Kas
e-õpikud
kergendavad kooli-või rahakotti?
Praegusel
ajal on meie elu väga e-põhine, sellel on
plusse ja miinuseid. Kui
me võtame praegu ajaloolise aspekti, siis ma julgen öelda, et need
õpikud mis mu vanematel olid, on tänapäeval minu jaoks kaotanud
kasutuse, sest informatsioon on uuenenud ja
õppemeetodid samuti.
Eks
kõik püüdlevad ideaalsuse poole, nii ka õpikud. Arvatakse, et
e-õpikud on ideaalsusele lähemal kui
paberkandjal õpikud, sest
omavad mitmeid funktisoone. Sinna hulka kuuluvad näiteks:
tekstisisesed otsingufunktsioonid, elektriline järjehoidja ja
erinevad multimeedia võimalused. Samuti peab see olema
strukturiseeritud ja
keeleliselt korrektne . Õpilaste seas on
eelkõige siiski tähtsaim materjalide kättesaadavus. Kiire ja
võimalikult informatiivne konspekt. Õpilased eelistavad saada
korraga palju infot ja eeldavasti ühest allikast. Siinkohal teenibki
plusspunkte e-õpik, sest teadupärast annab üks
otsingumootor palju
allikaid . Ja kuna tänapäeva noored on
harjunud kasutama internetti
iga valdkonna jaoks, siis on nendel tehnoloogiaga harjumus palju
käepärasem, kui nende vanematel. Samuti on tähtsaks aspektiks ka
aeg. Seda ei ole meil kellegil palju. Internetti kasutades säästad
aega ja ka raha,sest kui võrrelda internetti raamatukogudega, siis
on raamatukogudel mõningad puudujäägid: vajaminevad õpikud on
välja laenutatud, või puuduvad nad üldse. Samuti on õpikud väga
koormavad ning rasked.
Ent
muidugi on igal asjal kaks poolt. E-õpikud
algklasside õpilaste
seas on kindlasti
populaarne teema, sest nemad on kasvanud sellises
keskkonnas, kus igal perel on põhimõtteliselt arvuti kodus ning
vanemad ostavadki lastele väga lihtsakäeliselt nutiseadme.
Algklassis õppiv laps ei pruugi veel aru saada e-õpiku
vajalikkusest , kuna kasutab seda eelkõige mängimiseks. Selline
käitumine tekitab aga omakorda tuska õpetajas, kes kaotab kontrolli
lapse üle ning omavahel võivad tekkida käitumis-ja
suhtlemisprobleemid. Põhikoolis õppivale
noorele võib e-õpikusse
suhtumine olla veidi täiskasvanulikum ent siiski võib liiga kergelt
kättesaadav info tuua kaasa suure
mugavuse ja laiskuse. Mis puutub
aga keskkooli õpilasse, siis on e-õpik neile ehk kõige parem
lahendus, sest annab eelise eelkõige ajakokkuhoiu suhtes. Enda
kogemuste põhjal võin öelda, et kui mul oli muusikaajaoo tunniks
jaoks õppida kaasaegse
muusika heliloojaid ja stiile, siis tänu
meie vanamoodsale õpetajale, oli meie informatsiooni otsimine kohati
väga raskendatud. Just selletõttu, et õpetaja andis loetleu
teostest, mida pidime raamtukogust ise üles
otsima ja
konspekteerima. Tihtilugu oli see, et kuna klass oli suur, ei
jätkunud sama linna raamatukogudes õpikuid ja seega läks enne tööd
üsna
kiireks õppimiseks. Ent tean veel mitmeid õpetajaid, kellele
valmistab raskusi interneti kasutus ja selle avarad võimalused. Neid
valdab hirm ja ka arusaam, et neil ei ole otseselt arvutit vaja ning
ega paberkandja peal toimikud eal kao. Kuid nagu me kõik teame, aeg
toob muudatusi ning uuendusi päevapealt.
Gümaasiumis
õppivale õpilasele on väga oluline informatsiooni kiire ja täpne
kättesaadavus ning samuti ka raha, kuna tihtipeale tuleb end ise ära
majandada. Tavaliselt ongi probleem rahas, sest kohustuslikud õpikud
ja töövihikud kipuvad olema kallid ning otsotsaga
toimetulek raske.
Samuti
on lapsevanemad paberiväljaannete suhtes kurjad, sest koolis
nõutavad õpikukaaned tuleb õpilasel ise muretseda. Probleemiks on
nimelt see, et iga õpik on isemoodi
formaadis ning kauplustes ei ole
leida parajas suuruses kaasi.
Mina
isiklikult pooldan e-
õpikut .
Ja
sama poolehoiu võtavad ka autorid kes usuvad, et e-õpikud neile
soodsamad, sest ei pea maksma trükikulusid. Samuti leiab õppejõud
vaadates tudengeid, et kui informatsioon pärineb ühest allikast, on
õpilased paremini ettevalmistunud ja õppejõul on lihtsam ainet
õpetada. Tagasiside puhul saab õppejõud teha koheselt parandusi ja
täpsustusi.
Kuid
kahtlemata kaasneb e-õpikuga siiski ka raskemaid probleeme, näiteks:
autoriõigused , kirjastustega kokkulepped või muud loomevargused.
Samuti võib see kaasa tuua suure plagiaatide arvu. Kokkuvõttes
arvan siiski, et kooli esmatähtis ülesanne on arendada
teadmispõhist üldharidust ning kuidas või mil moel keegi seda
omandab, on iga indiviidi enda teha rahakoti või koolikoti arvelt.
Marieta
Mõttus-Asson
Kõik kommentaarid