Mõistekaart (VUE)- õpikute järgi koostatud (1)

Võime kasutata maksimaalselt inim,- materiaalseid ja kogemuslikke ressursse õpieesmärkide saavutamiseks
Võime tajuda teiste eesmärke ja Võime formuleerida õppimise eesmärke Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine aktsepteerida tagasisidet tulemuse saavutamiseks Võime diagnoosida algab eneseanalüüsist on seotud indiviidi oma skeemidega, aitavad õppijal planeerida , täpsustada ja enda õpivajadusi strateegiatega ja käsitlusega endast kui õppijast reguleerida kognitiivseid protsesse ja teadlikkusest erinevate õppeülesannete Juhtida saab protsesse, protsessi juhtimine raskusest ja nõudlikkusest Võime teha järeldusi Enesejuhtimine sisaldab eeldab toimunu mõtestamist, kogetava Käsitlus endast kui õppijast on seotud mõjutavad tähelepanu Arenguvõime ja teadmishimu, oma õppimise juhtimist suhetamist varem teadaolevaga motivatsiooniteguritega ja ootustega ja info omandamist, kuid ei aita võime mõelda ebatraditsiooniliselt on tugevamini seotud kontrollija integreerida uut teadmist varasemaga Oskused ja võimed eneseregulatsiooniga, kui informatsiooniga, enesejuhitavaks õppimiseks mida õpitakse Iseseisvus Võime analüütiliselt mõelda, Ennastjuhtiva õppija teostada õppeplaani teab, mida soovib, püstitab ise eesmärgid, omadused kogemustega õppija, omab teadmisi Positiivne käsitlus endast süstemaatiliselt teeb valikuid olemasolevate võimaluste piires ja oskusi oma õppimise planeerimiseks, kui õppijast aitavad info talletamist teadvustab vastutust mällu, ühendades uut ja vana teavet Kohanemisvõime Enesealgatus ennastjuhtiv Sisemine ootab juhendamist, on valmis kaasa õppija motivatsioon aitavad õppijal kohaneda tulema uute õppimisviisidega ja meetoditega, õppimisolukorraga ja muuta aitavad õppijal hallata keskkonna konteksti kuimõistab eesmärki, miks seda tehakse Kaasatud õppimissituatsioone vajadustele oma õpiülesannetega toimetuleksuks Metakognitiivsed struktureerivad õpitava Vastutus enda Õppimine on tingitud vajadusest Õppimine põhjustab muutusi vastavaks valiku ja sisu. Ennastjuhtiv õppimise eest muutuda,kasvada, areneda meeldejätmisstr Huvitatud süvendamisstr. Muutus võib tunduda ohuna isiklikule rahulolule Ressursihaldamisstrateegiad Täiskasvanu õppimise ja tasakaalule. Kaasneb soov olla erinev, loov, õppimine ilmneb alati käitumise muutusena; keskkond kujundab nii käitumist, liigendamisstr Kognitiivsed Sõltuv paradoksid mõtleja, suhtleja, tegutseja keskendub nähtavale, kuid välistab sisemised õppimist, mitte õppija ise Õppija tüübid mõtlemisprotsessid ootab täpseid õppimist selgitatakse juhiseid, kontrolli Valmisolek muutusteks on täiskasvanu Inimesele on omane vaimse täiustamise taotlus ja aja ja kinnitamisega Õppimisstrateegiad õppimise eeldus ja võimalus see saab motiveerituks juhul, kui inimene Watson; Thorndike, Pavlov, Skinner teadvustab ja mõistab iseenda ebatäiust esindajad Biheivioristlik suund ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS oma õpivajaduse iseloomustab süstemaatiline planeerimine, Õppimisteooriad Õpingute kavandamine käitumise eesmärgid, õpetajakeskne koolitus, ANDRAGOOGIKA kindlakstegemine juhendatud/ juhitud õppimine Õpivõimaluste uurimine Kognitiivne suund õppeprotsessi esindajad Mõningid teoreetilisi Õppes käsitletavast eesmärkidest Piaget; Ausubel, Neisser, seisukohti Õppimise peamine mõjur Eesmärkide püstitamine Ressursside leidmine Bruner (avastuslik õpe) asub õppijas endas. Õppes osalevatest Õppemeetodid inimesetest õppimine on uus tõlgendus, uue teadmise Ressursidest ja Motiveerimine inimene on mõtlev olend, kes tõlgendab ise oma kogemusi ja annab sündmustele, kohandamine olemasolevaga keskonnatingimustest mida ta teadvustab, tähendusi Individualiseerimine P. Freire humanistlik Humanistlik suund psühholoog Õpetamise põhimõtetest esindajad Sotsiaalse õppimise suund Järjestamine ja Maslow , Rogers Haridus on mõeldud selleks, et C. Rogers aidata tugevdada vabadust struktureerimine M. Knowles - võib pidada inimesed võivad kontrollida oma andragoogika hariduse omandamise Sidestatus Aktiviseerimine elu ja on põhiolemuselt head, isaks eesmärk on täielikult püüdlevad parema poole matkimine ja funktsioneeriv inimene kinnistamine Suur rõhk õpetaja-õpilase ja õpilase-õpetaja dialoogil õpileping Tagasisidestatus R. M. Gagne inimesel on piiritu kasvu Konstruktivistlik suund J. Mezirow mõjutab hoiakuid ja arengu võimalused enesejuhtimine kogemusõpe ja suhtumisis 8 õppimise tüüpi- 7 moodustavad hierarhia Liigitusi Haridus on protsess, mille kaudu 8. võib esineda mistahes tasandil 7 reflektsioonitasandit inimesed on valikutes vabad, Aktiivõpe õppijad avastavad iseenda ning käitumismustrid on inimliku Õpetamise 9 faasi saavutavad inimliku täiuse, valiku tagajärg signaalõpe tegutsedes selleks, Õppijakeskne Suurendab huvi ja et maailma ümber kujundada stiimul-vastus- õpimotivatsiooni õppimine on inimese õppimine reflektsioon kui õppimine piiritu kasvu võimalus lähtekohaks on õppija ja saadud mitmekordne kogemuse interaktsioon eristamine Tähelepanu saavutamine Orientatsioon protsessile Õpetajakeskne endale mõistete õppimine inimene õpib meeldivad keskkonnas käitumine ja selle muutumine Tagab protsessi ja interaktsioonis teiste inimestega interaktsiooniprotsessina, kus kesksed õppijakesksuse elemendid on välised sündmused, tähenduste määratlemine on kognitiivsed protsessid ja käitumise tagajärjed Õpitu meenutamise õpijuhendamise saavutatu õigsuse kohta reeglite õppimine dialoogil põhinev protsess Ainekeskne arendab kommunikatiivseid inimesed õpivad üksteist jälgides, stimuleerimine pakkumine tagasiside andmine ja koostööoskusi õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas saavutatu õppimine on tähenduste määratlemise protsess õppija informeerimine ­ kuidas inimene tõlgendab oma kogemusi? Stiimulmaterjali saavutuste hindamine eesmärkidest saavutatu säilitamine motoorne ja esitamine esilekutsumine probleemõpe ja edastamine verbaalne ühendamine