Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine (3)

4 HEA

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine

Organisatsiooni definitsioon – Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv.

Juhtimise definitsioon – Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil.

Organisatsiooni edukuse eeldused – Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi .

Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid – Makrokeskond, mida ei ole võimalik mõjutada – rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised, õiguslikud ja tehnoloogilised tegurid. Mikrokeskond , mida organisatsioon saab ise mõjutada – konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid , strateegilised liitlased. Sisekeskond koosneb: töötajad, juhtimine, kultuur.

Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel – Eesmärk on kindel lõpptulemus, mida soovitakse saavutada. Eesmärgiline juhtimine on keskendunud lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud.
Smart mudel: Specific Measurable Achievable Realistic Time bounded

Juhtimise funktsioonide definitsioonid
kavandamine – organisatsiooni ja liikmete eesmärkide saavutamise abinõude ja teede kindlaksmääramine.
organiseerimine – töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksuste koondamine, alluvusvahekordade määratlemine.
eestvedamine – püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel.
kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine.
otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine
delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile.
koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine
mehitamine – isikkooseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine.
suhtlemine – inimeste ideede, arvamuste ja seisukohtade kohta teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam.

Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi
Tippjuhid – juhatus, tegevdirektorid, asetäitjad – organisatsiooni tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, juhtide tegevuse suunamine.
Keskastme juhid – spetsialistide tegevuse suunamine, strateegiliste tegevuskavade väljatöötamine ja kontrolliimine.
Esmatasandi juhid – tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine, ühistoimingute elluviimise juhendamine ja kontrollimine.

Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi – finantsjuhid , turundusjuhid, tootmisjuhid, personalijuhid, kvaliteedijuhid, haldusjuhid

Juhi rollid H.Minzbergi järgi – sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt .
Suhtlemisega seotud rollid – tseremoniaalne ehk esindaja roll, juhtija –eestvedaja roll, sidepidaja.
Infoga seotud rollid – info vastuvõtja, info jagaja , kõneleja roll.
Otsustamisega seotud rollid – uuendaja roll, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija rollid.

Juhile vajalikud oskused
Tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne.
Suhtlusoskus – oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne.
Kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskonnas.

Klassikalised juhtimisteooriad – alates 20 saj algus, tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal on loodud juhtimise teooria vundament. Huviobjektiks on ametlik / formaalne organisatsioon, millele lähenetakse, kui masinale.
Teaduslik juhtimine – F. Taylor alustaja , töökorralduse ja tootmise effektiivsuse arendaja . Jagas töö osadeks ja üksikuteks operatsioonideks, soovis tööd normeerida. Uuris tööoperatsioone ja mõõtis neid kaamerate ja kelladega. Tema eestvedamisel töötati välja tükitööl ja valmistoodangul põhinevad tasustamise süsteemid. Henry Ford rajas esimesena konveieri. Henry Gantt uuris tööeffektiivsust ja töötas välja Gantti graafiku, mis võimaldab planeerida aega ja resursse.
Administratiivne koolkond – Heri Fayol töötas välja juhtimise põhifunktsioonid. Eristas kuus tegevuste rühma: tehnilised, kommerts, finants , turvalisuse, arvestuse ja juhtimisalased tegevused.
Fayoli 14 juhtimispõhimõtet – otstarbekas tööjaotus, võim ja vastutus, distsipliin , käsuliini ühtsus, tegevussuuna ühtsus, üksikhuvi allutamine ühistele huvidele, personali õige töötasustamine, tsentraliseerimine, alluvusahel, kord organisatsiooni ülesehituses, õiglus alluvatega suhtlemisel personali stabiilsus, initsiatiiv, meeskonnatöö vaim
Bürokraatlik koolkond – Max Webber , pööras tähelepanu organisatsiooni tegevuse reeglitele ja reguleeritusele, oli seisukohal, et töö peab käima õlitatult. Range distsipliin ja reeglid ei lähtu isikutest vaid organisatsiooni vajadustest. Hierarhiline süsteem ja töötajate ranged õigused ning kohustused.

Neoklassikalised juhtimisteooriad – hakkas arenema 1920-ndatel. Kesksel kohal on inimene ja inimsuhted .
Hugo Münstenberg lisas teaduslikule juhtimisele psühholoogilise aspekti. Väitis, et psühholoogid saavad aidata tööstusettevõtteid järgmistes punktides:
Aidata leida sobivaid inimesi töökohtadele.
Välja selgitada psühholoogilised tingimused, mis võimaldavad hästi tööd teha.
Välja selgitada tööliste mõjutamise võimalused.

Kaasaegsed juhtimisteooriad – Süsteem on koos toimivate osade ühtne tervik, kus igal osal on terviku jaoks täita oma konkreetsed ja olulised ülesanded – West Churchman, kes vaatles organisatsiooni ühtse tervikuna.
Süsteemid koosnevad allsüsteemidest ja neid iseloomustavad entroopia ja sünergia.
Entroopia on süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Juhtimisega püütakse süsteemi entroopiat vähendada.
Sünergia – tervik on suurem, kui tema koostisosade summa, näiteks inimesed suudavad koostöös rohkem saavutada, kui igaüks eraldi.
Juhtimine muutub järjest eesmärgistatumaks ja järjest vabameelsemaks, laiahaardelisemaks.

Kavandamise mõiste – Kavandamine on tuleviku tegevuste kindlaksmääramine ja kujundamine. Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide saavutamise ja abinõude kindlaksmääramises.

Kavandamise vajalikkus – Kavandamine aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid, hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, aitab juhtidel näha eesolevaid muudatusi ja neid alluvatele jagada. Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida .

Kavade ja plaanide liigid
Strateegilised kavad – pikaajalised 5 – 10 aastat, nendega tegelevad tippjuhid. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Taktikalised – mõnest kuust paari aastani, need on konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Nendega tegelevad keskastmejuhid.
Operatiivsed – kuni aastased, kitsa tegevusalaga, nendega tegelevad esmatasandijuhid. Täpsustatakse üldeesmärke ja nende saavutamise teid.

Strateegia olemus, strateegilise juhtimise protsess – Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava. Siia kuuluvad organisatsiooni missioon, visioon ja põhiväärtused.

Korporatsioonitaseme strateegiad – arvestab kogu organisatsiooniga ja püüab määrata erinevate tegevusalade ning alletevõtete prioriteedid .
Stabiilsuse strateegia
Kasvustrateegia
Kärpimise strateegia
Kombinatsioonistrateegia

Äritaseme strateegiad – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. “Kuidas me konkureerime”
Kaitsjad
Otsijad
Analüüsijad
Reageerijad

Organiseerimise mõiste, olemus – ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine, mille tulemuseks on organisatsiooni struktuuri väljakujunemine.

Organisatsiooni arengutsüklid –

Struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused
Funktsionaalne struktuur
Eelised – kordineerimine on lihtne, juht peab olema kursis suhteliselt kitsa tegevuste ringiga.
Puudused – otsustamine on aeglane ja bürokraatlik, kommunikatsioon on ebatõhus, tulemuste jälgimine on keerukas, töötajad keskenduvad oma eesmärkidele ilma organisatsiooni tervikeesmärke mõistmata.
Alajaotusega struktuur
Eelised – ühe tootega tegevusi on hõlbus jälgida, otsustamine on kiirem ja tulemuslikum , tooterühmade töötulemuste hindamine on lihtsam.
Puudused – Juht võib keskenduda ainult oma toodetele jättes organisatsiooni tahaplaanile, halduskulud kasvavad.
Struktuur asukoha järgi
Eelised – organisatsioon keskonnaga kergesti kohaldatav, kiirem reageerimine klientide nõudmistele, üldjuhtimise oskuste suurenemine.
Puudused – koordineerimiseks vaja suur hulk funktsionaalseid töötajaid, väiksem tippjuhtkonna poolne kontroll, võitlus ettevõtte resursside eest.
Struktuur tarbijate järgi
Eelised – saab kasutada erinevate klientide teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialiste.
Puudused – osakondade tegevuse integreeriminseks vajaminev suur töötajate ja juhtide arv.
Maatriksstruktuur
Eelised – ressurside effektiivsem kasutamine, paindlikkus, kohandatavus keskonna muutusel, töötajate töö rikastamine , üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine.
Puudused – pinged kahekordsetest alluvussuhetest, rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi, on vajalik inimsuhete koolitust.
Meeskondlik struktuur
Multidivisjoniline struktuur
Võrkorganisatsioon

Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid
Orgaanilised organisatsioonid:
Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu organisatsiooni kontekstis.
Tööd defineeritakse selliselt, et oleks ruumi muutusteks.
Suhtlemine on vastastikune, mõjutamine toimub vertikaalselt ja horisontaalselt .
Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni.
Mehhaanilised organisatsioonid:
Spetsialistid on teistest isoleeritud.
Täpne ja isegi pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine.
Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine toimub juhtide hulgas vertikaalselt.
Valitsev on personaalne käitumine.

Juhtimisulatus , juhtimistasand , eelised ja puudused
Juhtimisulatus:
Mida laiem on juhtimisulatus, seda väiksem on juhtimistasand ja vastupidi.
Pikk ja lame struktuur ning kitsas ja lai juhtimisulatus.
Organisatsioonisisesed protseduurid.
Alluvate kompetentsus – mida kompetentsemad seda rohkem saab neid olla.
Eesmärkide standardsus – kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid.
Töö iseloom – mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus.
Ekspertide olemasolu – mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus.
Juhtimistasand – ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogum. Juhtimistasandi moodustavad tööjaotuse ja sellest tuleneva organisatsiooni sügavuti hargnemise tulemusena.
Pikk struktuur kitsas juhtimisulatus
Eelised – tihe kontroll, igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist, jõukohane ka suhteliselt madala kvalifikatsiooniga juhtidele.
Puududsed – rohkem juhte, rohkem kulusid , suhtlemise ja koordineerimise probleemid.
Lame struktuur, lai juhtimisulatus
Eelised – töötajate suurem iseseisvus , väiksemad juhtimiskulud, väiksemad juhtimise ja koordineerimise probleemid.
Puudused – Juht ei pruugi olla võimeline suunama paljusid inimesi korraga, nõutav töötajate kvalifitseeritus, kuna iseseisvustasand on kõrge.

Rivi- ja staabiorganisatsiooni olemus. Konfliktide põhjused
Riviorganisatsioon – ülesehituselt organisatsiooni osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest põhitegevuse ametikohtades ja allüksustest.
Staabiorganisatsioon – organisatsiooni ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärkidele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest.

Eestvedamise mõiste. Liidri isiksuse omaduste teooria – Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel.
Liider on kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on teistega võrreldes rohkem mõjujõudu.
Liidri omadused – K. Davis :
Intelligentsus – üldine arukus ja taibukus.
Sotsiaalne küpsus – liidri emotsionaalne tasakaalukus.
Sisemine motivatsioon – tavalisest suurem vastutustunne , soov saavutada häid tulemusi.
Hoiak inimsuhetele – olla tähelepanu keskpunktis .

Eestvedamise käitumisteooriad – Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili:
Autokraatlik juhtimisstiil
Demokraatlik juhtimisstiil
Passiivne ehk mittevahelesegav juhtimisstiil

Eestvedamise situatsiooniteooriad – eesmärk, leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid.
Liidristiili mõjutajad – ülesannete olemusja selle liik, kompleksus, tehnoloogia, maht, otsese juhi liidristiilid, rühmanormid, kontrolli ulatus, välisohud ja surve, organisatsioonikultuur.

Töömotivatsiooni olemus, erinevad klassikalised teooriad – motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma.
Teooriad:
Vajaduste hierarhia teooria – A. Maslow
Saavutusvajaduste teooria – D. McCelland
Võrdsuse teooria – S. Adams
Kahe faktori teooria – F. Herzberg

Kontrolli mõiste. Kontrolli vajalikkus
Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega.
Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust.
Kontrolli vajalikkus:
Kohanemiseks mikro - ja makrokeskonna muutustega .
Vigade kuhjumise vältimiseks.
Kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle
Omahinna minimeerimiseks.

Kontrolli erinevad liigid – kontrolli liigitatakse valdkondade järgi:
Füüsiliste vahendite kontroll – inventari, laoseisu ja kvaliteedi kontroll.
Inimressursside kontroll – valiku, treeningu ja tulemuste hindamine.
Informatsiooni ressursi kontroll – müügi ja turunduse prognooside, avalike suhete, tootmisplaani ja keskonna analüüsid ning majandusprognoosid.
Finantsressursside kontroll – seisneb võlgnevuste juhtimises selliselt, et organisatsioonil oleks alati vajalikes kogustes sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt.
Juhtimistasandite järgi – strateegiline, taktikaline ja operatiivne kontroll.
Tegevuse kontroll – eelnev, paraleelne ja järelkontroll.

Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. – otsustamine kahe või enama võimaluse seast vaiku tegemine, Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegutsemisvariantide vahel.

Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad – mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik.
Mõjuvõim jaguneb:
Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem.
Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi, nagu meeldivus ja empaatia .
Mõjuvõimu allikad:
Positsioonist tulenevad – tasu, karistus , sundus.
Isiksusest tulenevad – asjatundlikkus, karismaatilisus.

Grupis otsustamise meetodid E.Shein’i järgi
Otsustamine vastutuse puudumisel
Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi
Vähemuse otsustamine
Otsustamine enamuse reeglite järgi
Otsustamine konsensuse põhimõttel
Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel

Siirmise/Delegeerimise mõiste. Siirmise/Delegeerimise sisu. – Delegeerimine on otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Kaasneb organisatsiooni suurenemisega.
Delegeerimise protsess koosneb kolmest sammust:
Tegevuse andmine alluvatele.
Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele.
Alluva aruandekohustuse määratlemine.
Vajadus delegeerida – et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita, mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist kompetentsem, osalemine ostuprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja võimaldab neil parandada juhtimisoskusi.

Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu. – Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuse ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida.

Mehitamise olemus. Isikkoosseisu plaanimine ja arvestus – Mehitamine on tegevus, mis hõlmab isikkoosseisu moodustamist, ümberrühmitamist, säilitamist, arendamist ja isikkoosseisu vajaduste eest hoolitsemist.

Personali värbamine ja valik
Organisatsioonisisene
Organisatsiooniväline

Suhtlemise olemus. Suhtlemisstiilid – Suhtlemine on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon.
Suhtlemisstiilid:
Enast salgav suhtlemisstiil – vähe avatud ja võtab vastu vähe tagasisidet
Enast kaitsev – madal avatus ja kõrge tagasiside
Ennast näitav – äärmiselt avatud, aga tagasisidet ei arvesta
Ennast teostav – maksimaalselt avatud ja tagasisidega arvestav
Endaga kokkuleppiv – keskmiselt avatud ja tagasisidega arvestav

Suhtlemisbarjäärid – emotsioonid , väärtushinnangud, erinev haridustase, sugu, rass, sotsiaalne staatus, halb kuulamisharjumus.
Füüsilised barjäärid – suur distants, müra, valgus.

Koosolekute korraldamine –

Muutused organisatsioonis. Muudatuste elluviimise protsess. – Elluviimiseks on vaja nelja tüüpi isikuid:
Väljamõtleja
Tsempionid
Sponsorid
Kriitikud

Muutustele vastuseisu põhjused

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 215 allalaadimist

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #1

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #2

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #3

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #4

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #5

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #6

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #7

Kordamisküsimused õppeaines Juhtimine #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

215 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Innur Õppematerjali autor

Õppeaine juhtimine eksami küsimused ja vastused

organisatsioon alluv töötaja juhtimistasand juhtimisulatus mõjuvõim mõjuvõim rollid suhtlemine motivatsioon suhtlemine finants juhtimistasand juhtimisteooriad delegeerimine entroopia motivatsioon juhtimisteooriad juhtimisstiil

Sarnased õppematerjalid

docx

Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused

TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid kordamisküsimused Organisatsiooni definitsioon + Juhtimise definitsioon + Organisatsiooni edukuse eeldused + Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel + Juhtimise funktsioonide definitsioonid + Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi + Juhtide jaotus juhtimisvaldkondade järgi + Juhi rollid H.Minzbergi järgi + Juhile vajalikud oskused + Klassikalised juhtimisteooriad + Neoklassikalised juhtimisteooriad + Kaasaegsed juhtimisteooriad +

Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine

docx

Juhtimise kordamisküsimused

Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid. Org. keskkond väliskeskkond sisekeskkond mikrokeskkond makrokeskkond töötajad, vahetult mõjuta- kaudselt mõjutavad juhtimine, kultuur. vad tegurid. tegurid. N: rahvusvahe- N: konkurendid, lised, majanduslikud, kliendid, tarnijad, sotsiaal- kultuurilised, regulaatorid, stra- poliitilised ja õiguslikud, teegilised liitlased. tehnoloogilised tegurid. 5. Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel. Eesmärk- mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada. Peab andma vastuse küsimusele, mida tahetakse saavutada, kuhu tahetakse jõuda. Jaotused: Üldine eesmärk- org

Juhtimine

pdf

Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid

TMO3170 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad ja meetodid Kordamisküsimused 1. Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni

Ühiskond

doc

Juhtimine Kordamiseks kevad 2014

TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2014 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused.

Juhtimine

doc

Juhtimine

TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused.

Juhtimine

docx

Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused

32. Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. 33. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted 34. Majanduslik vastutus (tee kasumit ja täida seadust), vastutus avalikkuse ees (artiklid ühiskonnaelu puudutavatel teemadel, osalemine erinevate liitude tegevuses, avalikud esinemised), sotsiaalne vastutus (palutud sponsorluse jagamine, osalemine heategevusüritustel ja erinevates sotsiaalsetes programmides), sotsiaalse lähenemisega juhtimine (organisatsiooni sots.vastutus kasjastub tema missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandamises). 35. Kavandamise mõiste 36. Org-i ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamisteede ja abinõude kindlaks määramine. Kavandamistegevus jaguneb eesmärgi püstitamiseks, strateegiate väljatöötamiseks ja tegevuskavade koostamiseks. 37. Kavandamise tähtsus 38

Organisatsiooni juhtimine

pdf

Juhtimise aluste kordamine eksamiks

Arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine Otsuste tegemine Alluvatega tootmis- ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine Alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne d. Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise 2. Põhilised juhtimisfunktsioonid. a. Planeerimine ja otsustamine: eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine b. Korraldamine: Organiseerimine - kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaks määramine Mehitamine

Juhtimise alused

docx

Juhtimine - eksamiks kordamisküsimused

TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 1. Organisatsioon - kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsess on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine. Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule (loovus, uuendused, muudatused). Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte

Juhtimine

Rohkem sarnaseid