1684 Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust. Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid. Neid oli aga vähe ja nende haridus oli kehv. Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid. Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana. Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt. Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis. Forselius alustas eesti talupoiste õpetamisega ning rajas selleks lõpuks oma kooli, seminari eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Seminar asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas ning ainsaks õpetajaks seal oli Forselius ise. Õpilased olid enamikus pärit Tartu ümbrusest ja kool kestis kaks aastat. Õpiti peamiselt lugemist ja
Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette
SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega
............................................................................................................................ 8 Õpetajate seminar ...................................................................................................................
1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat,
peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. ÕPETAJATE SEMINAR Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.
kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. 5 Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes Lõuna- Eestis. Õpetajate seminar Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.
peaaegu polnud. Esimesed kindlad andmed talurahvakoolide kohta Harjumaal pärinevad 1680. aastatest. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda aga alles 1686. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise kaugem eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku, sest luterluse põhimõtete järgi pidi iga koguduseliige olema ise suuteline pühakirja ning muud vaimulikku kirjandust lugema. Olukord hakkas paranema pärast õpetajate seminari loomist. Forseliuse õpetajate seminari ajast on teateid juba 41 talurahvakooli tegutsemisest, enamik neist koolidest paiknes LõunaEestis. Forselius Harjumaalt, rootsi pastori perest pärit Bengt Gottfried Forseliusel rajas 1684. aastal Tartu lähedale Piiskopimõisa (Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari. Seminari asusid õppima peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid.
Kõik kommentaarid