Too oma näide programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuste kohta: Koolis- Võetakse iga aasta võetakse uusi õpilasi kooli .See aasta liitus , aga Transpordikool Tööstushariduskeskusega ja tuli rohkem erialasid juurde. Valituses- Valitakse president iga 5 aasta tagant . Aga see aasta ei valitud president ära 1- mesel korral. Äris- Tuleb esitada iga aasta majandusaruanne. Sa kunagi ei tea millal võib sind tabada pankrott. Kirjelda oma sõnadega: Otsustamine vastutamise puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sageli sisulise arutluseta ning selle kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine enamuse järgi. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel. Otsustamisel luuakse ülekaalu saavutanud variant . Kõik saavad oma arvamusi avaldada. Too oma näide Gordoni meetodi kasutamise ko...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Helina Herman INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE Referaat Juhendaja: Tõnu Nõmmik Tallinn 2009 INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 2 SISUKORD 1. JUHTIMINE...................................................................................................................3 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad................................................................................3 1.2 Organisatsioonitunnetus.......................................................................................3 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum....................................................
ABORDIST 1 "Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum" Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933. Sissejuhatus ...................................................................................................................2 Ajalugu ..........................................................................................................................2 Abort ja eetika ............................................................................................................... 2 "Ma ootan last" ..............................................................................................................2 Otsustamine ...................................................................................................................2 Kokkuvõte ..................................................................................
2. Otsustamise käsitlemine otsustaja seisukohalt............................................................ 8 3. OTSUSTAMISPROTSESS............................................................................................... 9 3.1. Probleemi selgitamine..................................................................................................9 3.2. Võimalike lahendite väljatöötamine.......................................................................... 10 3.3. Valik ehk otsustamine................................................................................................10 3.4. Otsuse ellurakendamine.............................................................................................10 4. EESMÄRKIDE TÄHTUS............................................................................................... 12 4.1. Organisatsiooni visiooni loomise tähtsus.................................................................. 12 4.2
presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus: · Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992 · Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine: Valimised kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003)
Individuaalsed iseärasused- väärtushinnangud kujunevad põhiliselt lapseeas ja nooruses ning määravad ära mis on õige mis vale. Ego tugevus- talitab enam moraali , kui teiste surve mõjul. Oma saatuse kontrolli tase- kas usub ise oma saatuse määramisse või allub välisjõudude mõjule. Org struktuur- selged alluvusliinid suurendavad vastutust, ameti ja tööjuhendid vähendavad ebamäärasust ja suurendavad vastutust. Org. kultuur- ktugev kultuur mõjutab juhte rohkem kui nõrk 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid otsustamine on valikut tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside vahel. Otsustamine peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Otsustamisprotsess: 1. probleemi määratlemine- probleemid on harva selget ära tuntavad , neile viitavad tunnused või tagajärjed. Lahendamata probleemide tagajärjed on uute probleemise põhjusteks. 2
MIS ON MAJANDUSTEADUS? Majandusteadlane Alfred Marshall (1842-1924) ütles, et majandusteadus on ,,osake igapäevaelust". Otsustamine on inimeste igapäevane tegevus. Inimesed otsustavad iga päev , kuidas oma vajadusi rahuldada. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmine on protsess, mis ühendab majandusressursid nii, et müügile antakse kaubad ja teenused. RESSURSID: esimene samm vajaduste rahuldamiseks. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Toomisressursse on 3 liiki LOODUSRESSURSID - looduskeskkond: muld, kivimid, puit, vesi INIMRESSURSID ehk tööjõud inimesed oma vaimse ja füüsiliste pingutustega KAPITAL hooned, tööriistad, masinad Majandusteadlased nimetavad loodusvarasid, tööjõudu, kapitali ja ettevõtlikkust tootmisteg...
Fayoli järgi on tegu info koguja ja jagajaga. Ta kogub informatsiooni, et saada aimu tema ettevõttes käivates töödest. Info jagaja kui üritab probleemid efektiivselt ka kiirelt lahendada. 17.00 Ettevõtte juht soovib õnne projektijuhile sünnipäeva puhul, selle puhul on tehtud kõikidele ühe tehase töölistele väike koogilaud. Mintzbergi järgi on tegu suhtlemisega seotud rolliga. Fayoli järgi on tegu tseremoniaalse rolliga. Ta demonstreerib hoolitsust töötaja vastu. 5 OTSUSTAMINE 5.1 Otsustamisprotsess Kogu juhtimistegevus kujutab endast kaht järgnevat tegevust : juht otsustab ja seejärel tegutseb. Otsustamata pole võimalik juhtida. Otsustamine kujutab endast valiku tegemist erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimismisviiside vahel. Otsustada pole vaja, kui on ainult üks võimalik toimimisviis või kui mingi lahendus on teistest oluliselt parem. (Kotkas 1999) Otsustusprotsess koosneb 8 etapist
Maailm on valla minna või mitte ? Minul, gümnaasiumi õpilasel, ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kelleks saan, millega ma tegelen ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis. Kooli lõppedes ma tean, kuidas on kulgenud minu õpperada ning mis on vaevanähtu tulemus. Selle aja peale peaksin aimama, mis mind köidab ja suutma teha elus järgmise käigu. Paljud võtavad peale gümnaasiumi vaba aasta. Sellel perioodil loodetakse välja mõelda põhipunktid, millele ...
Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne d. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine Siirmine e. Delegeerimine Kooskõlastamine Suhtlemine Otsustamine c. Juhendamine e
· Vastuolusid lahendav ja ületatav tegevus Miks? · Organisatsiooni ja inimeste tegevustingimused muutuvad pidevalt. · Jätkata vana toimimisviisi või alustada midagi uut · Vahend, mis tagab organisatsiooni tegevuse õige sisu ning eesmärkide saavutamise Miks uurida protsessi lähemalt? · Et täiendada otsustaja oskusi ja seega otsuste taset · Näidata, missugused probleemid kerkivad siis, kui otsustamine on mitme inimese vahel ära jaotatud · Näidata, et mõningad juhi poolt vastuvõetud otsustusteisendid nõuavad juhilt nende hindamiseks kõrget erialast professionaalsust Otsuste liigid: tegevusalased, strateegilised, taktikalised, operatiivsed, lihtsad, keerulised. Otsustuskäik: 1. Probleemi kindlaksmääramine · Küsimuse tuuma väljaselgitamine · Diagnoosimine e. Olukorra õigesti hindamine selle põhitunnuste järgi
tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid 1 ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Probleem: Probleem on firmal Adidas. 1972. a oli Adidasel 82% turuosast, aga see jõudis 20 aastaga langeda 4%-ni
kindlaksmääramine. Organiseerimine - töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. Eestvedamine - püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Kontrollimine - standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine - kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine Delegeerimine - otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine - allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine/personalijuhtimine - isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine. Suhtlemine - inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam. 5
-koostada eelarved -teha vajalikud investeeringud Strateegia peab: -vastama ettevõttele tugevatele külgedele -olema orienteeritud tasuvusele -strateegia alusel peab olema väljatöötatud tasakaalustatud meetmed arenguks -Edutoovad strateegiad on alati arusaadavad ja lihtsad. Arusaadav ja lihtne strateegia: -tõstab firma mainet -näitab juhtimise ühtsust -näitab eesmärkide selgust TEEMA 7: Otsustamine Otsustamise olemus. Otsustamine on kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Otsustamine annab kavandamisele rakendusliku jõu, viib selle ellu. Otsustamine on vastuolusid lahendav ja ületav tegevus. Otsustamine Miks peab otsustama ? Organisatsiooni ja inimeste tegevustingimused muutuvad pidevalt. Jätkata vana toimimisviisi või alustada midagi uut. Vahend, mis tagab organisatsiooni tegevuse õige sisu ning eesmärkide saavutamise
rikkaimate inimeste edetabelis suur ● Ettevõtja maine – kaasneb enamasti positiivne maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul? ● Tsentraalne otsustamine – ülevaade kogu tegevusest Steve Hartman Kokkuvõte ● Sõltumatus, suurem otsustusvabadus. Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine. Uhkus saavutatu üle. ● Suurema sissetuleku võimalus, rahuldustpakkuv töö. ● Ühiskonna tunnustus Ettevõtluse tumedam pool ● Väärtustatakse kindla suurusega ja regulaarset sissetulekut, tööhõive stabiilsust ja sotsiaalseid garantiisid
Saavutused ja suhted = M inimesi hinnatakse tulemuste järgi, F oluline võrdsus ja vendlus Elukvaliteet = M oluline raha Karjäär = M väärtustatud Käitumine = Macho vs mitte macho Soolised küsimused = M loomulik, et mehed juhtival positsioonil, F mehed on ka lapsepuhkusel, võrdsus Planeerimine ja otsustamine Planeerimise tasandid: o Pikaajalised (strateegilised) plaanid, kavandatud 5-10. aasta peale. Plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Plaanid sisaldavad prioriteete ja samme eesmärkide saavutamiseks. o Vahepealsed, kestvus on mõnest kuust paari aastani. Tegelevad keskastmejuhid. Nimetatakse taktikalisteks plaanideks, põhiliselt valdkondade strateegilised plaanid mis lähtuvad üldisest eesmärgist.
objektide valvega. 9.00 Saadud infost koostatakse info Jagab infot ( infojagaja) Konseptuaalsed ja vahetusaruanne. Juht kinnitab aruande tehnilised oskused. ja edastab info e-mailiga Tallinnasse emafirmasse. 10.30 Koos müügiosakonna juhatajaga otsustamine Uuendaja, (püüab Tehnilised ja suhtlus selgitatakse välja uutesse probleemidele leida uusi oskused. teeninduspiirkondadesse mineku ja paremaid lahendusi). arenguprojekte. Firma soovib hõlmata uusi piirkondi turvateenuse pakkumiseks. Juht annab
JUHTIMISE FUNKTSIOONID Fayol (1916) Fayol (1916) LAENAB PÜSHHOLOOGIAST otsustamine indiviidi otsustamine indiviidi PLANEERIMINE ja grupi tasandil PLANEERIMINE ja grupi tasandil
Kaitsjad Otsijad Analüüsijad Reageerijad 20. Organiseerimise mõiste, olemus ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine, mille tulemuseks on organisatsiooni struktuuri väljakujunemine. 21. Organisatsiooni arengutsüklid 22. Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Funktsionaalne struktuur Eelised kordineerimine on lihtne, juht peab olema kursis suhteliselt kitsa tegevuste ringiga. Puudused otsustamine on aeglane ja bürokraatlik, kommunikatsioon on ebatõhus, tulemuste jälgimine on keerukas, töötajad keskenduvad oma eesmärkidele ilma organisatsiooni tervikeesmärke mõistmata. Alajaotusega struktuur Eelised ühe tootega tegevusi on hõlbus jälgida, otsustamine on kiirem ja tulemuslikum, tooterühmade töötulemuste hindamine on lihtsam. Puudused Juht võib keskenduda ainult oma toodetele jättes organisatsiooni tahaplaanile, halduskulud kasvavad.
tähendused ja vastutus kohustuste rikkumise eest. Aktsiaseltsis on omanike ehk üldkoosoleku pädevuses: põhikirja muutmine aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine vahetusvõlakirjade väljalaskmine nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine audiitori valimine; erikontrolli määramine majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine Aktsiaseltsi juhatuse liikmete õigused, kohustused: Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi
vastutust. 23. Otsustamise tehnikad grupis Otsustamine vastutuse puudumisel Vastutuse puudumisel võetakse otsus vastu sisulise arutluseta ja kiirustades ning selle kvaliteet sõltub pigem juhusest kui koostegevuse tulemusest. Otsustamine võimu omava inimese järgi Juht otsustab grupi eest, otsus võetakse vastu kiirustades ning vähese arutamisega ning see, kas meeskond seda otsust aktsepteerib sõltub juhi mõjukusest ja otsuse sobivusest ülejäänud meeskonnaga Vähemuse otsustamine Kui üksikud domineerivad meeskonna liikmed tulevad välja lahendusega, millega kõik teised nõustuvad. Situatsioonis, kui on vaja langetada kiiret otsust. Otsustamine enamuse järgi See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" pooled, kuigi kaotajate otsuseid sisuliselt eiratakse. Otsustamine enim kõlanud arvamuse järgi Kõigil meeskonna liikmetel on võimalus oma arvamust avaldada, juht teeb otsuse enim kõlanud seisukoha järgi. Otsustamine konsensuse põhimõttel
seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada. Liiga intensiivse kaasaelamise korral suudetakse küll teist mõista, mitte aga säilitada täit objektiivsust tema hindamisel. Näiteks Mati kaotab töö, ja Kati, kel on ka sarnane kogemus olnud, teab mida Mati tunneb. 10. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Näide. Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Kalle saab teada, et Malle töötab väga mainekas ettevõttes raamatupidajana ning järeldab sellest, et Malle on väga hea raamatupidaja. 11. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Näide. Selline tajumehhanism, kus üks väga domineeriv informatsiooni osa kellegi kohta, kujundab kogu edasise arvamuse/tajumise. Näiteks Jüri saab teada, et Jaan on olnud vanglas, mille tõttu ... 12
tehnoloogilised ja globaalsed dimensioonid 4. Mintzbergi rollide jaotus.(10 erinevat rolli) Suhtlemisega 5. Organisatsioonikultuur ja selle tähtsus firma edu saavutamises Kultuur-. 6. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist. Juhi isiksus/kasvatus,isiklikud väärtushinnangud,religion/,firma/poliitika,ülemste käitumine,kaastöötajate käitumine/ keskkond/seadustik,ühiskonna hinnangud ja kõlblusnormid,tegvusharu eetiline kliima/ 7. Otsustamine. Otsustamisprotsess. Otsuste liigid. Otsustamine on valiku tegemine erinevate tegevussuundade, probleemide lahendamisvõimaluste, toimimisviiside jne. Vahel. Otsustamine on vahend, mis peab kindlustama eesmärkide saavutamise või sellele kaasa aitama. Protsess: Probleemi määratlemine. Probleem kui tegelikkus erineb soovitust.Probleemi tunnused ilmnevad meid häirivate teguritena. Liigid:
Kui vaadata meie maakonnaseadust, mis anti välja 1938, siis ütleb ka §16. Maakonnaomavalitsuse organiteks on: 1) maavolikogu; 2) maavanem; 3) maavalitsus; 4) valla- ja linnavanemate täiskogu. Maavolikogu on maakonnaomavalitsuse esinduskogu. Maavolikogu koosneb maavolinikest. Räägin natuke maavolikogu tegevusest, mis selle võimkonda kuulub: maanõunikele tasu määramine ja nende valimine, maavalitsuse töökorra heakskiitmine, maakonnaomavalitsuse maksude ja koormatiste määramise otsustamine, maakonnaomavalitsuse eelarve-ettepanekute vastuvõtmine, maakonnaomavalitsuse eelarve täitmise ja maavalitsuse tegevuse aruande heakkiitmine, maakonnaomavalitsuse poolt määratavatest maksudest vabastamine, maksuvõlgade kustutamine ja maksude asjas määratud trahvide ärajätmine, kuivõrd selleks pole ette nähtud erikorda, kinnisvarade omandamise, võõrandamise ja pantimise otsustamine; rendi- ja üürilepingute sõlmimise otsustamine, uute laatade ja turgude lubamine,
eesmärgi saavutamiseks. 5) Kontrollimine. Kontrollitakse kehtestatud juhendite, reeglite, standardite täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile. 6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel. 7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine, töötajate arendamine, koolitamine, edutamine. 8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja. 9) Motiveerimine. Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide
reeglitega kitsendada. Põhikirjas võib ette näha, et mingitel asjaoludel võivad juhatuse liikmed esindada äriühingut mitmekesi või ühiselt. 19. Üldkoosoleku pädevus ettevõtte juhtimisel Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. 20
tööga, millest kinnipidamist jälgib kontrollsüsteem. On kindlaks määratud lubatud kõrvalekaldumised. Juhtimine juhtimisreeglite järgi (management by decision rules)- tuleneb eelmisest. Teiste töötajate sekkumine toimub ainult kindlate reeglite järgi ning kõik potentsiaalsed otsustamissituatsioonid on ette nähtud. Juhtimine ülesannete delegeerimise abil (management by delegation)- piiritletud otsustamisvaldkondades delegeeritakse otsustamine töötajatele. Eesmärgijuhtimine (management by objectives)- iga töötaja peab saavutama teatud püstitatud eesmärgi. Töötaja otsustab kuidas seda teha. Kontrollitakse püstitatud eesmärgi täitmist. Tulemusjuhtimine (management by results) juht annab ülesanded ja kontrollib pidevalt nende kulgu. Juhtimisfunktsioonid Juhtimine on komplekstegevus, mis koosneb osategevustest mida võib nimetada ka juhtimisfunktsioonideks. Juhtimisfunktsioonideks on: 1. otsustamine; 2
41. Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Konformism on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 43. E. Shein´i järgi 6 peamist põhimõtet grupis otsustamisel: Otsustamine vastutuse puudumisel Otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi Juht otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse,
- Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Flegmaatik – stabiilne introvert Sangviinik – stabiilne ekstravert Melanhoolik – neurootiline introvert
Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas. · Soovituslik võim karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla. · Asjatundja võim alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla. OTSUSTAMINE Otsustamine kui protsess: Otsustamisstiilid: · Ratsionaalne ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel ja analüüsidel · Arvamusel põhinev teadmistest ja kogemustest lähtuv · Intuitiivne otsused põhinevad varasemate kogemuste ja teadmiste teadvustamata läbitöötamisel Grupis otsustamise puudused: · rohkem aeganõudev protsess; · lahkarvamised võivad otsustamist edasi lükata ja põhjustada negatiivseid emotsioone;
Palga määramisel on kindlasti töökoha hindamine üks vajalike põhjuseid. Töökohal hinnatakse oskust, vastutust, jõupingutust, töötingimusi. Personali juhti valitakse kindlasti eelnevate kogemuste põhjal. Kui edukalt on suutnud töödata eelnevas töö kohas. Põhjuseid miks vahetas töökohta. Tuleks prognoosida tulevast töö alast edukust ning valitakse välja sobiv kanditaat. Personali valiku protsess : ametikoha kirjeldamine, värbamisallika otsustamine, valiku protsess, finaalkohtumine, otsustamine, töölepingu sõlmimine, sidepidamine töölevõetavaga. 5 Kokkuvõte Juhtimine koosneb väga paljudest asjaoludest ning kuidas neid delegeerida. Juhtimisteooria funktsioonid koosnevad kavandamisest, planeerimisest ja strateegilisest juhtimisest, personalijuhtimine, delegeerimine, motiveerimine, otsustamine ja konreollimine. Väga tähtis on kõiki neid funktsioone juhtimises kasutada
Esimesed eeldused demokraatlikuks riigiks on alati õigused. Ja kõik õigused on seotud kuidagi poliitikaga, sest poliitika mõiste ütleb järgmist: ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis mis ongi põhiline on hääleõigus, see on esimene samm demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja
tõestusmaterjali eelistamine infole, mis ei kinnita ideesid; · ebareeglipärasuste ja vasturääkivate infoallikate ignoreerimine: ebareeglipärasused aga viitavad sageli õige lahenduse leidmise suundadele; · oma võimete üle-või alahindamine.7.Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine.8.Ei.9.Analoogiameetodit - otsitakse lahendusi sarnastest olukordadest. 10. 1. Näiteks aatomituuma ehituse väljaselgitamine põhines oluliselt analoogia leidmisel päikesesüsteemiga.2. Tänapäeva teadlaste ees seisab küsimus, mis on tegelikult mõistus. Oxfordi Ülikooli teadlased kirjeldasid seal mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web.3. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades
Sõnastage näide. Mugandumine sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Allumine grupi survele, mille tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest ja loobutakse oma tõekspidamistest. Nt ei julge inimene vastu astuda grupi arvamusele, seejuures siis nt ei julge töökollektiivis välja pakkuda enda ideid või tuua välja mõned kitsaskohad. 43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? Otsustamine vastutuse puudumisel otsus võetakse vastu sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemusest. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi võimu omav inimene otsustab grupi eest (nt direktor, juhataja). Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Vähemuse otsustamine toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed
Riigikohtu lahendi näol. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS1 Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine; 3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine; 4) kompromissi tegemine; 1 Pankrotiseadus § 77 3 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS Võlausaldajate üldkoosolekul osalevad konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad. Isikud, kes ei ole konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad, ei või olla võlausaldajate
Otsijad (Prospectors)- ehk kullakaevajad- innovatsioon, uue leiutamine, uute toodete ja turgude otsimine, riskijulgus, paindlik struktuur. Analüüsijad ( Analysers)- imiteerijad, ideede kopeerijad; eesmärk stabiilsus ja pindlikkus, riski viimine miinimumini tänu konkurentide edukate uuenduste järgimisele ja mõõdukale uuenduslikkusele; püüavad säilitada olemasolevaid turge ja tarbijaid. Reageerijad (Reactors)- ebajärjekindel ja ebastabiilne otsustamine, sobimatu reageerimine, kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 2. Konkurentsi ehk võitlusstrateegiad: a) Tegevusalade analüüs- osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. Sisenemisbarjäärid: mastaabisääst, tootemargi tuntus, kapitalivajadus. Asendustoodete oht määrab hindade ja klientide lojaalsuse. Ostjate mõjuvõim, mille määravad ostjate hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu
õigusi ja rohkem kohustusi peab ta nendega rohkem Laste kasvatamine ja nendega kui mehel. tegelema ja tegelemine , kodutööde majapidamistööd käivad ka tegemine, tööl käimine.Samuti puudub naisel enamasti naiste tööde alla. otsustamine. Mehel on vähem Aga samuti meestel on kohustusi ja tal on õigus kohustus oma pere üleval otsustada oma naise hoida ja abistada oma eest.Nagu Prillup otsustas kaasat ja tegeleda Mari eest. lastega.Pigem on mõlemal osapooltel ühepalju kohustusi. 4
4.2.1. Järgima OÜ põhikirja, osanike otsuseid ning juhatuse otsuseid; 4.2.2. Hoiduma tegevusest, mis kahjustab OÜ mainet ja majandustulemusi. 5. OSANIKE OTSUS 5.1. Osanikud teevad otsuseid osanike koosolekul vôi koosolekut kokku kutsumata ÄS § 173 sätestatud viisil. 5.2. Osanike pädevusse kuuluvad järgmised küsimused: 5.2.1. Põhikirja muutmine. 5.2.2. Osakapitali suurendamine ja vähendamine. 5.2.3. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; tehingute tegemise otsustamine juhatuse liikmetega ning juhatuse vastu nõudmiste esitamine ja selleks OÜ esindaja määramine. 5.2.4. Osa jagamiseks nõusoleku andmine. 5.2.5. Majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. 5.2.6. Erikontrolli määramine. 5.2.7. OÜ ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustamine. 5.2.8. Audiitori valimine. 5.2.9. Muude seadusega osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes
Organisatsioonisisesed võimalused. Personali valik Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse töökoha taotlejate kohta sellist infot, mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivamad kandidaadid. Kahepoolne protsess: tööandja püüab leida sobivat töötajat, inimene töökohta, mis võimaldaks tal oma oskusi kõige paremini rakendada. Personalivaliku protsess 1.Ametikoha kirjeldamine 2.Värbamisallika otsustamine 3. Valiku protsess 4.Finaalkohtumine 5.Otsustamine 6.Töölepingu sõlmimine 7.Sidepidamine töölevõetuga Personalivaliku meetodid Milliseid personalivaliku meetodeid teate? Miks valitakse ikkagi vale kandidaat? Personali hindamine Personali formaalne hindamine on protseduur, mis eeldab põhjalikku ettevalmistust ja metoodikate kasutamist. Personali hindamise eesmärgid: -teha kindlaks igaühe konkreetne tase -võimaldada töötajatel oma tööd parandada
31. Funktsionaalrida (definitsioon). 32. Taylori ja Maclaureni read (definitsioon, leidmine). 33. Astmerida (definitsioon, omadused, koonduvusraadius ja koonduvusintervall – kuidas neid leida?). 34. Fourier rea rakendusalasid. 35. Zeno paradoksid. 1. 2. nivoojooneks 3. 5. 6. 7. Statsionaarsete punktide leidmine > Osatuletiste leidmine + determinant > Tuleuse põhjal otsustamine 8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Mat.Analüüs 2 Page 1 7. Statsionaarsete punktide leidmine > Osatuletiste leidmine + determinant > Tuleuse põhjal otsustamine 8. Leiame statsionaarsed punktid piirkonnas D > Leiame statsionaarsed punktid piirkonna D rajal > Arvutame funktsiooni väärtused leitud punktides (suurim = g.max / väikseim = g.min) 9. 10. Kasutatakse nt
juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" alusel läks Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa koosseisu. Seega tõusis päevakorrale ka Eesti ja Läti alade vahel piiri tõmbamise küsimus. 1917.a. augustis moodustati selleks vastav komisjon, mis asus tegema vajalikke eeltöid. Komisjonis tekkis eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna kuuluvuse osas. Viidi läbi rahvaloendus. Äärelinnu arvestades elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli küsimuse otsustamine raske. 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul arutasid Eesti ja Läti esindajad korduvalt piiriprobleemi. Moodustati uus piirikomisjon, mille töö jooksis aga ummikusse. Eesti esindajad pidasid küsimuse lahendamiseks vajalikuks rahvahääletust. Läti valitsusele ei olnud Eesti seisukohad vastuvõetavad ja lätlased otsustasid veebruari lõpul piirikomisjoni töö lõpetada. Ähvardati ka sõja alustamisega. 12. märtsil saatis kindral J
Mõistmaks organisatsiooni kui tervikut ja oma tööd sellega seostada. See soosib töötajatel tegema seda mida nad juba teevad, ainult natukene paremini, selle asemel, et otsida uusi ideid ja võimalusi. Sotsiaalministeerium. Divisjonistruktuur puhul luuakse osaliselt iseseisvad divisjonid. Igas divisjonis on näiteks olemas oma jurist, kui funktsionaalse struktuuri puhul oleks kõik juristid koondunud ühte osakonda. Otsustamine on kiirem, sest asja lahendamise õigus on antud divisjoni juhile. Miinuseks on suured halduskulud. Ntx siseministeerium, mille haldusametisse kuulub mitu ametit Sisekaitseakadeemia jne. Maatriksstruktuur kombineerib kahte aspekti funktsionaalset struktuuri ja ajutisi projekte. Töötajal on kaks ülemust kui töötaja on kaasatud projekti, siis allub ta oma funktsionaalse osakonna juhile kui ka projekti juhile, kus ta osaleb. Maatriksstruktuur
Füüsiline sektor 4. Klassikaline koolkond Töötaja tuleb teaduslikult valida, õpetada ja arendada (mitte meeldivuse alusel). Nirgakiviks on tööjaotuse printsiip. Plaanimine – üksikasjalik, tüpne Õigused, kohustused, suhtlusteed – määratletud Kontroll – püsivus, avalik Juhtimisulatus – piiratud Otsustamine – tipptasandil Puudused ja eelised Eelised - positiivsne tööprotsessi muutmine läbipaistvaks ja täpseks, arvamus, et hea töö väärib head palka, tulemuspalga idee Puuduse – kaob individuaalsus, tööliste võimete alahindamine, välise motivatsiooni rõhutamine, eeldused ekspluateerimiseks Suhtumine Töötajad ei ole huvitatud vastutuse võtmisest 5. Administratiivne koolkond Tööjaotus
7.Uusklass.koolkond: • Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige • Töögruppide ja mitteformaalsete suheterõhutamine • Osalev juhtimine • Tööjaotus – avar, “töö rikastamine” • Plaanimine – üldine • Õigused, kohustused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia • Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik • Kontroll – varjatud • Juhtimisulatus – suur • Otsustamine – delegeeritud 8.Situat.käsitlus: • Keskmeks organisatsiooni struktuur • Ei ole üht universaalselt tõhusat süsteemi • Kõige olulisem mõju on situatsioonil (keskkond ja tehnoloogia) • On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks • Juhid peavad kohanema situatsiooniga • Mida ebakindlam ja heterogeensem keskkond,seda enam peab olema organisatsioon diferentseeritud (jagatud osavaldkondadeks) ja integreeritud 9.Süsteemiteor.mõjud:
Juhtimisarvestus. Kõik juhtimisotsused põhinevad infol: PLANEERIMINE TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel.
kirjas ning piibel on kindlasti otsast otsani sulatõsi, sest jumal ise on selle kirjutanud"( Loomulikult...2007. Loomulikult on jumal olemas!.- http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?t=110&postorder=asc&start=20.20.12.2007). · Walter Kasper: ,,Ainult siis, kui Jumal on, on võimalik uskuda, et elul ja maailmal on mõte. Sellise usuta ei saa keegi elada, armastada ja tööd teha. Seepärast on otsustamine Jumala kasuks otsustamine ka inimese kasuks. Kui aga Jumal oleks surnud, oleks viimselt inimenegi surnud. Seepärast on inimesel lootus, et Jumal elab ( Kasper,K.2007.Jumal kui persoon. http://www.johannes.ee/tekstid/kasper.pdf. 20.12.2007 )." · Ma tean, et Jumal on olemas! Ma palvetan, kui mul on vaja. Kui ma kardan, siis ma palvetan, kui mul on mure, siis ma palvetan. Uskuge või mitte, aga probleemid lahenevad! Ma olen ise näinud kuidas jalutu tõuseb ratastoolist püsti ja kõnnib (Mina...2007
Saksamaa ja Nõukogude Liit Eesmärgid rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine Miinused juhtivate riikide omakasupüüded majandussanktsioonid ei toiminud lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglaseks USA ja teised tähtsamad riigid ei osalenud oma sõjaväe puudumine otsustamine oli aeglane Tegevuse lõpp II maailmasõja puhkemine Ametlikult 1946. a aprillis Tänan tähelepanu eest!
1. Millele tugineb rahvamajandusõpetuse uuring? E) Majanduslugu ning mikro- ja makroökonoomikat 2. Millised on rahvamajandusõpetuse uuringud? B) Majandusteooria ja majandusprotsesse 3. Millise majanduspoliitika alavaldkonnad A) Fiskaalpoliitikaga E) Rahapoliitikaga 4. Milliste ühiskonna põhiväärtuste Omandus, vabadus, Demokraatia Vabadus, rahu, õigus ja turvalisus Otsustusvabadus, lepinguvabadus Vabadus, turumajanduskord, julgeolu Heaolu, julgeolu, rahu ja turvalisus 5. Kõige üldisemja tüüpilisem a. Uute ja täiendavate seaduste ning teiste õigusaktide kehtestamine b. Kindlsustust ja sagedust majandusüksuste üksikajalikes c. Reformide tegemist reformide pärast d. Vasturääkivust nn ökonomsuse printsiibile e. Riigibürokraatia rüdamist ja riiklikku köitumise ratsinaalsus 6. Majanduse korraldamise valdkond a. Inf...
*empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine 6) Efektiivsete inimvaheliste suhete loomine Oma emotsioonide juhtimine - enesekontroll,kohanemine,saavutamine,initsatiiv,optimism,kergesti mõistetavus. Emotsioonide äratundmine teistes - Empaatia,organisatsiooniteadlikkus,teenindamine Suhtekorraldus- Inspiratsioon,mõjutamine,teiste
Z-teooria W.G. Ouch (1943-...) Ragnar Rääsk Mait Adoma Juhtimisteooria · Ükski juhtimistiil ei ole parim · Üritatud jaapani juhtimistiili ameerikas rakendada Jaapan USA Turukonkurents Kasumi maksimeerimine Personali juhtimine Fondide juhtimine Töötajakeskne lähenemine Tööjõukulu minimeerimine Personali ettevalmistamine Personali ettevalmistamine firmas koolis Funktsioon Eestvedamisstiil Jaapani firmas Z-tüüpi firmas USA firmas Töötajate Pikaajaline, Töötajate Lühiajaline, kinnistamine võimalusel hoidmine firmale ärivajadustel firmas eluaegne rasketel aegadel vallandamine Töötajatesse Läbi kogu elu Töö ja perekonna Ühekülgne suhtumine alusel tööalane Töötajate Pikaaj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
