Tallinna Reaalkooli (aine - Realica) kokkuvõte (4)

_ REALICA _

Reaalkooli ajalooallikad

Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad:

• Kirjalikud ajalooallikad
  
• Mälestused
  
• Esemed
  
• Arhiivid
  
• Filmid
  
• Raamatud
  
• Internet ?
  

Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus.
„Mehed Vabaduse puiesteelt“ on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist.
„ Reaali teine raamat“ – väliseestlaste poolt
„Tallinna Reaalkooli vilistlased“

Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal

Eesti ajalugu
Kooli ajalugu
..60-1880 – Alexander II, pärisorjus kaotatud hiljuti
80ndad – Alexander III, 80ndate alguses hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, algab venestamine.
1905 – 1905nda aasta revolutsioon
1917-20 – iseseisvumine , Vabadussõda
1940-41 – NSV I okup.
1941-44 – Sakslaste okup.
1944-91 – ENSV
1991 – Taasiseseisvumine, hakatakse taastama vanu traditsiooni vaikselt .
1881 – Kool asustati
1884 – valmis Reaalkooli maja
1881-1891 – õppetöö toimus Saksa keeles
1891 – algas vene keelne õppetöö
1906 – Eesti k. oli vabatahlik õppeaine
1918 – realistid osalesid riigi loomisel
1919 – õppetöö muutus eesti keelseks
1921 – reaalkooli tekkel
1927 – pandi püsti reaali poiss
1952 – lõpukella traditsioon
1954 – reaalkool muutus segakooliks
1958 – ehitati väike maja
1971 – Lurichi kuju
1991 – muutus väga palju seoses taasiseseisvumisega: uued õpetajad, õppemeetodid, ained erinevad.

Reaalkooli ajalugu (päevikust)

• 1881 Alguses oli Reaalkooli nimi Tallina Peetri Reaalkool (Petri Realschule zu Reval)
  
• 1884 Avati pidulikult reaalkooli uus õppehoone ( arhitektid M.Hoppener, C. Jacoby)
  
• 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend
  
• 1886 Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel
  
• 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus
  
• 1890 Kooli nimi muudeti ära Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utšilištše-ks.
  
• 1906 Hakati õpetama eesti keelt vabatahtliku õppeainena
  
• 1916 Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi.
  
• 1917 Realistid astusid A. Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo (ÕN) Roodu .
  
• 1918 Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta. Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati revaler Ober-Realchule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool.
  
• 1919 Moodustati eesti õppekeelga Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. klassi)
  
• 1921 Võeti kasutusele must- kuldne koolimüts ja valmis kooli esimene lõpumärk
  
• 1923 Kool siirdus uuele õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna poeglaste Reaalgümnaasium. Aulas avati marmortahvel.
  
• 1925 Määrati kindlaks kooli ametlik aastapäev – 29 september
  
• 1927 Avati mälestussammas Vabadussõjas Langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele
  
• 1930 Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium
  
• 1931 Kool tähistas pidulikult oma 50. sünnipäeva. Kirjutatud „Reaalkooli marss“
  
• 1935 Ilmus õpilasalmanahh „Realist“ esimene number
  
• 1940 Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool. Aulast kõrvaldati marmortahvel, võeti maha poiss.
  
• 1941 Kooli nimetati Tallinna II Gümnaasiumiks. Taastati marmortahvel, taaspüstitati poiss
  
• 1942 Hakati tegema koolisõrmuseid
  
• 1944 9. märtsi pommistamise tõttu katkes kooli töö. Kool korraldati ümber Tallinna II keskkooliks
  
• 1945 Aulast kõrvaldati marmortahvel
  
• 1948 Hävitati poiss
  
• 1950 Aulast kõrvaldati ja hävitati Kalevipoja kipskuju
  
• 1952 Lõpukella traditsioon
  
• 1954 Kool muudeti segakooliks
  
• 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu
  
• 1958 Valmis väike maja
  
• 1971 Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef
  
• 1981 Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Avati päevakohane mälestustahvel E. Peterson -Särgavale
  
• 1982 Esimest korda tähtistasid abituriendid lõpukella rahvariietes
  
• 1988 Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris
  
• 1989 Taasilmus õpilasalmanahh „Realist“. Taastati kooli müts ja lõpumärk
  
• 1990 Kooli nimeks sai Tallinna Reaalkool. Taasavati marmortahvel
  
• 1991 Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati realistide esimene ülemaailme kokkutulek Eestis. „Reaali päevad 91“. Taastati kooli lipp
  
• 1993 Taastati poiss
  
• 1994 Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts
  
• 1998 Ernst Peterson-Särgava ausammas paigaldati ümber kooli ette
  
• 1999 Kooli peahoones alustati kapitaalremonti
  

Reaalkool tsaariajal

Teaduse ja tehnika areng nõudis muudatusi ka kooliprogrammis. Esimesed uut tüüpi koolid klassikalise gümnaasiumi asemel tekkisid Austrias ja Saksamaal. Neid nimetati Reaalkoolideks ja seal õpiti rohkem mat,füs,joonest,keemiat. 1860-ndail hakati neid rajama ka Venemaal. 1875 TLV esitas kubernerile palve uue kooli tegemiseks. Vaidluse Tln ja Trt vahel lõpetas keisri otsus kool rajada Tallinasse. 1881 alustas kool töö, aadressil Lai tn 49. 1884 valmis hoone, see oli I spetsiaalseslt ehitatud koolimaja . 1884 on kinkinud lapsevanemad Reaalkoolile ka Reaali lipu.

Reaalkooli õpilased, direktorid, õpetajad

Direktorid:
1881 – 1890 Peter Osse.
Peter Osse sündis aastal 1851 ja suri 1925. Ta oli rahvuselt sakslane, kuid sündis venemaal. 1870 sai gümnaasiumi hariduse, ta lõpetas TÜ matemaatikuna. Sai ülesande Linnavalitsuselt, et tutvuda Saksamaal olevate realkoolidega.
1890 – 1915
Wilhelm Petersen sündis 1854 ja suri 1933. Ta sündis Lihulas, lõpetas TÜ Zooloogina. Rahvusvaheliselt tuntud liblikauurija oli Wilhelm Petersen. Teada olevalt on tal 54 teaduslikku uurimustööd, hüüdnimeks oli tal Fiiba.
1915-1933
Nikolai Kann sündis 1873 ja suri 1948. Ta oli Reaalkooli esimene eestlasest direktor. Ta oli samuti haridustegelane ja poliitik . Ta lõpetas ülikooli ajaloo ja keeleteaduse osakonna. Aastatel 1933-36 oli ta Haridus - ja sotsiaalminister. Samuti oli ta Asutava Kogu liige. Ta viis läbi ebaõnnestunud koolireformi.
Õpetaja:

Julius Koppel .
Julius Koppel oli esimene eestlasest õpetaja, ta õpetas saksa keelt koolis. 1907 hakati eesti keeles õpetama, 1917 muudeti eesti keele tunnid eesti poistele kohustuslikuks
Ernst Peterson-Särgava 1919-1938
Ernst Peterson-Särgava sündis 1868 ja suri 1958. Ta oli aastatel 1919-38 koolis inspektor ja ta õpetas kuni 50nda aastani. Ta tegeles poliitikas, oli Riigikogu liige. Kirjanik, õpikute autor jne. Ta pidas ka mäejutlusi.
Õpilased:
Georg Lurich
Georg Lurich sündis 1876 ja suri 1920. Ta lõpetas 1895 Reaalkooli, tema kohta on öeldud, et ta on maailma kõige tugevam ja ilusam mees. On püstitanud mitmeid maailmarekordeid maadluses. Lurichil oli oma „jõu“ valem ka, selle nimi oli 5 käsku. (ei suitseta, ei alko, ära sebi, ära söö soolast, ära mängi kaarte)
Alfred Rosenberg
Alfred Rosenberg sündis 1893 ja suri 1946. Lõpetas 1910 Reaalkooli, peale kooli lõpetamist õppis Riias ja Moskvas. Ta oli samuti NSDAP ( natsipartei ) aktiivne liige. Teda peetakse Hitleri maailmavaate kujundajaks.

Iseseisvumiseaastad

1917 – 1920

• Märts 1917 autonoomia
  
• Okt 1917 enamalased võimule (Aravelt, Kingisepp )
  
• Veeb 1917 kuulutati välja EV ( Konik , Vilms, Päts)
  
• Veeb-nov 18 Saksa Okputasioon
  
• 29 nov 1918 algas Vabadussõda kuni 2. veeb 1920 (Tartu rahu)
  

17. aasta tõi kaasa korralageduse ja Anton Õunapuu (miilitsaülem) otsustas korra loomiseks moodustada õpilastest väeüksuse. Õppiva Noorsoo rood . ÕN. Seal oli 340 poissi, vanuses 16-20. 340-st 82 olid Reaalkoolist. Anton Õunapuu õpetas poisse relva kasutama. Koolivaheaegadel/pühapäeviti toimus see kaadervärk Reaalkoolis. Ka täiskasvanud moodustasin kaitseorganisatsiooni Tallinna Omakaitse. See oli loodud Tallinna LV poolt. Enamlaste riigipöörde järel läksid TO ja ÕN põranda alla.
24 veebruar – realistid osalesid sündmustes palju. Turvasid ja kaitsesid erinevaid asutusi. „Päevaleht“ oli reaalikate kontrolli all, samal ajal levitasid nad ka manifesti. Esimene ohver reaalikatest (24.02 õhtul) Felix Kallis. Kuuldavasti sai ta surma sadamas, kui takistati venelaste linna tungimist. Ta kaitses gaasivabrikut. 25. veebruar peeti Ajutise Võimu koosolek Reaalkooli direktori kabinetis.
...järgnes Sakslaste okupatsioon .
Novembris, 1918. Oma Kaitse baasil loodi Kaitsellit. Kaitseliitu hakkas juhtima Johann Pitka . ÕN ühines Kaitseliiduga. Kaitseliidu ülesanne oli korar hoidmine.
28. nov. Algas Vabadussõda. Narva alla olid jõudnud vabatahtlikud, kaitseliitlased. Alla 1000 kaitsja, 200 õpilast, ~80 neist oli Narvast. Ülejäänud mujalt. Toimusid taandumislahingud. Hukkus Harald Triegel, kes käis Jänedal koolis. Ta langes 8 dets 1918 Järve lahingus.
16.dets.1918 Tallinna Koolipoiste rood. Kokku oli seal 284 õpilast, kõik reaalikad olid seal, kuid kõik eriväedes. Kõige rohkem realiste oli soomusrongil nr 2. Hüüdlause oli soomusrongi „Üks kõikide, kõik ühe eest“. Tallinna Reaalkooli õpilasi sõdis 100tk, neist 4 hukkus. 100st 38 said vabadusristi. 21 inimest üle Tallinna olid 38st.

Anton Õunapuu

Anton Õunapuu oli pärit Vändrast, ta lõpetas kihelkonnakooli. Ta töötas Tallinnas pangaametnikuna, tegi aktiivselt sporti. Ta käis ka Helsingi võimlemise insituudis. Tagasi tulles sealt hakkas ta paljudes koolides kehalist kasvatust õpetama, ta korraldas ümber kogu spordiõpetuse (rohkem liikumist). Samuti lõi ta Eesti #1 skaudiliidu. Vabadussõjas sõdis Kalevi malevas.

Muudatused õppetöös

Venelaste 1. okup:

• Osa õppeaineid muutus venekeelseks.
  
• Vene keele koormus suurenes
  
• Rohkem õpetati ajalugu, õpetati teistmoodi.
  
• Õppeaine konstitutsioon tuli juurde
  
• Osa õpetajaid/õpilasi küüditati
  
• Võeti kohalt maha, kes ei sobinud
  
• 39ndatel aastatel lahkusid peamised Sakslased , kuid läksid eestlased ka
  
• Legenaarne õpetaja Pudi lahkus ka.
  
• Õp. Ussisoo tuli vabariigiaastapäeval sini-must-valge lipuga kooli ja siis on ta nüüd kadunud meil.
  
• Osa õpetajaid oli punaarmees.
  
• Kaotati 11 õpilast
  

Sakslaste okupatsioon: muutus palju

• Rahvuslikud sündmused/sümbolid lubatud
  
• Sakslased panid marmorvahvli tagasi
  
• Poiss pandi püsti
  

19 poissi läks Soomepoisteks, 44 lend. Aasta 43-
44ndal aastal lõppes õppetöö märtsikuus. Märtsi pommitamine, 1944. Saksa võim oli Eestis. Narva, Tapa (raudtee sõlm) pommitati maatasa. Tartu ja Tallinna sai ka pihta. Vanalinn jäi terveks, kuid kesklinn oli suht pommitatud läbi. Viadukt , Olümpia, Ülemiste.
44ndast tuli venelaste 2. okupatsioon. Õpetati Eesti keeles, kuid õppekavad, õpetajad jne. Muutusid sarnaseks sellega, mis oli 1. okupatsiooni ajal.