Viljandi (1)

Viljandi
Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna-Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal . Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km².
Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas . Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas.
Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, kui algas laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele.
Tööriistade levik ja puutöö oskused olid Läänemere randadel jõudnud tasmele, mis võimaldasid ehitada madala süvisega  merekindlaid paate. Selline pikk paat võimaldas liigelda madalatel jõgedel, ning purjetada Läänemerel. Skandinaavia saagades mainitakse eestlasi kui mereröövleid ja kaupmehi ning loendatakse vastastikkuseid sõjaretki. Lääne-Euroopa kroonikates tuntakse neid viikingitena, Ida-Euroopas varjaagidena.
Viikingiajal eraldusid üksikud külad, mis asusid kaubateede ristumiskohal ja said hiljem linnadeks. Kesk-Eestis oli selleks Viljandi, mis asus lõunast põhja suunduva maantee ja läänest itta suunduva veetee ristumiskohal. 1154. aastal Araabia rännumees ja geograaf Abu-Abdallah-Muhammadal- Idrisi nimetas Viljandi muinaslinnust esmakordselt kirjalikes allikates Falamuse nime all. Tegemist oli Sitsiilia kuninga Roger II tellitud maailmaatlase kommentaaridega.
Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ka välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Liivimaa kroonikas on huvitav lõik kaupmeestest Eestis:"1196. aastal liivlaste piiskopp Meynard, pidanud omadega nõu, kavatses   reisida Liivimaalt, Ükskülast Eestimaale, et nende kaupmeestega, kes seal olid talvitunud, edasi sõita Gotlandile."
Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Suure tõenäosusega võis kaupmeeste talvitumise kohaks olla Viljandi.
Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Viljandit kaitsta Mõõgavendade Ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja piiramiste vastu aastatel 1211- 1223 . 1211. aasta kevadtalvel piirati esimest korda Viljandi muinaslinnust. Liivi, Läti ja Riia ning Mõõgavendade ordu ühendatud väed ei suuda linnust vallutada.  Linnusesse lubatakse preestrid läbirääkimisteks, kuid Viljandi ei kinnita rahulepingut.
1217 .aastal peale 21 septembrit sõlmitakse rahuleping sakslastega ja neid lubatakse linnusesse. 1223. aasta 29. jaanuaril pühapäevase missa ajal (meile teadmata põhjusel) tapetakse  linnuse õuel ja osalt vangistatakse kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed .  Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle.
1223. aasta suvel löövad Viljandi kaitsjad  Mõõgavendade Ordu, ulgusakslaste, lätlaste ja liivlaste ühendatud väge Viljandi lähedal. seda sündmust teades küsime aga, et kas see võidukas lahing toimus Vana-Võidu väljadel, millest mälestus läbi sajandite elab edasi selles kummalises kohanimes? 1223. aasta 1. augustil alustas piiskop Bernhard Lippe juhitud 8000-meheline kõigi Riia sakslaste ja liivlaste ning lätlaste ühendatud vägi Viljandi piiramist. Linnust piirati ööd ja päevad hulga kiviheitemasinatega ja kõrge piiramistorniga, mille piirajad lükkasid vallikraavini. Linnuse kaitsjad ja ammukütid tõrjusid piirajaid ning ehitasid kiviheitemasinaid ning kaitsesid end vapralt.
1223. aasta 15. augustil loovutatakse Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. Pikk sõda verivaenlasega oli lõppenud, rahu oli sõlmitud, ees ootasid uued lahingud põlisvaenlaste, leedukate ja venelaste vastu.
1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris külastas Viljandit paavsti legaat Modena Wilhelm. Preester Henrik märkis oma kirjutises, et Viljandi linnus oli tugevasti kindlustatud.
Kui paavsti legaat Modena Wilhelm külastas Eestimaad 1225/26. aastal, peatus ta kaks korda Viljandi linnuses ja manitses eestlasi ja sakslasi koostööle. Viljandi linnuse omandamisega, esialgu veel lepingulistes suhetes eestlastega, oli Mõõgavendade ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu- Pihkva - Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus.
1234 . aastal oli Rooma paavsti juurde kutsutud teiste hulgas ka Hartwicus de Velyn. Velyn oli Viljandi tollane nimekuju, seega Hartvig Viljandist. 1283 . aasta 29. juulil mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse.
Tuleb tõdeda, et edukas kaubandus võimaldas saada kasumit ning rajada linnale tornidega kivimüürid ja vallikraavi. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast ja läänest. Lõunas kaitses linna ordulinnuse põhjapoolne eelkindlustus. Müürist eenduvad väravakindlustused said valmis 15. sajandi II poolel või 16. sajandi algul, kui tekkis vajadus kaitsta linnaväravaid uute võimsate kahurite purustava tule eest.
Linnamüüride 1,8 kuni 2,1 meetrise paksuse juures võib müüri kõrguseks oletada vähemalt 4 meetrit ning müüride peal olid kaitsekäigud, mis ühendasid omavahel torne ja väravaid. Linnamüüris oli kokku kolm väravat: Riia värav, Tartu värav ja Pika tänava värav.
1400 . aastatel oli Viljandi müüriga piiratud ala suurus on 14,8 ha, sellest oli linnus 4,6 ja linn 10,2 ha suurune.
Hertsog Heinrich Lõvi toetusel moodustasid saksa kaupmehed Gotlandil Visby linnas kaupmeeste ühenduse (hansa) 1160.  aastal. Seda võime lugeda Hansa alguseks Läänemerel. Neil oli oma pitsat , õigus ja valitud oldermann. Kaupmeeste sihiks oli Novgorodi turg , kuhu nad rajasid 1192. aastal Saksa hoovi ehk Peetrikoja ja Peetri kiriku. Hansakaubanduse edu Läänemerel põhines uue laevatüübi - koge - kasutuselevõtmisel.
Kogel ei saanud sõita mööda jõgesid sisemaale nagu seda sai teha viikingite ja saarlaste madala süvisega laevadega. Seega pidid Visbyst Novgorodi teel olevad kaupmehed tegema vahepeatuse, ladustama ja ümberlaadima kaubad kas lotjadele või regedele ning seetõttu toetuma kohalike ülikute poolsele laokohtade ja kaubateede kaitsele.
1208. aastal vahendab Henrik meile kaupmeeste nõude eestlaste vastu kaotsiläinud kaupade asjus, mis olid röövitud kord enne Riia linna asutamist teekonnal Väina jõelt Pihkvasse. Seda kaupa olnud rohkesti, nimelt 900 marga väärtuses ja enamgi . See oli esimene kord kui Hansa kaupmehed sekkusid Eesti küsimusse nõudjana.
Hansa kaupmehed tahtsid ristisõdijate toel saada oma kätte kogu kaubanduse Eesti sisemaa maanteedel ja jõgedel. Need olid kaugkaubanduse suunad: Pärnu - Viljandi - Tartu - Pihkva - Novgorodi veetee ning Riia - Viljandi - Tallinna maantee. Peale Daugava suudmes Riia linna rajamist 1201. aastal said hansa kaupmehed edasitungil itta kindla tugipunkti. Järgnevatel aastatel Gotlandi ja Põhja-Saksa kaupmehed varustasid ristiretketest osavõtjaid laevadega ja pidasid tihedat ühendust Riiaga.
1478-ndatel aastatel kaotas Novgorod  Moskvale oma iseseisvuse. 1481. aasta kevadtalvel, 1. märtsil alustasid Ivan III saadetud Pihkva, Novgorodi ja Moskva ühendväed Viljandi linna ja linnuse piiramist. Linnas süttisid hooned, nende hulgas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Linnust venelased vallutada siiski ei suutnud. Viljandi linn taastas sõjapurustused. Jätkus endine töökas argipäev ja vilgas idakaubandus, mis tollel ajal oli iseloomulik kõigile hansalinnadele Eestis.
XVI sajandi alguses teravnesid ka vastuolud Lübecki ja Eestimaa linnade vahel, seda eriti külalistekaubanduse keelu sisseviimisega 1539-ndal aastal. 1558. aastal 22. jaanuaril algas Vene-Liivi sõda. Eesti linnade esindajad ja ordumeister pöördusid Saksa keisririigi ja Hansa liidu poole abi saamiseks Vene agressiooni vastu, kuid abi ei antud. Hansa liidus oli lõtvunud sisemine huvide ühtsus ja teravnenud omavahelised vastuolud. Sõda suurendas kaupade tellimist läänest kuna Venemaa ostis hansalinnadelt sõjamoona. Seetõttu ei saanud Eesti hansalinnad ka mingit olulist abi Hansa liidult. Kunagine ühtsus oli kadunud, asemele oli tulnud ahnus ja terav konkurents kaupade vedamisel Venemaale.
1560 . aasta suvel saabusid Viljandi alla Vene väed vürst Kurbski juhtimisel. 20. augustil, pärast pikemat piiramist, vallutasid venelased linna. 1560. aasta 21. augustil Viljandi ordulinnus alistus. Palgasõdurite reeturlikkuse tõttu langes Lõuna-Eesti tugevaim linnus venelaste kätte. Linnuse pealik , endine auväärne ordumeister Wilhelm von Fürstenberg, viidi vangina Venemaale. Sellega lõppes kolme sajandi pikkune edukas Hansa liidu ajajärk ning Viljandi vajus meie maad haaranud sõdade keerisesse. Tuli oodata neli sajandit, et taas asuda üles ehitama Hansa vaimsust ja koostööd. 1992. aasta 12. juunil teadvustas Viljandi end jälle hansalinnana. See oli Viljandi linna esimestel Hansapäevadel, mida korraldas juba esimene vabalt valitud linnavalitsus .
Igal suvel juuli lõpus toimub Viljandis Pärimusmuusika Festival . Samuti juulis, kuid pisut varem leiab aset vanamuusika festival. Juuni algul korraldatakse hansapäevi. Viljandis asub teater Ugala, kino Rubiin, muuseum , kunstisaal. Kontserte korraldatakse kultuurimajas, Jaani ja Pauluse kirikus, samuti ka Kultuuriakadeemias.