või milline vastus saadi uurimisküsimusele. Tulemuste esitamiseks on otstarbekas kasutada tabelarvutusprogrammi Excel. Tulemuste esitamise võivad ka õpilased ise otsustada.

Viimase aspektina peab õpetaja jällegi otsustama, kuidas korraldatakse töö. Kas klassis tervikuna, rühmas, individuaalselt. Kui töö toimub rühmas, siis kas kõikidel õpilastel on samad ülesanded või mõned õpilastest tegelevad näiteks andmekogumisega, teised andmetöötlusega vms.
Uurimusõppe eriliik on tegevusuuring, kus uurijad on samas ka uuritavad. Näiteks matemaatikas aritmeetilist keskmist õppides arvutatakse ning võrreldakse klassi õpilaste vanuse, pikkuse, kaalu, õdede- vendade arvu, koolitee pikkuse jms aritmeetilisi keskmisi või koostatakse nende kohta diagramme vms.

Rühmatöö.
Ilmselt on see üks kõige levinum õppemeetod. Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust; arendada mõtte paindlikkust; muuta rühma liikmed info suhtes vastuvõtlikumaks; saavutada üksteisemõistmist; rahuldada suhtlemisvajadus; toetada käitumuslike muudatuste kujunemist; arendada emotsionaalset intelligentsust; tunnetada ühisvastutust õppeprotsessi ja selle tulemuse eest. Rühmatöö peamin nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö

otstarve (miks rühmatöö korraldatatkse just selle teema osas ja praegu),
eesmärgid (mida on vaja ära teha),
oodatav tulem- mida on vaja saavutada,
protseduur ja sisemised kokkulepped (mägureeglid).

Rühmatöö etapid:

eelnevalt põhjalik ettevalmistus (eesmärgid, materjalid, ruumid, vahendid, piisav ajavaru),

rühmade moodustamine (optimaalselt 3- 7 inimest),

protseduuride ja reeglite kokkuleppimine,,

protsessi pidev jälgimine,

tulemuste esitamine,

kokkuvõtte tegemine, analüüs ja tagasiside.

SWOT-analüüs,
Õppemeetodi puhul püütakse leida ja analüüsida konkreetse probleemi erinevaid külgi. Meetodit võib kasutada mistahes probleemidele lahenduse leidmiseks. Meetodit saab kasutada ka näiteks oma oskuste hindamisel, hetkeolukorra hindamisel, mingi ettevõtte tegevuse analüüsil ja hindamisel jne.
Meetod on kasulik, kuna:

arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust,
arendab õppija analüüsioskust,
arendab õppija põhjus-tagajärg seoste nägemise oskust, hindamisoskust,
arendab õppija probleemide lahendamise oskust.

Meetodi kasutamine
Esmalt määratletakse teema raames käsitletav probleem. Töötatakse välja põhireeglid ja võimalikud lahendused. Meetodiga töötamine võib toimuda individuaalse või rühmatööna. Reeglina püütakse esmalt sõnastada (reastada) positiivseid külgi näitavad faktorid, seejärel negatiivseid külgi näitavad faktorid, valitsevad ohud, takistavad tegurid ja võimalused.
Sageli on situatsioonianalüüsi, tegevuse analüüsi ja ettevõtte analüüsi tegemisel tugevused ja nõrkused seotud sisemiste ressurssidega, ohud ja võimlaused fokuseeritud eelkõige välistele teguritele.
Mõnikord on konkreetsete probleemide analüüsimisel otstarbekas võimalusena näha teid, kuidas muuta tugevusi veel paremaks, nõrkusi aga vähendada või likvideerida, ohtudena aga aspekte , mis seda takistab.
Erinevate faktorite väljatoomiseks kasutatakse nelja välja süsteemi:
S - Strengths - Tugevused
W - Weaknesses - Nõrkused
O - Opportunities - Võimalused
T - Threats - Ohud
Järgneb analüüs, mille käigus selgitatakse, kas loova strateegia kasutamisega saaks mõnda negatiivset mõju muuta positiivseks või neutraalseks. Samuti püütakse leida lahendeid, kuidas nähtud võimalusi maksimaalselt probleemi lahendamiseks ära kasutada. Seejärel, kaalunud poolt- ja vastumõjusid, teeb õppija või õppijate rühm kokkuvõtva otsuse (töötab välja tegevuskava).

Intervjuu.
Intervjuud kasutatakse informatsiooni kogumiseks autentsest allikast. teistel õppijatelt, klientidelt jne. Kasutatakse ka tagasiside saamiseks.
Meetod on kasulik, kuna:

võimaldab õppida kasutama teisi inimesi õppimise infoallikana,
arendab õppija oskust aktiivselt kuulata teiste inimeste seisukohti,
arendab õppija info kogumise, süstematiseerimise ja säilitamise oskust,
arendab õppija oskust erapooletult (ilma otsuseid langetamata ) salvestama kogutud info,
võimaldab arendada suhtlemisoskusi ja esinemisjulgust.

Meetodi kasutamine
Õppijad esitavad varem ettevalmistatud küsimused teistele õppijatele, külastajatele või muudele inimestele. Nad peavad küsimuste abil teada saama teatud informatsiooni või arvamusi. Kogutud info analüüsitakse. Hiljem esitavad õppijad ettekande intervjuu tulemuste kohta. Kui tegemist on ühe intervjuuga, rõhutab see teadmisi ja arusaamisvõimet. Kui tehakse rohkem kui üks intervjuu, saab teha võrdleva analüüsi, sünteesi ja anda hinnanguid.

Ideekaart .
Ideekaardi puhul loetletakse probleemi lahendust käsitlev info algselt segipaisatult, hiljem see süstematiseeritakse.
Ideekaardi koostamisel võib kasutada erinevaid kujundeid: harupuud, maja, geomeetrilisi kujundeid, püramiidi, treppi, joonistusi jne.
Meetod on kasulik, kuna:

võimaldab õppijal üle saada hirmust asuda mittetuttava probleemi lahendamise kallale,
võimaldab täiendada ja süstematiseerida teadmisi,
võimaldab lõimida erinevaid läbitud ning uusi teemasid ,
võimaldab edastada ja saada informatsiooni konkreetse probleemi lahendamiseks,
aitab luua tervikpildi lahendatavast probleemist (aitab kaasa holistilisele õppimisele),
võimaldab arendada analüüsi ja süstematiseerimisoskusi,
arendab õppija loovust.

Mõistekaart.
Mõistekaart on suurepärane strateegia olulise sõnavara ja põhiterminite õpetamiseks mistahes aines.
Mõistekaardi abil saab verbaalse teksti esitada visuaalselt. Kaart koosneb mõistetest (sõnadest), mis on tavaliselt ümbritsetud ringidest või kastidest ja joontest, mis ühendavad erinevaid mõisteid. Mõistekaardi koostamine võimaldab koostajal teadmisi struktureerida.

sunnib teksti mõttega lugema;
paneb arutlema olulise ja ebaolulise üle;
õpetab eristama mõisteid ja neid õigesti kasutama;
õpetab mõisteid omavahel seostama;
loob võimaluse seostada teksti varemõpituga;
võimaldab mõistete visuaalset korrastamist;
kaotab formaalse õppimise teksti läbitöötamisel;
annab tagasisidet ja õpetab õppima.

Mõistekaarti võib kasutada nii individuaalse- kui ka rühmatööna.
Võib koostada paberile, tahvlile või arvuti abil.

Projektiõpe.
Projekt on püstitatud eesmärkidele pürgiv ainukordne ülesannete tervik, mis on ajaliselt ja vahenditega piiratud ja mida teostab ainult selleks loodud tähtajaline organisatsioon.
Projekt on plaan, mis teostudes toodab uusi teadmisi ja kujundab tööelus hakkamasaamise oskust. Projekt on aktiivne, dünaamiline ja muutusi tootev protsess, mida iseloomustab ainukordsus, kindel algus ja lõpp, st. ajapiirid, kindlad ressursid, eesmärgistatud ülesannete tervik ja oma kooslus (projektirühm).
Meetod on kasulik, kuna:

aitab kaasa õppijate teadmiste ja oskuste rakendamise oskuse arendamisele,
võimaldab arendada probleemide lahendamise ja teisi võtmeoskusi,
aitab kaasa õppimise kui protsessi rõhutamisele,
võimaldab õppijal kasutada oma kogemusi ja teadmisi, õppida kaaslastelt,
annab impulsi sisemise motivatsiooni arenemisele, annab võimaluse toota ja katsetada uusi mõtlemis- ja tegevusviise ning seni kasutatuid muuta,
võimaldab lõimida erinevaid teadmisi ja oskusi,
võimaldab arendada õppijate enesemonitooringu ja enesejuhtimise oskust, refleksioonioskust,
võimaldab arendada õppijate suhtlemis- ja ühistööoskusi ning isikuomadusi.

Projektitööle hinnangu andmisel ei hinnata mitte ainult lõpptulemust, vaid kogu protsessi ning hindamine toimub mitmekülgselt arutelude, õpipäevikute, kirjalike raportite, võrdluste kaudu. Hinnanguid püütakse hankida erinevatest allikatest ning anda nii interaktsiooniprotsessidele kui refleksioonile.
Projektitöö protsess

probleemi püstitamine
eesmärkide ja ülesannete sõnastamine
projektirühma moodustamine
planeerimine
tegevus
analüüs ja hinnangud
arenguvõimaluste määratlemine

Meetodi rakendamine:

Projektülesande (probleemi) püstitamine ja eesmärkide sõnastamine.

Projekti planeerimine. Projektigrupist kujuneb organisatsioon - tõuseb esile projektijuht , moodustuvad all-lülid, võetakse rollid. Toimub tööde jaotuses, ajakavas ja mängureeglites kokkuleppimine, väikerühmade või üksikliikmete ülesannete planeerimine, vastutuse andmine, liikmete koolitamine ja juhendamine. Määratletakse ka ressursid: inimesed, raha, ruumid, seadmed jne.

Projekti arendamine. Selles etapis täpsustatakse eesmärgid, sõnastatakse osaeesmärgid, koostatakse üksikasjalikud plaanid, pannakse paika täpsed töögraafikud. Selles etapis oleks vaja anda ka protsessile kriitiline vahehinnang (SWOT-analüüs).

Projekti rakendamine Projektitöö käigus toimub pidev informatsiooni hankimine , töötlemine ja süvendamine, juhendaja konsultatsioonid, kogutakse tulemusi, raporteeritakse.

Projektitöö lõpetatakse eesmärkide teostumise hindamisega, protsessi erinevate perioodide analüüsimisega ja tulemuste tunnustamisega.

Interaktiivõppe ehk e-õpe .
E- õppe käigus kasutatakse audio - ja videomaterjale ning telekonverentsi. John M. Keller (2008: 175) ütleb, et üks ülim väljakutse on see, et on raske määratleda, mis on e-õpe ja piirata see süsteemina, millel on selgelt piiritletud omadused. E-õpe võimaldab õppida sobival ajal, kasutades nii oma aega paremini. Samuti võimaldab e-õpe paremini keskenduda õpitavale kui klassikalise koolituse puhul. Sellist koolitust võib nimetada ka kaugkoolituseks. See on aja ja koha suhtes paindlik koolitusevorm, mille puhul õppekeskkonna kujundamiseks ning õppija ja koolitaja vahendamiseks kasutatakse kaasaegseid IT võimalusi.
Kokkuvõte:
Õpetamisel on muutunud üha tähtsamaks ärksa õpihuvi kujundamine, õppija varasemate kogemuste ja ootustega avestamine ning efektiivsete õpioskuste kättejuhatamine. Meetodite rakendamiseks tuleb enne ette valmistada soodus pind. Meetodi kasutuselevõtul oleks tarvis õpetajal endale selge pilt luau nii sellega taotletavatest sihtidest, järgitavaist didaktilistest põhimõtetest kui ka toiminguist, mida õpetamisviisi kasutamine eeldab.
Kasutatud kirjandus

Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS
Kidron , A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Mondo
Märja, T. , Lõhmus, M. , Jõgi, L. 2003. Andragoogika . Tallinn: Ilo
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16614/Peerna.pdf?sequence=1
http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusmeetodid.html
http://www.mitteformaalne.ee/oppemeetodid.html
http://sklaos.weebly.com/otildepimeetodid.html
http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 167 allalaadimist

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #1

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #2

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #3

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #4

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #5

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #6

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #7

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #8

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #9

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #10

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #11

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #12

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #13

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #14

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #15

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #16

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #17

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

167 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ednel Õppematerjali autor

Enesejuhitud õpiprojekt. Meetodeid kasutatakse täiskasvanute õppes, kuid sobivad ka koolitunni huvitavamaks muutmiseks.

õppemeetodid enesejuhitud õpiprojekt

Kasutatud allikad

https://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid

Sarnased õppematerjalid

pdf

juhend valjundipohise oppekava koostamiseks

..................................................... 28 Täienduskoolituse õppekava koostamine | Juhendmaterjal 5 Peamised mõisted (mõistete selgitused on koostatud juhendmaterjali lõpus viidatud allikate põhjal) Väljundipõhine õppekava – õppekavatüüp, milles kõige olulisemad on õppekava lõpuks õppijate omandatavad õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud). Kõik õppekava elemendid (õppesisu, maht, õppemeetodid, hindamine) tuletatakse õpiväljunditest. Väljundipõhises õppekavas hinna- takse seda, kuidas õppijad on õpiväljundid omandanud. Kõik õppekavad, sh täienduskoolituse õp- pekavad, on tänapäeval väljundipõhise õppekava tüüpi, st lähtuvad õppija õppimise tulemusest. Kompetentsus (ehk pädevus) – inimese suutlikkus edukalt täita elus või tööl vajalikke ülesandeid (funktsioone) ning selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (ehk kompetentsid).

Andragoogika

docx

Koolituskorraldus organisatsioonis

soovitakse enda tööalast konkurentsivõimet kasvatada Millal on personal ressurss? Kui org-s on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks Millal on personal kapital? Kui töötajad on õigesti väärtustatud ning loovad lisaväärtust org-le Mis on personali kvaliteet? Org-i töötajate teadmiste, oskuste, kogemuste, isiksuseomaduste kogum, mis väljendub nende tegevuses ja käitumises org-i eesmärkide saavutamisel Töötajaskonna suutlikkus tuua org-le oodatud tulu. Mõõtmisjärgne hinnanguline otsus selle kohta, millisel tasemel on personal antud hetkel ning kuivõrd on ta suuteline soovitud eesmärke saavutama Personaliarenduse eesmärgid ·töötajate pädevuse tõstmine ja universaalsuse suurendamine. ·töötajate töörahulolu suurendamine ja motiveerimine. ·töötajate arendamise ja karjäärivõimaluste avardamine.

Organisatsiooni juhtimine

doc

Õpetaja ametijuhend

(logopeed, sotsiaalpedagoog, karjääri- hindamine ja ja õppenõustamiskeskused), aidates hindamisest õppijal ületada õpi-, käitumis- ja teavitamine on kodusest kasvukeskkonnast tingitud kooskõlas kooli sotsiaalseid raskusi. kodukorras sätestatud · Annab õppijatele järjepidevalt nende hindamise korraldusest arengut analüüsivat tagasisidet, ning õpilase ja rakendab õppimist toetavat hindamist, vanemate hinnetest tunnustab õppijat. ning hinnangutest teavitamise korrast. 4. Õppija · Analüüsib õpilase õppes osalemist, · Hindamine ja analüüs

Kirjandus

doc

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

õppida. - Teatud olukordades on inimesed tõepoolest väga teadlikud eesmärkidest ja oskavad neid suurepäraselt teostada. Samas on terve hulk olukordi ja teemasid, mille puhul vajatakse selgeid juhtnööre. 8. ILLERISE LÄHENEMINE ÕPPIMISELE: DIMENSIOONID ÕPPIMISES, ÕPPIMISVIISID JA MITTEÕPPIMINE 9. ÕPPIMIST KÄSITLEVAD TEOORIAD (BIHEIVIORISTLIK, KOGNITIIVNE, HUMANISTLIK, KONSTRUKTIVISTLIK, SOTSIAALNE) JA NENDE VÕRDLUS HUMANISTLIK ÕPITEOORIA · Humanistid arvasid, et inimesed pole lihtsalt bioloogilised objektid. · Nad keskendusid inimlikusele, vabadusele ning otsuste ja elu tähendusele. · Rõhutasid eneseteostuse potensiaali ja isikliku kasvu. · Humanistide perspektiiv on enenseavastamisel ja järgmiste küsimuste küsimisel: Mis motiveerib inimest elule? Millised on õppimise emotsionaalsed küljed?

Sotsioloogia

pdf

KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED

............... 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11 Õpipoisslus ........................................................................................................................... 11 7. Bruneri vaated õppimisele. ............................................................................................... 12 Spiraalne õppekava ............................................................................................................... 12 Avastuslik õppimine ............................................................................................................. 13 Rollimängud ja simulatsioonid ...................................................................................

Pedagoogika

docx

Õpistrateegiad

aga ka kontrollimiseks. Õpistrateegiateks ehk kognitiivseteks strateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad suudavad ise oma õppimist kontrollida ja hinnata. (T. Marandi, 2005) Iga õppija kuulub vastavalt oma kalduvustele teatud õpitüüpi ja võib arendada oma õpitehnikaid ja -strateegiaid, millega on võimalik võõrkeeletunnis võimalikult individuaalselt arvestada. ÕPISTRATEEGIATE LIIGID

Areng ja õppimine

docx

Kriitiline lugemine ja kirjutamine

sõnakujusid) ning tekstist arusaamise oskusest (loetust arusaamine ja järelduste tegemine). Need oskused ühinevad lihtsaks lugemisoskuse malliks, kus elementaarse lugemisoskuse taset mõjutavad nii tehniline lugemisoskus kui ka loetust arusaamine. Oskuslik lugeja valdab mõlemat kunsti. (1 lk 14) Kirjutamise tähtsaim funktsioon on mõtete edastamine kirjalikul kujul. See sisaldab paljude erisuguste osaoskuste ja nende ühendamise valdamist. Kirjutamisprotsessi kuulub kirjutamise 4 planeerimine, kirjutamine ise ja selle kontroll. Neid tegevusi reguleerib indiviidi oma tegevuse suunamine, tema metakognitiivsed teadmised ja oskused. Kirjutamise kavandamine sisaldab eesmärkide püstitamist ja sisu valikut ning otsustamist, millises järjekorras sündmustest räägitakse. (1 lk 15)

Kirjandus

docx

Õppeedukust mõjutavad tegurid

..................13 2 SISSEJUHATUS Paljud, väga paljud õpilased tahaksid õppida hästi, tunda rõõmu tarkusest, headest hinnetest, õpetajate tunnustusest ja vanemate kiitusest. Muutuv maailm esitab uued nõudmised koolile ja õpilastele. Muutunud on õppimise ja õpetamise käsitlus. Tänapäeval pööratakse suuremat tähelepanu meetoditele, mis aitaksid õpilastel teatud ainet paremini selgeks saada ja samas ei kaoks lapse huvi õppimisel ära. Tundide efektiivsemaks muutmisel tuleb õpetajal kasutada erinevaid õppestrateegiaid, tundes indiviidile sobivaid õpistiile. Õpistiilide tundmine on oluline nii õpetajale kui ka õpilastele. See teadmine aitab paremini organiseerida õppimist. Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili, saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima,

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid