1. Algus ja koht (suuline) 2. Registreerimise kord ja tähtaeg 3. Müüdava asja üldine kirjeldus 4. Asja alghind 5. Tagatisraha tasumise kord ja suurus, samuti ostuhinna ja tagatisraha tasumise tähtaeg; 6. Võimalus asjaga tutvuda 7. Üleskutse teatada kohtutäiturile asja koormavatest või enampakkumist takistavatest asjaoludest 8. Elektroonilise enampakkumise korraldamisel enampakkumise lõpu aeg ja pikeneva lõpu intervall. 4. Vallasasjade müük enampakkumisel Vallasvara müük võimalik: Elektrooniline enampakkumine e-oksjon, elektrooniline Oksjonikeskkond koja poolt korraldatud oksjonikeskkond ja muu oksjonikeskkond suuline enampakkumine Vara müümine lihtsustatud korras. Arestimisakti kohaselt kuni 2000 eurose väärtusega vallasasjade müügi võib kohtutäitur volitada kutseühendusele. Müük kohtutäituri kontrolli all
• Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased standardseid täitetoiminguid ning pöörata nõue võlgniku rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. • Samuti on võimalus taotleda käsutamise keelumärke kandmist võlgniku registervarale. SISSENÕUDMISE PROTSESS 2 • Nõue edastatakse kohtutäiturile, kui nõuete sissenõudja on esmaseid täitetoimingud teinud ning need ei ole andnud tulemust. • Kinnisasjale, vallasasjade arestimine ja müük, trahvide asendamine ja muu sundtäitmise praktika erimenetluse näol toimub kohtutäituri poolt läbiviidava menetluse raames. • Maksuhalduri poolt toimingud ei anna tulemust, on maksuhalduril õigus pöörduda maksuvõlgade sissenõudmiseks kohtutäituri poole. KOKKUVÕTE • Riiginõuete sissenõudmise kvaliteet on otseses seoses riigieelarve täitumisega. • Oluline on, et riik omaks ühtset informatsiooni isikute võlgade ja
Hüpotees: Kas O saab nõuda H-lt ratast AÕS § 80 alusel? Eeldused: 1. omanik 2. H valdaja 3. H peab valdamiseks puuduma õiguslik alus. a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ? b. valdus ? c. kokkulepe ? d. ei ole pädevust ? e. heauskne §82 brim 1 (3) EI OLE TEKKINUD HEAUSKSELT 5. välistavad asjaolud a
Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest) Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool Isikulised ehk personaalsed tagatised: Käendus solidaarne vastutus võrdselt laenuvõtjaga Garantii- annavad tavalised ärühingud, pangad ja sihtasutused(KredEx, Maaelu edandamise sihtasutus ehk MES, Ettevõtluse arendamise SA) Kõik
1. Valduse kaitse on omanikule lihtsama kaitse võimaldamiseks – puudub kohustus omandiõigust tõendada 2. Annab võimaluse kaitsta valdust ka mitteomanikust valdajale 3. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes – eesmärgiks on nn välise rahu säilitamine (vägivalla vältimine). Valduse funktsioonid Signaalfunktsioon – valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu (AÕS § 90- valdaja omandi eeldus) ja näitab vallasomandi üleminekut (AÕS § 92 - vallasomandi tekkimine üleandmisega, § 96 lg 1 -vallasomandi tekkimine hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu.
Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda. Valduse interdikte kolme liiki: 1. Interdicta adipiscendae possessionis so.valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2. Interdicta retinendae possessionis so. Interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. a. Intedictum uti possidetis-mis käib ainult kinnisvarade-fundus,aedes kohta. b. Interdictum utrubi- rakendatakse vallasasjade suhtes 3. Nterdicta recuperandae possessionis- interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. Siia kuuluvad interdiktid, millega keelatakse vägivalla tarvitamine. OMANDIÕIGUS Eraomand-dominium, proprietas Omandiõigus- dominium, proprietas, õigus,mida kaitseb riik oma organitega Mancipatio-asja käega võtmine Omandit nimetati vanimal ajal- dominium ex iure Quiritium- vanimal ajal võis omand kuuluda vaid rooma rahvale,hiljem ka üksikuile rooma kodanikele.
Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral läheb omand üle peale ostuhinna täielikku tasumist vt VÕS § 233) Vallasomand Asja üleandmine Vallasasja omandiõiguse tekkimiseks ei piisa üksnes asjaõiguskokkuleppest, vajalik on asi (asja valdus) omandajale ka üle anda valduse signaalfunktsioon Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel
tekkimise ja ülemineku eelduste olemasolu ning kinnitada õiguste üleminekut. Tegemist on laiema küsimusega, kas kohus on jätkuvalt vaid vaidlusi lahendav organ või riigis keskne õiguskindlust tagav asutus. Tsiviilkäive vajab kindlaid aluseid. Mida väärtuslikum on asi, seda olulisem on, et võimalikult üheselt saaks kindlaks teha, kes on asja omanik, sest kui omandatakse mitteomanikult, tekivad õiguskonfliktid. Kui vallasasjade käibe jaoks on määravad eelkõige valduse sätted, siis kõigi kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste jaoks on määrav kinnistusraamat. Kui vallasasjade puhul eeldame, et asja valdaja on ka asja omanik, siis kinnisasjade puhul on omanik vaid see isik, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse (quod non est in actis, non est in mundo). Valdus ei saa olla kinnisasja omandiõigust tõendavaks tunnuseks. Tugevale kinnistusraamatule iseloomulikult toimub
2) Avalikkuse printsiip - NB! Asjaõigused on absoluutselt kehtivad kõigi isikute suhtes. Võlaõiguste korral saavad vastastikuseid nõudeid esitada üksnes lepingu pooled, asjaõigused on kaitstud kõigi kolmandate isikute eest. Kuna asjaõigusi tuleb järgida kõigil isikutel, siis peavad need olema ka teada ja nähtavad. Seevastu peavad asjaõigused, mida igaüks peab respekteerima, olema ka kolmandatele isikutele selgesti nähtavad. Selgesti mõistetavaks pidepunktiks vallasasjade puhul on valdus, kinnisasjade ja kinnisasjaõiguste puhul - avalik register ehk siis Eestis kinnistusraamat. Seejuures on eriti tähtis, et nähtavaks saaksid ka kõik asjaõigusliku juriidilise situatsiooni muudatused. Seepärast on õigustehingulise ülekande juures vallasasjade puhul reeglina nõutav valduse ülekandmine ja kinnisasjade puhul sissekandmine kinnistusraamatusse, mis muudab omandi ülemineku kõigile nähtavaks. Kui kanded on kinnistusraamatusse tehtud (aga
nõuded perekonnaõiguses? Abieluvaraleping on mehe ja naise vaheline leping, mis reguleerib nende varasid abielu ajal. Kui leping on olemas, siis saavad mõlemad osapooled lahutuse korral lepingus kindlaks määratud osa ning neil pole õigust teise poole varale. Enne abielu on kõik ostetud varad iga inimese isiklik vara. 10. Mis on pärimine seaduse järgi? Pärimine on oma vara (kinnis- ja/või vallasasjade) jätmine oma seadusjärgsetele pärijatele. Nendeks võivad olla õed, vennad, lapsed, abikaasa või testamendi alusel ka mõni kõrvaline isik (mitte veresugulane ega abikaasa). Variant 2 1. Nimetage peamised avaliku õiguse harud Eesti õigussüsteemis! Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kohtu- ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. 2. Kuidas te liigitate põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi riigiõiguses? Tooge
kviriitlik omand omand võis kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikisikule. Peregriinide omand maatükid provintsis. Preetorlik omand preetori ediktiga kujunenud omandiinstituut. Provintsiaalne omand. Algne omandamine enne ei olnud kellegi oma. Asja haaramine, vallutamine; asjad, millel pole omanikku; hüljatud, äravisatud asi; sõjasaagi omandamine; peitevara. Igamine tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused õiguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatükkide kohta 10 või 20 aastat. Võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tulemusena tekib uus asi; kui saab tagasi muuta materjali omanikule, kui ei saa muutjale, peab tasuma materjali eest. Vilja omandamine peaasja omanik saab ka vilja. Ühendamine peaasja omanik; vallasasi + vallasasi; vallasasi + kinnisasi; kinnisasi + kinnisasi. Tuletatud omand rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio asja üleandmine või asjast
ja hiljemgi veel püüti valdust kaitsta vägivaldsete rünnete puhul jõuga põhimõttel - jõudu võib jõuga tagasi tõrjuda. Inderdikt - paavsti keeld kiriklikke talitusi pidada. Roomas oli possessorseid interdikte kolme liiki: 1) valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2) interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. (siia kuuluvad nt kinnisvara ja vallasasjade suhtes rakendatavad asjad) 3) interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. (keeld vägivalda tarvitada) Interdikte rakendati ka muude asjaõiguste, näiteks servituutide puhul. servituut- võõra kinnisasja piiratud ulatuses kasutamise õigus. /eristaatuses olevad (teed, õigus vee kasutamisele). Õpetus valduste kaitsest interdiktidega on kandunud oma põhiprintsiipides üle ka tänapäeva paljude kodanlike maade tsiviilõigusesse.
Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes. Eesmärk nn välise rahu säilitamine. Faktilist olukorda tuleb rünnete eest kaitsta isegi siis kui valdus ei ole õiguspärane. Valduse kaitsesks kohtusse hagi esitamisel piisab kui tõendatakse valduse fakti, õigust asja valdamiseks ei pea selles protsessis keegi tõendama. Valduse finktsioonid: signaalfunktsioon (valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu ja näitab vallasomandi üleminekut), kaitsefunktsioon (valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse kaudu), kontinuiteedifunktsioon (valdus on vallasomandi tekkimise aluseks igamise või leiu teel). Valdust võib liigitada järgmistel alustel: suhte järgi asjasse (otsene ja kaudne valdus), tegeliku võimu teostaja seisundi järgi (valdaja ja nn valduse teenija), võimaluse järgi kolmandate isikute
1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib õigussuhteid seoses asjadega. Asjaõiguse tunnused: Absoluutsed õigused – kehtivad kõigi isikute suhtes ja kõigil tuleb neid järgida. Asjaõiguste avalikkuse põhimõte – teistel isikutel peab olema võimalik teada saada asjaõiguste olemasolust. Kinnisasjade puhul on see võimalik kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valdusega. Need tunnused eristavad asjaõigust võlaõigusest. Olulisema osa asjaõigusest moodustavad kinnisasjaõigus ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, ostueesõigus, pandiõigus ning ka hoonestusõigus. 1 Asjaõigus järgneb asjale, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele, kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes,
andmist laenamisel, soodustades sellega laenukäivet ja ka kogu majanduse arengut. Asjaõigusele on omased teatud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest tekkivatest õigustest. Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis tähendab seda, et nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida. Oluline on ka asjaõiguste avalikkuse põhimõte, see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Asjaõiguste olemasolust peab ka teistel isikutel raamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valduse kaudu. 2. Hoonestusõigus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. (AÕS § 241 lg 1) Hoonetusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada.
8. Asjaõigus Asja mõiste ja liigid Asjaõigus reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele antud ja iga õ
7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas? Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi); 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 7) tehinguobjekti sihtotstarve; 8) andmed hoonestatuse kohta;
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Näiteks Rooma õiguses tekkis omand peamiselt selle haaramise teel, millest ka rooma õiguslik terminid mancipatio, asja käega võtmine (manu capere). Osaliselt on sama põhimõte säilinud ka tänases õiguses. Asjaõigusseaduse § 96 lg 1 sätestab sarnase põhimõtte vallasasjade kohta - vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada selle omanikuks. Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. - Kolmas raamat räägib seadusejärgsest pärimisõigusest ja tänapäeva mõistes võlaõigusest. Pärimisõiguse põhimõtted on ka tänases õigussüsteemis paljuski säilinud, kuid juurde on tulnud võrdsuse põhimõte
omandaja huve. Ka siin tuleb silmas pidada asjade käibe vajadusi tervikuna: kas see ei raskendaks liialt käivet, kui omandaja peaks igal omandamise juhul tegema järelpärimisi, et veenduda võõrandaja õigsuses asja võõrandada või piiratud asjaõigusega koormata? Käibe kindluse ja kerguse ning potensiaalse omandaja huvide arvestamine nõuab seega asjaõiguselt regulatsiooni, mille võib sõnastada kui heauskne omandamine õigustamata isikult. Kinnis- ja vallasasjade õigusliku regulatsiooni eristamist loetakse asjaõiguse nn saksaõiguslikuks eripäraks. Erinevust loetakse nii suureks, et peetakse võimalikuks kogu asjaõiguse jagamist kahte ossa, millest üks käsitleks kinnis- ja teine vallasasju. Vahetegemise põhjuseks on kinnisasjade surem tähtsus: kinnisasi on nii üksikisiku kui ka ühiskonna eksisteerimise aluseks. Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn
arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud. Kolmas variant jälle. TMS § 142 kinnisasja arestimine § 92, VÕS § 233; § 343 lg 1 kas tegemist on päraldistega või oluliste osadega. Lihtsam on kõige pealt kontrollida, kas ta on oluline osa. § 53 ja § 54 TsÜS - § 54 kehtib ainult kinnisasja olulise osa kohta praktiliselt reguleerib § 53 lg 1 ainult vallasasjade oluliste osadega seonduvat, sest kinnisasjade puhul on see sama küsimus kaetud väga ulatusliku § 54 lg 1 mis lähtub oluliselt teistest kriteeriumitest, kui § 53. (Vt +TsÜS54lg2, AS107lg3). Seega tankla seadmete puhul tuleb arvestada § 54 lg 1 on oluliseks osaks, püsiv ühendus on olemas. Päraldis ei ole maaga püsivalt ühendatud. Kui ta võib ringi liikuda, siis ta on päraldis. Kui nad püsivalt ühendatakse, muutuvad nad kinnisasja omaniku omandiks, jah
maksma alles peale õpingute lõpetamist, siis kui töökoht on leitud. Laenu saavad taotleda täiskoormusega üliõpilased. Õppelaenu saamiseks peab olema kaks käendajat. Laen ja liising 8 5. LIISING Liising on tuletatud ingliskeelsest terminist "leasing", mis tähendab rentimist, üürimist. Finantsterminina mõistetakse liisingu all liisingufirma poolt vallasasjade või kinnisasjade rentimist, kus rendiobjekti omandiõigus on liisingufirmal ning valdus- ja kasutusõigus rentnikul. Peaaegu igasugust vara, mida saab osta saab ka liisida. Ettevõtted liisivad mitmesugust vara nii lühikeseks kui ka pikaks perioodiks. Näiteks nagu seadmed ja masinad. Liisinguid ei anna ainult liisingufirmad vaid ka pangad. Igal liisingu tehingul on kaks osapoolt liisinguandja ja liisinguvõtja. Liisinguandja on vara omanik ja liisinguvõtja on vara kasutaja
selle keelamine oleks tulutu. • Säilitusfunktsioon Ka see isik, kes ei oma asjaga mingit asjaõiguslikku seost, omab valdajana sageli huvi säilitada valdus võimalikult kauaks ajaks. Valduse säilitusfunktsioon ilmneb valduse üleminekus pärijale (vt AÕS § 38), vallasomandi tekkimises igamisega (vt AÕS § 110) ning kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). • Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi
6. Võlaõigusseadus 7. Korteriomandiseadus 8. Laeva asjaõigusseadus 9. Kinnisasja sundvõõrandamise seadus 10. Kommertspandiseadus. Asjaõiguse printsiibid: Absoluutsuse põhimõte- asjaõigused omavad absoluutset kehtivust kõigi suhtes Fikseerituse põhimõte- asjaõigused on rangelt fikseeritud ja uusi asjaõigusi pooled iseseisvalt luua ei saa. Avalikkuse põhimõte- kuna asjaõigused on absoluutselt kõigi suhtes peavad olema nad avalikkusele nähtavad. Selle tagab vallasasjade puhul valduse instituut ja kinnisasjade puhul kinnistusraamat. Määratletuse (spetsiaalsuse) põhimõte- igale asjale saad tekkida mingi asjaõigus eraldi, ka asjaõiguslik omand saab tekkida vaid ühele asjale , mitte aga asjade kogumikule. Ühe asja õiguslik režiim peab olema ühene- asjad olulised osad ja koostisosad st reaalosad ei saa olla erinevate isikute omandis. Üleantavuse põhimõte- varalised õigused on reeglina üleantavad ühelt isikult teisele.
Juriidiline isik ei saa omada neid õigusi ja kohustusi, mis - eestkostealuse isiku kinnisasjade võõrandamiseks ja asjaõigustega koormamiseks; on omased üksnes inimesele (TsÜS § 26 lg 1): ei saa olla juhatuse ega nõukogu liikmeks, prokuristiks, esindajaks kohtus, eestkostjaks, - eestkostealuse isiku igat liiki vallasasjade kinkimiseks ja pantimiseks, eestkostealuse isiku jaoks erilist tähtsust omavate vallasasjade pankrotihalduriks, kohtutäituriks, likvideerijaks. võõrandamiseks. Teatud valdkondades saab õigusvõimet omada üksnes juriidiline isik, nt. kindlustus, pangandus, hasartmängud. 2 Juriidilise isiku teovõime
õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Seega vastab registerpant alljärgnevatele tunnustele: 1.Seatakse registrisse kantudpatentile, kaubamärgile, tööstusdisainilahendusele, kasulikku mudelile, sordile, mikrolülituse topoloogiale, mootorsõidukile ja õhusõidukile 2.Isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud pandiga tagatud nõude rahuldama nimetatud esemete arvel. Registerpanti võib pidada hüpoteegi analoogiks vallasasjade puhul, sest: Pandi seadmiseks tehakse märge vastavasse riiklikusse registrisse Asja valdus ei lähe üle pandipidajale Registrid on avalikud (samas, kui omandi üleminek ei ole seotud –võimalik on registrikandega, ei ole garanteeritud pandiõiguse püsivus –võimalik on heauskne omandamine, kuna registritega tutvumine ei ole enne asja omandamist kohustuslik) Sarnaselt hüpoteegiga saab kanda ühele ja samale esemele mitu registerpanti, järjekoht
2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte? Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eeldus, et asja valdaja või kinnistusraamatusse kantud isik on asja omanik. Teistsugust väitev isik peab oma väidet tõendama. 5. Määratletuse põhimõte? Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele
korraldaja anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valda ja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vaja liku riigile kuuluva vallasasja. (7) Riigile kuul uva vallasasja tasuta kasutusse andmise korral ei koha ldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitstava loodusobjekti kaitse korralda ja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähe malt: 1) kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv nimetuste kaupa; 2) kasutaja nimi ja elu- või asukoht; 3) lepingu tähtaeg; 4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) kaitsekorrast tuleneva vajaliku tegevuse tingimused, kirje ldus ja tehnilised nõuded; 9) kasutusse antava asja kasutusotstarve.
Vinditseerimise puhul eeldatakse, et omanik kaitseb olulisemat õigust, kuna on jäänud asjast ilma ning seega on tema õigusi rohkem rikutud. Vindikatiivse nõudega on seotud ka vindikatiivsed kõrvalnõuded §80-st tulenevalt Valdaja omandi eeldus: - Valdaja omandi eeldus mängib rolli neis situatsioonides, kus ei suudeta tõestada, et valdaja on omanik või ei ole omanik. - Valdaja omandi eeldus käib ainult vallasasjade kohta, misjuures on tegemist justkui valduse säilitamise ehk kontinuiteediga.
Seega auto tagastamisel tuleb ostjal hüvitada kasutuseelised, kuid kui andis auto üürile, siis ta peab välja anmda VÕS § 190 lg 1 kohaselt saadud kasu. Kui müüja nõuab tagasi autot ja ostja raha, siis arvestatakse vastastikustest nõuetest maha see, mida kumbki pool peab hüvitama. Järelikult tuleb ostja kasutuseelistest maha arvestada ostja nõudest tagastatud rahasummma. Vallasasjade puhul (nt auto) tuleb arvestada ka väärtuse langusega See viimane tuleks kindlasti tuleks kindlasti hüvitada 4 2. Mati laenas Marilt 5000 eurot tähtajaga 2 aastat (tagastamise tähtaeg 09.04.2019). Laenu tagastamise tähtaja lähenedes hakkas Mati otsima võimalusi, et ei peaks laenu terves ulatuses tagastama
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise
Koosseis: maaregister, katastrikaardid, katastriarhiiv. 20)Maakatastris katastriüksuste kohta fikseeritavad andmed-asukoht,- nimetus(hajaasustustega aladel) ,- katastritunnus,- katastri registreerimise aeg,- pindala,- sihtotstarve,- kõlvikute loetelu koos pindaladega,- registriosa nr,- maksustamishind 21)Ehitusregistri ülesanne ja koosseis Ülesanne on arvestuste pidamine ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregister on kui tehniline koosseis, mis omab vallasasjade osas ajutiselt ka õiguslikku tähendust 22)Ehitisregistris ehitise kohta registreeieitavad andmed.- ehitise olulised tehnilised andmed, sh korteriomandi reaalosa,- ehitise asukoha andmed,- ehitusloa andmed,- kasutusloa andmed,- ehitisega seotud isikute, sh omanike andmed,- ehitamise andmed, sh ehitamisega seotud isikute andmed,- ehitusjärelvalve ettekirjutuste andmed,- vallasasjast ehitisega seotud pantide, arestide ja keelude andmed. 23)Kinnistusraamatu ülesanne ja koosseis
isiku kasutusse. Käesoleval hetkel Mari p müüs aga raamatud edasi Kaidole. Seega rikkus Mari poolte vahelist hoiulepingut (leping ei pea olema kirjalikus vormis, kui seadus seda ei nõua hoiulepingu puhul ei ole sellist nõuet). Kuna tegemist ei ole asendatava asjaga raamatutes oli autori autogramm siis peaks Mari hüvitama Maiele tekkinud kahju. Samas võib tekkida küsimus, kas Maie võiks raamatud välja nõuda Kaidolt, sest vallasasjade puhul ei kehti heauskse omandamise eeldust. Seega võib Maie otsustada, kas ta nõuab Marilt hüvitist või Kaidolt raamatud tagasi, sest need on Maie omand. Kaidol seevastu tekib õigus nõuda Marilt tekkinud kahju hüvitamist. 4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem
Pignus oli käsipant tänapäevases mõistes. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti. Klassikalisel ajastul eraldus pignus'est hypotheca, mis hakkas tähistama panti, mille puhul võlgnikule jäi asja omandiõigus ja valdus. Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. ROOMA OBLIGATSIOONI- EHK VÕLAÕIGUS Obligatsiooniõiguse mõiste Obligatsiooniõigus = võlaõigus = kohustusõigus Obligatio - siduma, kokku köitma Obligatsiooni subjektid 1. Creditor 2. Debitor Obligatsioonide liigutus Tekivad erinevatel alusel. 1. Lepingust 2. Nagu lepingust 3. Deliktist ehk pahateost 4. Nagu deliktist ehk nagu pahateost Lepingust tulenevad obligatsioonid 1
sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Näiline vastuolu TsÜS § 83 lõike 1 ja VÕS § 11 lõike 2 vahel on ületatav ilmselt tõlgendusega, mille kohaselt vaidluse korral lepingu sõlmituks tunnistamise üle tuleb kohaldada VÕS § 11 lõiget 2, kui aga pooled on juba sõlminud kokkulepet täitnud või muul viisil tunnustanud, kohaldatakse TsÜS §-i 83. *27 Riigikohus on kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade võõrandamise või omandamise tehingute seadusest tuleneva notariaalse tõestamise vorminõude järgimata jätmise tagajärje hindamisel peaaegu alati jõudnud tulemusele, et vormipuudusega tehing on tühine. *28 Ka kinnisasja võõrandamise eelleping on notariaalselt tõestatud vormi mittejärgimise korral tühine. *29 Nimetatud lepingute puhul on esiplaanil notariaalse tõestamise hoiatus- ja nõustamisfunktsioon, mistõttu on vorminõude eesmärgiks välistada vorminõuet eirava
tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud. (4)Tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. 10. Koduukselepingud ja lepingu sõlmimine sidevahendite abil - Oma iseloomult puudutavad vallasasjade müüki. Enamjaolt müügilepingut. Need on sellised lepingud, kus ettevõtja teeb tarbijale pakkumise vallasasja omandamiseks ja see pakkumine tehakse erandlikes kohtades. Selleks võib-olla tarbija eluruum või töökoht, samuti tänav või ühissõiduk. Põhimõte on see, et taolised pakkumused on üllatavad, tarbija ei ole valmis otsustama, kas ta ostab seda eset või mitte.
anda kaitstaval loodusobjektil asuva kinnisasja omaniku või kinnisasja valda ja tasuta kasutusse selle töö tegemiseks vaja liku riigile kuuluva vallasasja. (7) Riigile kuuluva vallasasja tasuta kasutusse andmise korral ei kohaldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitstava loodusobjekti kaitse korralda ja ja vallasasja kasutaja vahel leping, milles märgitakse vähemalt: 1) kasutusse antavate vallasasjade nimetused, riigivararegistri registreerimisnumbrid ja asjade arv nimetuste kaupa; 2) kasutaja nimi ja elu- või asukoht; 9 3) lepingu tähtaeg; 4) asjade üleandmise aeg ning tagastamise tähtaeg ja kord; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) kasutusse antava asja korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
legaliseerida või apostillida. 3. Notariaalne tõestamine Notariaalne tõestamine tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud. Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada: kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud; elamute, suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pantimise tehingud; abieluvaraleping; äriühingu asutamisleping või asutamisotsus; osaühingu osa võõrandamise leping; õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping. 4. Notariaalne kinnitamine Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjade tõendamist notari poolt. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine.
õigused seotud isiklike õigustega (nt autori mittevaralised õigused) tsiviilõiguse üldosas ning ärinimeõigusega. Asjaõigustel on teatud tunnused - esiteks on asjaõigused absoluutsed õigused ehk nad kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida, teiseks peab olema asjaõiguste olemasolust ka teistel isikutel võimalik teada saada (asjaõiguste avalikkuse põhimõte). Viimati nimetatu on võimalik kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul valduse kaudu. 7. Asjaõigusliku omandi ja IO omandi erinevused - Tegelikult tähendab intellektuaalne omand õigusi inimese vaimse ja intellektuaalse tegevuse tulemustele. Oluline on osata eristada asjaõiguslikku omandit intellektuaalsest omandist. Erinevus seisneb selles, et asjaõigusliku omandi puhul on kaitstav objekt füüsiline asi-ese, intellektuaalse omandi puhul aga loometöö tulemus. Sageli aetakse segamini asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand
Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda. Valduse interdikte kolme liiki: 1. Interdicta adipiscendae possessionis so.valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2. Interdicta retinendae possessionis so. Interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. a. Intedictum uti possidetis-mis käib ainult kinnisvarade-fundus,aedes kohta. b. Interdictum utrubi- rakendatakse vallasasjade suhtes 3. Nterdicta recuperandae possessionis- interdiktid, mille sihiks on kaotatud valduse tagasisaamine. Siia kuuluvad interdiktid, millega keelatakse vägivalla tarvitamine. OMANDIÕIGUS Eraomand-dominium, proprietas Omandiõigus- dominium, proprietas, õigus,mida kaitseb riik oma organitega Mancipatio-asja käega võtmine Omandit nimetati vanimal ajal- dominium ex iure Quiritium- vanimal ajal võis omand kuuluda vaid rooma rahvale,hiljem ka üksikuile rooma kodanikele.
selle keelamine oleks tulutu. · Säilitusfunktsioon Ka see isik, kes ei oma asjaga mingit asjaõiguslikku seost, omab valdajana sageli huvi säilitada valdus võimalikult kauaks ajaks. Valduse säilitusfunktsioon ilmneb valduse üleminekus pärijale (vt AÕS § 38), vallasomandi tekkimises igamisega (vt AÕS § 110) ning kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). · Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi
remondi käigus E. Pumani ja R. Pumani ühisvaraks olevasse korterisse. AÕS § 92 lg 1 järgi tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna eelmainitud esemed anti pärast nende soetamist R. Pumani ja E. Pumani ühisvaraks olevasse kinnisasja paigutamise kaudu üle kinnisasja ühisomanikele, siis läks neile üle ka vallasasjade omandiõigus ning lisaks sellele muutusid vallasasjad ja esemed kinnisasja oluliseks osaks. AÕS ei näe ette, et ka asja olulisi osasid oleks võimalik asjast lahutada analoogselt AÕS §-s 19 päraldiste lahutamise kohta sätestatuga - Kuni 01.07.2002 kehtinud AÕS § 15 lg 1 järgi oli asja oluline osa asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Seega loeti asja oluliseks
2)Lex loci solutionis-Täitmiskoha õigus. Lepingu või kohustuse täitmise riigi õigus, ehk kus see kohustus täideti, seda õigust rakendatakse. 3)Lex rei sitae- Asjakohaõigus. enamikes Euroopa riikides, ka USA-s on rahvusvahelise asjaõiguse põhireegliks, et kinnisasjade suhtes kohaldatakse asja asukohariigi õigust. Eesti on seda reeglit üldistanud kõikide asjaõiguste suhtes, ka vallasasjad, kuna need aga võivad asukohta muuta, siis on vallasasjade puhul sellest printsiibist tehtud erand. 4)Lex causae-Lõplik kohaldamisele kuuluv õigus on selle riigi õigus, millest tulenevalt konkreetset siseriikliku eraõiguslikku õigusakti, pretsedenti või tava õigussuhtele lõplikult kohaldatakse. See mida kohaldatakse võib, aga ei pruugi olla välisriigi õigus. See mida lõplikult kohaldatakse sõltub välisriigi õiguse määratlusest ja renvoi instituudist. 5)Lex fori-Tähistab kohtu asukohariigi ehk menetlusriigi õigust
on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets jm taimed, ning koristamata vili. Samas ei ole aga kinnisasja osadeks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis. Kinnisasja osaks ei loeta ka maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asja. 2) Vallasasi määratakse seaduses imelihtsalt ja seal on kirjutatud et asi mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasjade ja vallasasjade eristamine on äärmiselt oluline, sest nii kinnisasja kui vallasasja olulisemad küsimused lahendatakse seaduses eraldi ja hoopiski erinevalt. Seaduses aga võidakse ette näha, et kinnisasja kohta käivad sätted kuuluvad kohaldamisele ka vallasasjade suhtes. Vallasasi liigindub omakorda: 1) asendatav selline, mida käibes määratakse kas arvu või mõõdu või kaalu järgi, ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Poolte tahtel võib anda asjale
04.2020 – vastuväited garantiilepingust 11 Küsimused: Vastused on võetud võlaõiguse üldosa konspektist 2020. 1. Millised on kohustuste täitmise tagamise vahendid? Nimetage võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. Kohustuse täitmise tagamise vahendid on VÕS § 141 kohaselt garantii, käendus, käsiraha ja leppetrahv. Need on võlaõiguslikud tagatised. Asjaõiguslik tagatis on pant, nt kinnisasjade puhul kinnispant (hüpoteek) ja vallasasjade puhul vallaspant. Asjaõiguslikud tagatised annavad soodustatud isikule (??? soodustatud isik on ju kindlustusasjades, § 425 – jaa, aga mitte ainult. Soodustatud isik tähendab võlausaldajat, sest tema saab kasutada võlasuhteist tulenevaid õigusi, näiteks garantiilepingu puhul garantii realiseerimine) eelisõigused võlgniku või kolmanda isiku varale. Võlaõiguslikes tagatistes põhineb täitmise tagamine isiklikul vastutusel
ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati ei pruugi müügilepingu esemeks olla vaid asi; müügilepingu sätteid kohaldatakse ka õiguste ja muude esemete müümisel. Mittekehalised esemed on õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks (autoriõiguse müümine). Asjade puhul toimub lepingu täitmine asja omandi üleandmisega.
Kui isik valdas asja ususe (usust tunneme abieluõigusest ning faktiliselt tähendab see võimu, mis on kõikide igatavate asjade puhul) alusel ja igamise tähtaeg oli lõppenud, muutus ta täieõiguslikuks omanikuks ning siis oli võimalik tema õigusi kaitsta omandiõiguslike hagidega. Kaks peamist valduse kaitse interdikti oli interdictum uti possidetis maatükkide ja hoonete valduse kaitseks ja interdictum utrubi vallasasjade valduse kaitseks.66 Põhiseaduse § 32 kaitseb ainult sellist omandit, mis on saadud seaduspärasel teel. Omanikul on omandi kaitseks petitoorsete nõuete (actiones in rem) vindikatsiooni- ja negatsiooninõude esitamise õigus. Üksikasjalikumalt on reguleeritud vindikatsiooninõude (rei vindicatio) esitamine kui tähtsaim omandi kaitse vorm. Tegemist on asjaõigusliku nõudega tsiviilõiguslike nõuete hulgas. Omandi kaitse nõue saab omandit kui absoluutset õigust vahetult
kohustuste kogum. - Asjaõigus kui eraõiguse haru reguleerib õigussuhteid, mis on suunatud asjadele, tegeldes põhiliselt küsimustega: - - kuidas tekib omand ehk kellele kuuluvad asjad? - - missugused õigused on isikutel asjade suhtes? - - kuidas saab isik talle kuuluvaid õigusi kaitsta? 16. Omandi sisu tekkimine ja liigid - Omandi tekkimise aluseks võib nii kinnis- kui vallasasjade puhul olla kas seadus või tehing. - Omandi tehingulise üleandmise korral läheb omand seniselt omanikult uuele omanikule üle pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele lisaks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. - Kinnistusraamat on maa- ja linnakohtutes asuvate kinnistusametite poolt peetav avalik register, mis annab teavet kinnisasju puudutavate asjaõiguslike õigussuhete kohta. Kinnistusraamatust nähtub, kes on
kinnistusraamatu kande muutmiseks. Omand läheb üle kinnistusraamatu kande tegemisel. Kokkuleppe sõlmimisel notari juures selgitab notar pooltele tehingu sisu, asjaolusid ja õiguslikke tagajärgi, teostab registritest kontrollid, sealhulgas kontrollib esindus- ja käsutusõigust. Vallasasjad on kõik suured ja väikesed asjad, mis on n-ö maast lahus - auto, tolmuimeja, raamatud, samuti näiteks haagiselamu, nööpnõel jne. Vallasasjade puhul kehtib eeldus: kes asja valdab, on ka selle omanik, kuni pole tõendatud vastupidist (näiteks inimene, kelle seljas jope on, on eeldatavasti ka selle omanik). 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi (§ 69 lg 1-2). Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt kasutusel immateriaalhüvede õiguse mõiste (Josef Kohler 1849-1919: Immaterialgüterrechte). Vastavalt intellektuaalomandi õiguse teooriale on intellektuaalomand ehk omandiõigus immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété) kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja immateriaalse vara suhtes. Seejuures on kõik omandid varalised ainuõigused (monopolid) ehk absoluutsed õigused. Mõistagi võib seadusega ette näha piiranguid nende suhtes. Vallasvara puhul on omandi indikaatoriks valdus – tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist (vt ka § 90). Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks
annaabi.ee 
