Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinna Reaalkooli (aine - Realica) kokkuvõte (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

_ REALICA _

Reaalkooli ajalooallikad


Reaalkooli ajalooallikaid on järgnevad:
  • Kirjalikud ajalooallikad
  • Mälestused
  • Esemed
  • Arhiivid
  • Filmid
  • Raamatud
  • Internet ?

Reaalkoolis on olemas oma Reaalkooli arhiiv, see asub raamatukogus.
Mehed Vabaduse puiesteelt“ on välja antud raamat Uppsalas väliseestlaste poolt, kes käisid ja lõpetasid Reaalkooli. See räägib Reaalkoolist.
Reaali teine raamat“ – väliseestlaste poolt
Tallinna Reaalkooli vilistlased“

Kooliajalugu Eesti ajaloo taustal


Eesti ajalugu
Kooli ajalugu
..60-1880 – Alexander II, pärisorjus kaotatud hiljuti
80ndad – Alexander III, 80ndate alguses hakkab rahvusliikumises mõõnaperiood, algab venestamine.
1905 – 1905nda aasta revolutsioon
1917-20 – iseseisvumine , Vabadussõda
1940-41 – NSV I okup.
1941-44 – Sakslaste okup.
1944-91 – ENSV
1991 – Taasiseseisvumine, hakatakse taastama vanu traditsiooni vaikselt .
1881 – Kool asustati
1884 – valmis Reaalkooli maja
1881-1891 – õppetöö toimus Saksa keeles
1891 – algas vene keelne õppetöö
1906 – Eesti k. oli vabatahlik õppeaine
1918 – realistid osalesid riigi loomisel
1919 – õppetöö muutus eesti keelseks
1921 – reaalkooli tekkel
1927 – pandi püsti reaali poiss
1952 – lõpukella traditsioon
1954 – reaalkool muutus segakooliks
1958 – ehitati väike maja
1971Lurichi kuju
1991 – muutus väga palju seoses taasiseseisvumisega: uued õpetajad, õppemeetodid, ained erinevad.

Reaalkooli ajalugu (päevikust)


  • 1881 Alguses oli Reaalkooli nimi Tallina Peetri Reaalkool (Petri Realschule zu Reval)
  • 1884 Avati pidulikult reaalkooli uus õppehoone ( arhitektid M.Hoppener, C. Jacoby)
  • 1885 Tallinna Peetri Reaalkooli lõpetas I lend
  • 1886 Kooli asjaajamiskeeleks sai vene keel
  • 1887 Toimus esimene avalik lõpuaktus
  • 1890 Kooli nimi muudeti ära Revalskoje Petrovskoje Realnoje Utšilištše-ks.
  • 1906 Hakati õpetama eesti keelt vabatahtliku õppeainena
  • 1916 Koolis moodustati linna üks esimesi skaudirühmi.
  • 1917 Realistid astusid A. Õunapuu moodustatud Õppiva Noorsoo (ÕN) Roodu .
  • 1918 Realistid liitusid Kaitseliiduga, läksid õppursõduritena Vabadussõtta. Tallinna Peetri Reaalkooli asemele moodustati revaler Ober-Realchule ja Tallinna Linna Eesti Reaalkool.
  • 1919 Moodustati eesti õppekeelga Tallinna Linna I Reaalkool (4.-11. klassi)
  • 1921 Võeti kasutusele must- kuldne koolimüts ja valmis kooli esimene lõpumärk
  • 1923 Kool siirdus uuele õppekavale ja sai nimeks Tallinna Linna poeglaste Reaalgümnaasium. Aulas avati marmortahvel.
  • 1925 Määrati kindlaks kooli ametlik aastapäev – 29 september
  • 1927 Avati mälestussammas Vabadussõjas Langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele
  • 1930 Kool hakkas kandma nime Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium
  • 1931 Kool tähistas pidulikult oma 50. sünnipäeva. Kirjutatud „Reaalkooli marss“
  • 1935 Ilmus õpilasalmanahh „Realist“ esimene number
  • 1940 Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool. Aulast kõrvaldati marmortahvel, võeti maha poiss.
  • 1941 Kooli nimetati Tallinna II Gümnaasiumiks. Taastati marmortahvel, taaspüstitati poiss
  • 1942 Hakati tegema koolisõrmuseid
  • 1944 9. märtsi pommistamise tõttu katkes kooli töö. Kool korraldati ümber Tallinna II keskkooliks
  • 1945 Aulast kõrvaldati marmortahvel
  • 1948 Hävitati poiss
  • 1950 Aulast kõrvaldati ja hävitati Kalevipoja kipskuju
  • 1952 Lõpukella traditsioon
  • 1954 Kool muudeti segakooliks
  • 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu
  • 1958 Valmis väike maja
  • 1971 Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef
  • 1981 Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Avati päevakohane mälestustahvel E. Peterson -Särgavale
  • 1982 Esimest korda tähtistasid abituriendid lõpukella rahvariietes
  • 1988 Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris
  • 1989 Taasilmus õpilasalmanahh „Realist“. Taastati kooli müts ja lõpumärk
  • 1990 Kooli nimeks sai Tallinna Reaalkool. Taasavati marmortahvel
  • 1991 Kooli 110. aastapäeva puhul korraldati realistide esimene ülemaailme kokkutulek Eestis. „Reaali päevad 91“. Taastati kooli lipp
  • 1993 Taastati poiss
  • 1994 Moodustati Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts
  • 1998 Ernst Peterson-Särgava ausammas paigaldati ümber kooli ette
  • 1999 Kooli peahoones alustati kapitaalremonti
Tallinna Reaalkooli-aine - Realica-kokkuvõte #1 Tallinna Reaalkooli-aine - Realica-kokkuvõte #2 Tallinna Reaalkooli-aine - Realica-kokkuvõte #3 Tallinna Reaalkooli-aine - Realica-kokkuvõte #4 Tallinna Reaalkooli-aine - Realica-kokkuvõte #5 Tallinna Reaalkooli-aine - Realica-kokkuvõte #6
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elari Õppematerjali autor
Tallinna Reaalkooli gümnaasiumis oleva kursuse "Realica" kokkuvõte, töö saab ilusa 5.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Reaalkooli ajalugu

1872. aastal, tsaar Peeter Esimese 200. sünniaastal, anti Venemaal välja kooliseadus. Selle alusel rajati olemasolevate kõrvale uus koolitüüp - reaalkool. Eesti kuulus Venemaa koosseisu ja Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus - vajati tehnikat tundvaid spetsialiste. 1881. a asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. ,,Peetri" tuli Vene tsaari Peeter I nimest. Kool alustas tööd poeglaste õppeasutusena. Võeti vastu 29 poissi, kellest suurem osa olid sakslased. Õppetöö algas üüritud ruumides Lai tänav 49. Selle hoone seinal avati kooli 125. juubeli puhul ka mälestustahvel. Oma maja, praeguse Reaalkooli hoone sai kool 1883. a ja see oli esimene hoone Tallinnas, mis on ehitatud koolitöö tarvis. Õppetöö selles majas on järjepidevalt kestnud tänaseni, kuigi kool on kandnud

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalugu

Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster valmis 1249. aastal. Kool avati 6. juunil 1631 2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 ­ 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 ­ 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 ­ 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 ­1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 ­1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 ­1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 ­1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 ­1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 ­1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 ­1932

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Kooliõpilased Vabadussõjas

detsembril 1918 asutati pea- ja sõjaministri K. Pätsi korraldusel selleks kooliõpilaste rood, kuhu olid kohustatud astuma kõigi gümnaasiumide kolme ja kaubanduskoolide kahe viimase klassi õpilased, aga samuti kõik tehnika-, põllutöö- ja kunstikoolide õpilased. Rood allutati sisekaitse ülemale kindral E. Põdderile Roodus oli formeerimise hetkel ligi 300 õppursõdurit. 23. jaanuariks 1919 oli roodus juba üle 400 õpilase ja sisekaitse ülema korraldusel moodustati sellest Tallinna Kooliõpilaste Pataljon. Pataljoni ülemaks määrati alamaleitnant E. Leithammel. Tallinnas asudes oli õpilastel võimaldatud osavõtt koolitööst. Lahingutegevusest võtsid Tallinna kooliõpilased-juuniorid vabatahtlikena osa rindel võidelnud väeosade koosseisus. Nii oli soomusrongil nr. 2 nelikümmend, soomusrongil nr. 3 kaheksakümmend ja meredessant- pataljonis kaheksakümmend õppursõdurit. Rohkesti teenis juuniore rindel 4. jalaväepolgu koosseisus.

Ajalugu
thumbnail
14
odt

Naised vabadussõjas

See on suhteliselt suur arv, moodustades kogu meie Vabadussõja-aegsest ohvitserkorpusest üle 15%, samal ajal kui sõjaväest tervikuna kaotati umbes 5%. ohvitserkaotuste kõrge protsent seletub eelkätt suurte kaotustega sõja alguskuudel. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid Harju maakonnas Ardu lahing Avati 04.09.1932 6. jaanuaril 1919. aastal toimus Ardus oluline lahing Vabadussõja ajaloos, mille tulemusel peatati punaväelaste pealetung Tallinna suunas. Selle sündmuse tähistamiseks ajati Adusse mälestusmärk. Graniidist sammas kujutas endast mitmest tahukast koosnevat obeliski, mille ülemisel tahukal asteses Vabaduse Risti kujutis. Mälestusmärk avati 4. septembril 1932. aastal. Avapidustusel esines kõnega Kaitseliidu ülem kindralmajor Johannes Orasmaa. Mälestusmärgi patrooni kohustused võttis enda kanda Kaitseliidu Triigi kompanii. Nõukogude vägede saabudes mälestusmärk hävitati, kuid taasavati juba 16

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Eesti Rahvusliku kultuuri algus

Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht Kristjan Raud · Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. · 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. · Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. · Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut ­ kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. · Peterburis tutvus ta J

Kunstiajalugu
thumbnail
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

Koolis käis ta Vändras kuni sai 16 aastat vanaks. Isa surma tõttu pidi ta kooli katkestama ning tööle minema. Aastal 1908 läks ta elama Tallinna, kus jätkas õpinguid õhtukursustel. Anton Õunapuu oli hea sportlane ja spordiseltsi "Kalev" liige. Seltsi toetusel asus ta Soome õppima ning lõpetas Helsingis Võimlemise Instituudi. 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmetes koolides võimlemisõpetajana. Tuntuks sai Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Poeglaste Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides asutas ta a. 1917 skaudirühmad. Esimesena neist teadaolevalt Tallinna Poeglaste Kommertskooli juures. Liikumine laienes ja peagi loodi Tallinna Skautide Malev. 1917. aasta suvel määrati Anton Õunapuu linna politseimeistriks. Ta organiseeris u. paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva Noorsoo Roodu. Kui algas Vabadussõda, läks Anton Õunapuu rindele ja sõdis "Kalevi Maleva" koosseisus. Eesti

Kehaline kasvatus
thumbnail
13
doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

pedagoogilise hariduse omandamiseks tuli sooritada kutse-eksamid ja võtta osa üheaastase Didaktilis-Metoodilise Seminari tööst. Ülikooli juures tegutses 37 akadeemilist seltsi kokku 2500 liikmega, suur osa üliõpilastest kuulus korporatsioonidesse. Tartu üliõpilaste häälekandja oli 1921. aastast alates ,,Üliõpilasleht". Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised. 6.2 Teised kõrgkoolid Inseneride ettevalmistamiseks avati pealinna Tallinna tehnikum. Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936. aastal asutati Tallinna tehnikumi asemele Tallinna Tehnikainstituut, esimesel tegevusaastal õppis seal 387 üliõpilast. 1938. aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11

Kultuurilugu
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika, dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud. Tallinna toomkoolist kõige varasemad andmed on 1319. aastast. Toomkooli esimese astme kursuse moodustasid triviumi ained. Koolitöös kulus suurem aeg ladina keele õppimisele(eriti grammatikareeglitele), palvete ja pühakirja teatud tekstide meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (4)

 profiilipilt
: õpime-õpime, aga vähe õpime, hea materjal(Y)
20:25 07-10-2010
elari profiilipilt
elari: kuulge kümnendikud, õppige ka nats : D
00:48 07-10-2009
scoobys profiilipilt
scoobys: :D
07:20 07-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun