Viljandi turisminduse eeldused

Peterson, Simone

Viljandi turisminduse eeldused (0)

Põhikool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Lõik failist

Viljandi
Turisminduse eeldused

Looduslikud eeldused
Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park.
Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte.

Ajaloolised vaatamisväärsused
Jaani kirik - Viljandi vanim kirik , mis ehitati ordulinnuse vahetusse lähedusse aastatel 1466-1472. Maakividest ja tellistest kolmelööviline kodakirik valmis kõigepealt frantsisklaste kloostri tarbeks. Tõenäoliselt oli enne kloostri rajamist samas paigas ka väiksem kirik või kabel.
Viljandi mõis-Kuigi Viljandi mõis ja linn on enam-vähem üheealised, sai peahoone asupaigaks praegune koht alles 18. saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern -Sternbergi poja Oswaldile.
Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Lossimägedes on mitmeid rippsildu, vabaõhulava, laululava ja palju teisigi põnevaid asju.
Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931 . aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus.
Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768- 1774 . Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud kelpkatusega ja stiililiselt kuulus ta lõppevasse barokiajastusse. Kellatorn ehitati majale 1838 aastal, selleks ajaks oli hoone juba linna omanduses. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid. Täna asub hoones Viljandi Linnavalitsus.
Viljandi rippsild - kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi poolt. Sild on üle 50 m pikk ja seda on aegade jooksul ümber ehitatud, viimati 1995.a.
Rieti maja - Arhitekt Karl Burmani poolt projekteeritud elamu on ehitatud 1914. a. ja kuulus fotograaf Jaan Rietile. Rieti tütre Hilja Rieti pojatütre Made andmetel on Posti tänava ateljees 14. veebruarist 1896 - 21. märtsini 1948 tehtud 79 386 fotot . Rieti fotokogu sisaldab hulgaliselt vaateid erinevatest paikkondadest, sündmustest, inimestest.
Trepimägi - On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud .
Ugala teatrihoone - Draamateater Ugala asutati lauluseltsi “Koit” ja karskusseltsi “Vabadus” näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim.
Viljandi muuseum - Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas kivimajas - vanas apteegihoones, mis ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett , muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Välja pandud topised meie looma- ja linnuriigi esindajatest. Muuseumi raamatukogu lugemissaalis on võimalik tutvuda vanema kirjanduse ning kogudes olevate originaalesemete ja dokumentidega.

Kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused.
Viljandi Pärimusmuusika Festival (Folk) - Festivalil on neli ööpäevatäit muusikat, meeleolu, tantse ning laule hoiab tähelepanu all peamiselt eestlaste omamuusika, aga ka paljud väärikad lood ja inimesed kaugetelt maadelt.
Carl Robert Jakobsoni monument - Carl Robert Jakobsoni monument , Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis
Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe “Sakala” asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog .
Johann Köleri monument - Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva.
Kindral Laidoneri mälestussammas - Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda.

Turismi arengu majanduslikud eeldused
Viljandisse saab mitmetest Eesti linnadest sõita bussi või rongiga.Viljandi linnas liiklemiseks on 10 erinevat linnaliini. Mitmes kohas on avalik internetipunkt, nt. Viljandi kultuurimajas.
Viljandi linnas on mitmekülgsed majutusvõimalused. Idüllilisele väikelinnale kohaselt on seal hubased kodumajutused, omanäolised külaliste- ja puhkemajad. Linnas on ka kolm hotelli, pakkudes omadele ja külalistele lõõgastavaid puhkuse veetmise ja aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi.
Turismi arengut takistavad tegurid
Turismi arengut takistavaks teguriks on tihti noorte vaenulik suhtumine mujalt pärit noortesse.
Turismiliigid

kultuuriturism
taluturism
loodusturism
sporditurism

Isiklik kogemus
Kuna ma olen elanud Viljandis, siis tunnen ma seda linna päris hästi ja olen käinud enamustes kohtades. Kõige rohkem meeldib mulle jalutada lossimägedes ning imetleda maalilist vaadet Viljandi

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Simone Peterson Õppematerjali autor

On põhjendatud, miks Viljandi peaks olema turisminduse objekt. Välja on toodud looduslikud eeldused, ajaloolised vaatamisväärsused, kultuurilised vaatamisväärsused ja sündmused, turismi arengu majanduslikud eeldused, turismi arengut takistavad tegurid, turismiliigid ja isiklik kogemus.

viljandi turism ajaloolised vaatamisväärsused

Sarnased õppematerjalid

doc

Viljandi

1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km, Pärnusse 97 km. Administratiivne staatus: Viljandi linn on iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus ja Viljandi maakonna keskus

Turism

rtf

Põhi vaatamisväärsused Viljandis

In 1863 the right to use the castle hills was received from the manor.) · Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. · Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Kaunis vaade avaneb varemetelt Viljandi järvele. · XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse · Lossimägedesse oli plaanis rajada koguni väike loomaaed. Nii toodi 1936. aastal sinna elama hirvepaar. Hirvede org plaaniti rajada kahe Kirsimäe vahele. Seal asus umbne tiigike, mis plaaniti puhastada. Järgmisel aastal lisandusid põder Juku ja faasanid. Paraku loomad haigestusid ja surid

Ajalugu

rtf

Eesti kultuurilugu

rihmadega. Kalapüügil kasutati võrku. Liigeldi paadiga. Kunda kultuuri elanike algkodu küsimus on siiani lahtine. Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Asustuste kujunemine Eestis Keskaegse Eesti asulad Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse

Kultuurilugu

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid