Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päev viljandis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Meeldejääv päev Viljandis
Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde:
1.Carl Robert Jakobsoni monument
Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe “Sakala” asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud “Sakala” ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija.
Sealt liigume adasi ’’Poisst kalaga ’’ vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00:
2.“Poiss kalaga”
Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904 , aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud “Poiss kalaga”. Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal.
Sealt liigume edasi veetornini, lähme ka veetorni sisse:
3. Viljandi Vana Veetorn

Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades. Isikupärase ilme annavad rajatisele punastest tellistest tüvi ja sellele toetuv laiem kaheksatahuline puidust veepaagiruum, mistõttu rahvasuus kutsutakse torni pudrunuiaks.
Kella 13.00 paiku jõuame Viljandi Lossivaremete juurde:
4. Viljandi lossivaremed

Kunagine Baltimaade võimsaim Orduloss ehitati 13. sajandil, kuid purustati vaenlase poolt täielikult 1558. aastal ja sellest on säilinud ainult müürid. Viljandi Muuseumis on võimalik näha Ordulossi maketti.
Lossimägedes köidab meeli kaunis park ja üle 50 m pikkune rippsild .
Varemete keskel on lava, kus suvel võimalus vaadata vabaõhuetendusi- ja kontserte. Lossivaremetelt avaneb maaliline vaade Viljandi järvele, mida naudivad nii kohalikud elanikud kui linna külalised.
Istudes Viljandi Lossivaremete juures pingil , puhkame ja ma pakun talle oma ema valmistatud karaskit ning Viljandist ostetud kalja. Edasi liigume üle Viljandi rippsilla, umbes kell 14.00 paiku:
5. Viljandi rippsild
Viljandi rippsilla on valmistanud 1879 . aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale . 1931.aastal paigaldati 50-meetrine sild Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. 1995.aastal Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS teostusel rekonstrueeriti rippsild põhjalikult.
Kui oleme rippsillast üle jõudnud liigume edsi mööda teed ja jõuame Kindral Johan Laidoneri monumendi juurde, umbes 14.30:
6.Kindral Johan Laidoneri monument
Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda.
Sealt edasi liikudes Jõuame Viljandi Jaani kiriku juurde, umbes kella 15.00 paiku_Lähme ka Jaani kirikusse sisse_umbes kell 15.30 tuleme kirikust välja ning liigume edasi:
7.Viljandi Jaani kirik
Viljandi Jaani kirikule eelnes väike kirik , mille kooriruumi kaarjas osa on nüüdseks renoveeritud ja nähtav kiriku alatariruumi all krüptis. Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466 – 1472.
Esimene jumalateenistus peeti peale 40-aastast vaheaega jõululaupäeval 1991.a. Rahvast tulvil kirikus kuulati jutlust , rõõmupisarad silmis . Pärast seda, kui Viljandi Jaani kirik nõukogude võimude poolt 1952. aastal suleti ja kaubalaoks muudeti, liideti kogudus Viljandi Pauluse kogudusega. Pärast laulvat revolutsiooni ja Eesti Vabariigi taassündi taastati 1992. aasta maikuus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani kogudus. Kogudus saab oma ülesanded ja väe ülestõusnud Kristuselt, kes igal pühapäeval teenib oma rahvast Sõna ning Püha Õhtusöömaaja kaudu.
Kui oleme Jaanikirikus ära käinud, lähme sööma Viljandi tegelaste tuppa . Näitan talle menüüd: Soovitan tal tellida midagi, mida ta varem söönud pole. Ta polnud varem söönud ’’Kaagutaja risotot’’, võtan ka ise selle jookiks võtme mõlemad enda maitse järgi mahla. Magustoiduks soovitan talle ’’Taani talutüdrukut’’ see on kohupiima magustoit riivleiva ja kirsikeedisega.
Ööbimiseks valisin talle Ingeri Hosteli :
Broneerimiseks täitke allolev veebivorm:
  Eesnimi: Perenimi : Telefon: E-mail: Saabumise kuupäev: Lahkumise kuupäev: Toa suurus: Lisainfo:  
Vasakule Paremale
Päev viljandis #1 Päev viljandis #2 Päev viljandis #3 Päev viljandis #4 Päev viljandis #5 Päev viljandis #6 Päev viljandis #7 Päev viljandis #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silx89 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Viljandi skulptuurid ja mälestusmärgid
5
doc

Viljandi skulptuurid ja mälestusmärgid

Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laid

Ühiskonnaõpetus
Põhi vaatamisväärsused Viljandis
8
rtf

Põhi vaatamisväärsused Viljandis

Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (1998­1999 Andres Tvauri, 2000­2004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.­1570. aastani. · Villu kelder Jüriöö järelkajast Viljandis on kirjutatud XVI sajandi väikeses ordukroonikas ja 1551. aastal trükis ilmunud Renneri kroonikas. Bartolomeus Hoeneke riimkroonikas kirjutatakse järgmist: "... Nüüd olid ka paljud talupojad kokku liitunud, sest nad tahtsid Viljandit vallutada: et nad seda aga jõuga teha ei suutnud, siis mõtlesid nad plaani välja ja lasksid rukiste (mida nad igal aastal maksuks pidid andma) kottidesse mõned mehed pista ja neid nii lossi viia. Aga see anti ühe naise

Ajalugu
Viljandi
9
doc

Viljandi

Uued tuuled linnaelus hakkasid puhuma 1783. aastal, mil Viljandist sai kreisilinn ­ samal aastal taastati ka linnaõigused. 19. sajand tõi Viljandile arengu nii linna välisilmes kui ka majanduses. Hoogustus seltskondlik tegevus, mis oli seotud eelkõige rahvusliku liikumise perioodiga Eestis. Viljandi oli Tartu ja Peterburi kõrval üks liikumise keskusi. Viljandi tegelased olid seotud palvekirjade aktsiooniga; siin pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a. loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit, mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878. aasta märtsil hakkas C. R. Jakobson Viljandis Tartu tänaval välja andma ajalehte Sakala, millest sai lühikese aja jooksul loetavaim ajakirjandus- väljaanne eestlaste seas. 1897.a. sai linn kitsarööpmelise raudtee. 1890. asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911

Turism
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see pikardlaste ega burgundlaste kallaletung * ega rongkäik pühade säilmetega, ei skolaaride mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega

Kirjandus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun