50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
faith010
Õppematerjali autor
tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks
.. .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mille alusel siis inimene valib endale väärtused. Arvatavasti kujuneb väärtuste süsteem (inimesele märkamatult) kasvatuse tulemusel (I.Meos /Filosoofia sõnaraamat/ Tallinn 2002) . Väärtuskasvatus on üks keerukamaid kasvatusvaldkondi, kus otsene sõnaline selgitustöö, rääkimata näpuviibutamisest, annab üsna tõenäoliselt soovitule vastupidise tulemuse. Väärtuskasvatus on tõhus vaid siis, kui see on kaudne (Õpetajate leht 24. 12.2004).
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust
uusi vahendeid meie elu kergemaks tegemiseks ning täiendatakse vanu. Meedial on alati olnud suur mõju meie elule ning aastatega on see ainult kasvanud. Võime rääkida tänapäeval juba internetiühiskonnast ning televiisor ja raadio on elementaarsed esemed iga inimese kodus. Meedia on üha kättesaadavam ka lastele ning see on omakorda andnud alust arvukatele uuringutele selle võimalikest mõjudest lapse arengule. Meedia rolli suurenemine meie laste kasvatuses toob kaasa ka mitmeid ohte, mida varasemalt poleks ettegi kujutanud. Kahjuks ei saa meie lasteaiaõpetajad erialast meediakoolitust ning see roll jäetakse lapsevanema õlule, kes paraku pole kursis meediast tulenevate negatiivsete mõjutustega ning jätavad antud probleemi tähelepanuta. 3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS
arvestades õpilase taju ja mõtlemise eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, terviseseisundit huvi ja kogemusi. Nõue arvestada ülesannete ea- ja jõukohasust ning anda aega piisavaks puhkuseks ja huvitegevuseks on igati lapse arengut toetav. Põhikool peab kasvatama lapsest õppimisele motiveritud indiviidi, kellel on kriitiline mõtlemisvõime, huvi õppida ja julgus ennast väljendada. Takistavaks asjaoluks võib siinkohal saada iganenud väärtused koolides. Õpetaja on väärtuskasvataja koolis niikaua, kui on koolides nn ,,nõukogude aja pärand" on raskendatud väärtustepõhine õpetus koolis, mis on suunatud reaalses elus hakkama saamisele mitte tuubitud teadmiste kogumile. Õpetajate suhtumiste ja hoiakute muutumine õpilasekeskseks on siinkohal sama oluline, kui uutsete hoiakute kujundamine põhikooli ja gümnaasiumi õppekavas. 2. Mida tähendab, et õpetaja on alati väärtuskasvataja? Õpetaja kujundab oma
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana
Kas inimese ideaali kujunemine sõltub kultuurist, ajaloost ja ühiskonna tingimustest? 2. Kirjeldage modernistliku kooli tunnusjooni ning nende mõju inimesele. Modernisliku kooli tunnusjooned on unifitseeritus versus unikaalsus, tehase tootmine, kool orienteerub keskmisele õpilasele, bürokratiseerumine, mõistuslik eesmärgipärasus, kool teeb töömaailmaale tellimustööd, ühekülgne positiivne teadlikkus, inimeste kontroll ja juhendid kasvatamiseks. Inimeste kasvatuses toimub väärtuste standardiseeritus, inimese unikaalsust mitte rõhutakse, vaid õpetakse kõiki ühtmoodi, kasutades üht struktuuri. Mõeldakse, et kool tagab õppijatele ja töötajatele vaimselt ja füüsiliselt turvalist, ning heaolu toetava keskkonda, kus saab vabalt saada kodanikuks kujunemisel vajalike üld- ja tuleviku pädevuste arendamist koos aine- ja erialateadmistega. Tõsiselt rääkides see välistab tunded ega väärtusta vaimsust
Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada. "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama."
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid