Nõrkade õpilaste järeleaitamise korraldus (0)

Paralleelselt tavaõppega tuleks moodustada nõrgematest õpilastest ajutised 2–3–5 õpilasega grupid (või neid koguni individuaalselt õpetada), keda intensiivsemate ja individuaalsemate õppe-/ järeleaitamise tundide abil harjutataks mõttega õppimise möödapääsmatusest ja kelle õppeedukust püütaks tõsta rahuldavale tasemele , et nad koolist välja ei langeks . Ehk õnnestub neile selgeks teha, et õppimine võib olla ka meeldiv?
Selline lähenemine eeldab paljude õpetajate osalemist ja nemad peavad saama selle lisatöö eest tasu!
Ülekoormatud kooliprogrammid on kindlasti üks (ja oluline) põhikoolist väljalangemise põhjus. Mulle tundub, nagu oleksid õppekavade koostajad oma tööd tehes suure mere kaldal veteavarusi silmitsenud, mitte arenevaile lastele võimetekohaseid ülesandeid silmas pidanud. Programme on küll pikka aega nii- ja naapidi reformitud, aga laste massilist koolist väljalangemist pole suudetud peatada.
Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus , õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus , õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid , tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes.
Hariduslike erivajadustega õpilaste väljaselgitamine toimub tutvusuuringute, igapäevase õppetöö, konsultatsioonide kaudu logopeedi ja psühholoogiga, juhtumi analüüsi koosolekute, õpetajatevaheliste kogemusevahetuste ja arenguvestluste kaudu. Õpilase võimete ja annete arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid või korraldatakse diferentseeritud õpet.
LAHENDUSED: Õpilasel, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, on võimalik osaleda konsultatsioonides, mida iga õpetaja annab 1 kord nädalas. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
Individuaalsete annete avaldumisel püütakse õpilasele leida enesetäiendamise võimalusi lisaks eritundidele ja individuaalsele lisaõppele ka huvihariduse ning muus sobivas vormis.
Vajadusel korraldab kool eesti keelest erineva emakeelega õpilasele vanema soovil eesti keele õpet RÕK «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel.
Toomkool peab oluliseks kooli ja perekonna koostööd õpilase isiksuse kujundamisel. Kooli ja kodu vahelised sõbralikud ja vastastikusele toetusele suunatud suhted võimaldavad paremini jälgida õpilase arengut ning olla talle toeks.
(2) Vanemate paremaks kaasamiseks kooli ja kodu vahelisse koostöösse ning nende teavitamiseks Toomkooli õppekorraldusest ja õppetööst rakendatakse järgmisi meetmeid:
1) Toomkooli õppekorraldus ja kodukord on kättesaadavad Toomkooli kodulehelt;
2) Toomkooli õppekorraldust ja kodukorda tutvustatakse vanematele lahtiste uste päeval ja koostöölepingu sõlmimisel;
3) tutvusuuringute küsimustike kaudu selgitatakse välja perekondade kasvatuspõhimõtted ja vanemate poolt Toomkooli õppe- ja kasvukeskkonnale seatavad ootused;
4) jooksva õppetöö käigus jagatakse vanematele infot meililisti ja e-kooli kaudu;
5) vähemalt kaks korda õppeaasta jooksul viiakse vanematega läbi arenguvestlus;
6) Toomkooli kolleegiumisse kuulub kaks lastevanemate esindajat, kes on valitud lastevanemate üldkoosoleku poolt;
7) vanemaid kaasatakse Toomkooli poolt korraldatud ühisüritustele.
8) vanemal on e-kooli kaudu võimalik tutvuda lapse edasijõudmisega koolis, tutvuda koduste ülesannete, hinnete, märkustega.
http://tallinnatoomkool.ee/pohiinfo/toomkooli-oppekava-uldosa
Rakendada õpilasele järeleaitamist ja õpiabi (juhendid individuaalseks tööks, konsultatsioonid, individuaalne õppekava, kõneravi, parandusõpe
PIKAPÄEVARÜHM: võimaldab õpilasele tuge ja järelvalvet õppetööst vaba aja sisustamisel ning koduste õpiülesannete täitmisel , pedagoogilist juhendamist.
LOGOPEEDID: teevad koostööd õpetajatega, et aidata neil toim tulla keeleliste raskustega lastega ning nõustavad suulise ja kirjaliku kõnehäiretega laste vanemaid. DÜSGRAAFIA, DÜSLEKSIA. Nõustab ka õpilasi funktsionaalsete lugemisoskuste ja kirjutmisoskuste arendamise toetamiseks
SOTSIAALPEDAGOOGID: tegelevad probleemsete lastega ja nende kodudega , tegeleb koolikohustuse eirajatega , koordineerib kooli ja kodu vahelist koostööd. Vahendamine ka kooli ja õpilase pere vahel
PARANDUSÕPE: õpetaja aitab korrigeerida mõtlemist, tegeleb hüperaktiivsete lastega, põhiainetes edasijõudmise tagamisega , viib läbi parandusõppe tunde, aidata lapsi, kes koos klassiga töötada ei saa, teeb lisatööd õpiraskustes õpilastega
ERIPEDAGOOG : teeb lisatööd õpiraskustest õpilastega , et arendada nende keskendumis-ja tähelepanuvõimet.
KOOLIPSÜHHOLOOG: tegeleb käitumisraskustega õpilastega, psühholoogiliste probleemide lahendamine, aitab lahendada kooli ja kodu vahelisi konflikte
ABIÕPETAJA: pakkuda tuge õpilastele tavatunnis, tegeleb tunnis individuaalset tuge vajavate õpilastega, organiseerib ja viib läbi õpiabi tunnivälisel ajal,
https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:8Gxj2XHuO2QJ:www.tallinn.ee/est/g5987s40597+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESj4AoUW53Ih5ccFJRgYR9mmvN7psXvE4zDZ_gpIDIy_3kIYXQBL3LLyTAlyN9Xu_FD5mI8jkLouSZHT3erQf95I4VOQkdfHDG5J7B431CAbkO2Pe3QeRN8FExkLtYGYuKuvWWoO&sig=AHIEtbT17O0hQE9SS9U76pE50MMuBWKWuw