Kõrvalkohustused (0)

IX seminar
Kõrvalkohustused
(käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab:  1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust.  4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid.
5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi.
6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu
OÜ   SEEP   Holding.   Stardikapitali   saamiseks   võttis   ta   ühendust   internetist   leitud   ning
usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule
laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi.  Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse
ainuliige.  28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000
eurot   (vt   lisatud   laenulepingut)   tähtajaga   3   aastat   (kuni   28.11.2018).   Laenulepingust
tulenevate   kohustuste   tagamiseks   seati   Mati   vana-vana-vanemate   maakodu   kinnistule
hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt
laenuleping).  Lisaks   andis   laenulepingule   käenduse   Mati   hea   sõbranna   Anna   Laks   (vt   lisatud
käenduslepingut),  kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning  omas 30% OÜ-st  SEEP
Holding.  
Mati käis sama päeva õhtul oma vana tuttava suurärimehe Maksim Marketiga golfi mängimas
ning Maksim tegi viimasel rajal nn Hole in One’i. Pärast mängu oli Maksim nii heas tujus, et
tahtis abistada Matit äriprojekti finantseerimisel ning kirjutas baariletil garantii 10 000 eurot
(vt garantiid). Mati oli tuntud kui heldekäeline investeerija.  Variant 1
Vaatamata   Mati   meelest   heale   äriplaanile   ei   läinud   seebiäri   oodatud   edukusega   käima.
Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa.
Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning
ütles   laenulepingu   10.06.2016   üles.   OÜ   Kilt   Finants   arvestuste   kohaselt   oli   ülesütlemise
seisuga OÜ Seep Holding saldo järgmine:  - tagastamata laen summas 200 000 eurot,  - sissenõutavaks muutunud intressid 6000 eurot,  - viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning  - leppetrahv   10 000   eurot   (võib   eeldada   arvestuse   õigsust   kõikide   nõuete   puhul,   st
sõltumata kooskõlast lisatud lepingudokumentidega). 1


Kuna   OÜ   Seep   Holdingu   majanduslik   olukord   oli   halb,   esitas   OÜ   Kilt   Finants
10.08.2016 järgmised nõuded: käendajatelt Matilt ja Anna Laksult tagastamata laenu
kokku summas 200 000 eurot (á 100 000), sissenõutavaks muutunud  intressi 6000 eurot,
viivised   intressidelt  kokku   1800   eurot   ning  leppetrahvi   10 000   eurot  ning  e-kirjaga
Maksim Marketilt 10 000 eurot. 
Lisainfo: 
OÜ Kilt Finants andis leppetrahvi nõudest käendajatele teada 10.08.2015 (2016 peaks äkki
olema ikka) hagiavalduses käendajate vastu. 
  
Ülesanne:  1) Kas   OÜ   Kilt   Finants   võib   nõuda   Matilt   põhivõla,   intresside,   viivise   ja leppetrahvi maksmist käenduslepingu alusel?   Järeldus:  OÜ   võib   nõuda   Matilt   põhivõla,   intresside,   viivise,   kuid   mitte   leppetrahvi
maksmist VÕS 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja 158 lg 1 järgi. Kätlini sama küsimuse lahendus:
Hüpotees:   OÜ   Kilt   Finants   võib   nõuda   Matilt   käenduslepingust   tulenevalt   põhivõla,
intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist vastavalt VÕS  § 142 lg 1 järgi. Mati on juhatuse ainuliige. RK – piisab ka ühest allkirjast, kui on lepingutekstis välja loetav,
et laenulepingu käändajaks on juhatuse liige – praegu matil on kaks rolli – ta on esindaja ja
ka käändaja
VÕS § 144
1. Võlasuhe 1.1. Kas põhilepinguks olev laenuleping on sõlmitud ja kehtiv?  Kaasuse teksti järgi on OÜ   SEEP   Holdings   (põhivõlgnik)   ja   OÜ   Kilt   Finants   (võlausaldaja)   vahel
laenuleping  (VÕS   §   396   lg   1   järgi)  sõlmitud   ning   sellel   ei   esine   sisu-   ega
vormipuudusi. Järelikult on põhikohustuseks olev laenuleping sõlmitud ja kehtiv. 1.2. Kas   käendusleping   on   sõlmitud?   Mati   (käendaja)   käendusleping   tuleneb laenulepingust põhivõlgniku ja võlausaldaja vahel, täpselt p-st 5.2. P 5.2. kohaselt
vastutab   OÜ   Seebi   juhatuse   liige   lepingust   tulenevate   kohustuste   täitmise   eest
solidaarselt Laenusaajaga maksimumsummas 100 000 eurot. Mati on põhivõlgniku
juhatuse liige ning järelikult on tal ka selle lepingupunkti järgi käendus. Kuna Mati
on   füüsiline   isik   ehk   tarbija,   siis   on   Mati   ja   võlausaldaja   vahel   sõlmitud
tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi.  1.3. Kas tarbijakäendusleping on kehtiv? VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab olema kokku lepitud   käendaja   vastutuse   maksimaalsummas.   Lepingu   p-st   5.2.   järgi   on
maksimaalsumma kokku lepitud. VÕS § 144 lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping
olema kirjalikus vormis. Ka seda ei ole rikutud ning seega on Mati ja võlausaldaja
vahel tarbijakäendusleping olemas ning kehtib. 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu – VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja maksma laenuandjale sama rahasumma tagasi, mis talle laenati. Vastutab ka, siis kui leping on üle öeldud
VÕS § 145 lg 2. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud
laenu   pealt   maksta   intressi.   Nendest   kahest   normist   tulenevalt   on   põhivõlgniku
kohustus   tasuda   võlausaldajale   tagasi   laenusumma   ning   sellelt   laenult   ka
intressimakseid.   Laenulepingu   p-st   3.3.   tuleneb   kohustus   maksta   intresse   1   kord
kalendrikuus iga kuu 10. Kuupäevaks.  2.2. Rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist kohustuse rikkumisega, mis 2


seisneb   kohustuse   täitmisega   viivitamises.   Kaasuse   asjaoludest   tuleneb,   et
põhivõlgnik ei maksnud kolme kuu jooksul ära ühtegi intressimakset. Järelikult on
põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189
VÕS § 399 järgi oli võlausaldajal õigus öelda leping üles – aga kui põhilepingut ei
ole,   mis   saab   käendusleping,   käendusleping   sõltub   ju   põhilepingu   kehtivusest   –
ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis
võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB
KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 –
matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi.
3.2. Vastutust välistavad asjaolud – kaasuses puudub vääramatu jõud, mis § 103 lg 2 järgi  oleks vabandavaks  asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev  vastutust
välistav kokkulepe.   4. Käendaja vastutuse eeldused 4.1. Kas on saabunud käendusjuhtum? Eelnevalt on kontrollitud, et esines põhikohustuse kohustuse rikkumine ja on olemas põhivõlgniku vastutus. VÕS § 145 lg 1 lause
esimene osa kohaselt vastutab sellisel juhul nüüd ka käendaja.  4.2. Kas võlausaldaja on esitanud nõude põhivõlgniku vastu ja nõue ei ole rahuldatud? Kaasuse   tekstis   on   kirjas,   et   põhivõlgniku   majanduslik   seis   on   halvenenud   ning
järelikult ei ole põhivõlgnikul ka võimalikku võlausaldaja esitatud nõuet rahuldada.
see on täiendava vastutuse kohta, seda atm kontrollima ei pea – see on ainult siis
kui lepingus on kokku lepitud. Pangalepingutes seda tihti ei ole, nad tahavad
kohe realiseerida käendajalt. Käendaja peaks soovima seda alati sisse kirjutada. 5. Käendaja vastutuse ulatus  5.1. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja   ehk   Mati   vastutab   ka   rikkumisest   tulenevate   tagajärgede   eest,   sh
leppetrahvi ja viivise maksmise eest. Kaasuses ei ole tegemist VÕS § 145 lg-s 4
kirjeldatud   olukorraga,   kus   põhivõlgnik   on   tehingu   teinud   pärast   käenduslepingu
sõlmimist. 5.2. Kuna Mati on tarbija ning on sõlmitud tarbijakäendusleping, siis seetõttu on kokku lepitud ka maksimaalsumma. Mati vastutuse rahaline maksimaalsumma on 100 000
eurot. Seega saab Mati vastutada selle piirmäära ulatuses. 5.3. Anna ja  Mati olid  kaaskäendajad  VÕS § 150 kohasel. Lepingus  ei olnud  kokku lepitud osavastutuses (kuna ei olnud selgelt kindlaks määratud kummagi poole osa,
vaid   oli   kirjas,   et   käendajad   vastutavad   solidaarselt),   seega   nad   §   150   kohaselt
vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 6. Vastuväited 6.1. Võlgniku vastuväited käenduslepingust (VÕS § 142 lg 6) - tuginemine   võlgniku   kahju   hüvitamise   nõudele,   mis   tuleneb   vastutustundliku
laenamise põhimõtte rikkumisest (-) - tuginemine   tasaarvestusele   laenuandja   nõudega,   kuid   ise   ta   võlgniku   nõuet
tasaarvestuseks kasutada ei saa (-) - muud võlgnikule kuuluvad vastuväited va VÕS § 149 lg 2, kuid ei saa kasutada
ise võlgniku õigust tühistada, taganeda, tasaarvestada (st kujundusõigused) (-) - vastuväide vastutuse ulatusele tulenevalt tagatiste vähenemisest VÕS §  149 lg 5
(-) 6.2. Käendaja enda vastuväited käenduslepingust  - käendaja VÕS § 14 rikkumisest tulenev iseseisev kahju hüvitamise nõue (-) 3


- käenduslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (-) 6.3. Vastuväited käendaja suhtest võlausaldajaga  - õigus   tasaarvestada   mõnest   muust   võlasuhtest   nõue   võlausaldaja   vastu
võlausaldaja nõudega (-) Seega  Mati   vastutab   käendajana   100 000   euro   ulatuses   võlausaldaja   ees   tekkinud
kohustuse täitmise eest. 7. Õiguskaitsevahendid
Täitmisnõue VÕS § 108 lg 1
Võlausaldaja nõuab põhivõla ja intresside maksmist ehk kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1
kohaselt. 
- Täidetud on VÕS § 108 lg 1 eeldustest järgmised: kehtiv leping, kohustuse rikkumine.
- Kohustus peab olema muutunud ka sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 II lause kohaselt on kohustus   muutunud   sissenõutavaks,   kuna   lepingust   on   kokku   lepitud   p-s   3.4,   et   kui
põhivõlgnik   kohustuse   täitmist   rikub,   siis   võib   võlausaldaja   nõuda   laenusumma
ennetähtaegset täitmist. Samuti on sissenõutavaks muutunud intressid, kuna kaasuses on
kirjas, et nende maksmisega on hilinetud.  - Järelikult saab võlausaldaja Matilt nõuda põhivõla tasumist, aga ainult piirmäära 100 000 euro ulatuses. Leppetrahvi maksmise nõue VÕS § 158 lg 1
- Täidetud on järgmised leppetrahvi nõudmise eeldused: kehtiv leping, rikkumine, vastutus 
- Kas   leppetrahvi   kokkulepe   on   sõlmitud?  (+)  Jah,   laenulepingus,   kus   on   ka   Mati tarbijakäendusleping, on kokku lepitud kohustuse rikkumise korral leppetrahvi maksmine. - Võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2) – OÜ Kilt Finants teatas nõudest hagiavalduses
sama aegselt seda väljanõudes. Et OÜ Kilt Finants saaks aga leppetrahvi nõude esitada
hagis, peab ta enne sellest nõudest teatama. Samas võib hagis nõuda leppetrahvi nõudmist
ilma eelneva teateta, peale mõistliku aja möödumist. Kaks kuud on mõistlik aeg.  - RK on seisukohal, et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust. Kaasuses
on kirjas, et võlausaldaja teatas leppetrahvi nõudmisest 10.08.2015, kuid ma eeldasin, et
see peaks olema hoopis 10.08.2016, kuna ta ütles laenulepingu üles 10.06.2016 ja 10.08
esitas   hagi   käendajate   vastu.   Kaks   kuud   on   mõistlik   aeg   leppetrahvi   nõudmisest
teatamiseks. Käendajal ei pruugi tekkida kahe kuu jooksul juba õigustatud ootus, et temalt
leppetrahvi ei nõuta.  - Vastuväited:  Vähendamine  VÕS § 162 (ainult poole nõudel) –  (-)  käendaja  võib vähendamist
nõuda, aga selles kaasuses ta seda teinud ei ole  Hea usu põhimõttele tuginemine, VÕS § 6 lg 2 või TsÜS § 138 – (-) leppetrahv ei ole
selles kaasuses hea usu põhimõttega vastuolus. Järelikult saab võlausaldaja Matilt nõuda leppetrahvi tasumist, kuid seda 100 000 piirmäära
ulatuses.
Viivise nõue VÕS § 113 lg 1
Täidetud   on   viivise   nõudmise   eeldused:   kehtiv   võlasuhe,   rahaline   kohustus,   kohustus   on
muutunud sissenõutavaks, rikkunud pool vastutab, täitmisega on viivitatud.
Põhivõlgnik viivitas intressimaksetega, järelikult on võlausaldajal õigus nende pealt viivist
nõuda VÕS § 113 lg 1 kohaselt.  4


Järeldus:  OÜ   Kilt   Finants   võib   nõuda   Matilt   käenduslepingust   tulenevalt   põhivõla,
intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist vastavalt VÕS § 142 lg 1 järgi, kuid 100 000 euro
piirmäära ulatuses. 2) Kas   OÜ   Kilt   Finants   võib   nõuda   Annalt   põhivõlgniku   kohustuse   täitmist käenduslepingu alusel?  (vt ka RK juhiseid) Hüpotees: OÜ Kilt Finants võib nõuda Annalt põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕS § 145 lg
1 korral.
Eeldused: kehtiv käendusleping, käendaja vastutab, käendaja vastutuse ulatus Kehtiv käendusleping – VÕS § 142 lg 1 OÜ Kilt Finants ja Anna sõlmisid käenduslepingu,
mille järgi Anna kohustub OÜ Kilt Finants ees vastutama OÜ SEEP Holdings kohustuste
täitmises. - Kehtiv põhileping – põhileping on kehtiv. Vt eelmise ülesande võlasuhet - Käendusleping on sõlmitud  – VÕS § 16 lg 1   järgi on Anna esitanud pakkumuse
ning VÕS § 144 lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust eeldatakse. Seega on VÕS § 9 lg 1
alusel on käendusleping sõlmitud. Tegemist on tarbijakäendusega VÕS § 143 lg 1
kohaselt, sest Anna on füüsiline isik. - Käendusleping on kehtiv  o Vorm  –  VÕS  §  144  lg   2  järgi   peab  tarbijakäendusleping   olema   kirjalikus vormis, praegu ka on. Järlikult vormipuudusi ei esine. o Vastutuse piirmäär – VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab olema käendaja vastutus kokku   lepitud   rahalises   maksumussummas.   RKRKo   2-16-8219/39,   p   14.1,
14.3 kohaselt ei piisa ainult tarbijakäenduslepingus laenulepingule viitamisest.
Anna käenduslepingus aga maksimumsummat kirja pandud ei ole. Seega on
käendusleping tühine. Anna omas osasid – VÕS § 178 lg 3 võis olla kohustusega ühineja – seega võib sattuda
käendajaga  samasse olukorda –  kohustuse ühinemisega järgi  peaks olema  isiklik huvi
mängus – isiklik majanduslik või muu huvi  – võib sattuda käendajaks VÕS § 178 lg 1
kohaselt 
Anna võiks olla pmst garant. Vastutav põhivõlaulatuses - see on piisav, numbriline ulatus
ei pea olema alati
Järeldus: OÜ Kilt Finants ei või nõuda Annalt põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕS § 145
lg 1 korral, sest käendusleping on tühine VÕS § 143 lg 2 kohaselt. §142 lg 1 põhiline alus 3) Kas võlausaldajal on õigus nõuda Matilt ja Annalt kokku 200 000 eurot (ilma käenduslepingute kehtivusele hinnangu andmiseta)? Solidaarsus võib tuleneda otse lepingust, kuid see võib olla ka tuletatav.
Jah, kuna VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja
käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Käenduslepinguga Anna ja võlausaldaja vahel ning
Mati ja võlausaldaja  vahel on ka välja  toodud solidaarsus ehk võlausaldaja  võib täitmist
nõuda kas põhivõlgnikult (OÜ SEEP Holding) või käendajalt Annalt või käendajalt Matilt või
kõigilt kolmelt või ainult kahelt nendest. See on võlausaldaja otsustada. VÕS § 150 kohaselt
on  Anna  ja   Mati  kaaskäendajad   ning  nad  vastutavad   solidaarselt,   nagu  on  ka  lepingutes
kirjas.  5


Võlausaldajal on õigus nõuda neilt kokku seega 200 000 eurot, kuna Mati maksimumsumma
on 100 000 eurot ning Anna puhul ei ole seda küll märgitud, kuid eeldame, et saab 100 000
nõuda.  4) Kas käendajad võivad vastu vaielda leppetrahvi või viivise suurusele? Milline on RK juhis? RKTKo 3-2-1-139-14 põhjal:
VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki
vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult
seotud põhivõlgniku isikuga. Leppetrahvi või viivise vähendamisel arvestatakse võlgnikuga
seonduvalt tema majanduslikku seisundit ja kohustuse täitmise ulatust, mis ei ole vahetult
seotud võlgniku isikuga VÕS § 149 lg 1 tähenduses, mis muidu välistaks käendaja võimaluse
neid vastuväiteid esitada. 
Järelikult   kuna   leppetrahvi   või   viivise   vähendamine   ei   ole   vahetult   seotud   põhivõlgniku
isikuga, siis on käendajatel õigus ka VÕS § 149 lg 1 ja VÕS § 162 lg 1 või VÕS § 113 lg 8
järgi nõuda kohtult leppetrahvi või viivise vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur.
RK   seisukohalt   tuleb   kohtumenetluses   viivise/leppetrahvi   vähendamise   taotluse   esitamise
korral   tuvastada,   kas   ja   millises   ulatuses   võinuks   võlgnikul   endal   olla   õigus   taotleda
viivise/leppetrahvi vähendamist. RKRKo 2-15-3965/103 06.04.2018 p 31 
Kui   tasutav   leppetrahv   on   ebamõistlikult   suur,   võib   kohus   seda   VÕS   §   162   lg   1   alusel
vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole (käendajad võiva ka olla kohustatud
maksma) nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise
lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaselt
saab kohus sekkuda leppetrahvi suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel. 5) Kas   võlausaldaja   võib   esitada   nõude   Maksim   Marketile   võlgniku   kohustuse täitmiseks? Millisel õiguslikul alusel? Hüpotees: OÜ Kilt Finants võib nõuda Maksim Marketile põhivõlgniku kohustuse täitmiseks
VÕS § 155 lg 1.
Eeldused: kehtiv garantiileping VÕS § 155 lg 1; garantiijuhtum; nõude esitamine garandile;
vastuväited Võlasuhe - Lepinguliik  – VÕS § 155 lg 1 alusel on tegemist garantiilepinguga, sest Maksim
võttis OÜ Kilt Finants suhtes kohustuse, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist
tuleneva kohustuse. - Kas leping on sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 kohaselt - Kas leping kehtib?  – Leping ei ole kehtiv, sest  garantiid ei antud majandus ega
kutsetegevuses.   garantii   andmine   toimub   majandus   või   kutsetegevuses   –st
pangad, seltsid, ettevõtted jms, kes tegelevad garantiide andmisega.  Maksim on
küll ärimees, aga ta ei sõlminud garantiilepingut oma majandus- või kutsetegevuse
raames. Lisaks sellele ei lähtu kaasusest, et ta päriselt investeeriks Mati firmasse ja
edu korral saaks sealt kasu. Järeldus: OÜ Kilt Finants võib nõuda Maksim Marketile põhivõlgniku kohustuse täitmiseks
VÕS § 155 lg 1 järgi. 6


Võib olla tegemist teise lepinguga – käenduslepinguga, kõik tingimuse on täidetud
Enne   kui   maksimi   vatu   minna,   peab   võlausaldaja   tõendama,   et   on   püüdnud   saada
põhivõlgnike käest raha
Hüpoteek tagab ainult kinnisasja väärtuse – maksimi vastu enne ei saa minna, kui on eelnev
tõestatud Nõue garandi vastu:
1. Kehtiv   garantiileping  –  Maksim   ei  ole   sõlminud  garantiilepingut,  kuna  kaasusest  ei selgine, et Maksim oleks selle garantii andnud enda majandus- ja kutsetegevuses, mis on
aga garantii andmise VÕS §-st 155 lg 1 tulenev eeldus. Lahendan aga edasi eeldusel, et
Maksim andis garantii oma majandus- ja kutsetegevuses.  Garantiileping  on sõlmitud,
kuna ta esitas oma tahteavalduse ehk pakkumuse VÕS § 16 lg 1 kohaselt ning VÕS § 155
lg   11  järgi   võlausaldaja  nõustumust   eeldatakse.  Järelikult   on  VÕS  §  9  lg  1  eeldused
täidetud ning seega on garantiileping sõlmitud. Garantii kehtivust ei mõjuta, et selle on
allkirjastanud üksnes garant. 2. Garantiijuhtum  –   Garantiilepingus   oli   kokku   lepitud,   et   Maksim   täidab   garantiist tuleneva   kohustuse   võlausaldajale,   kui   ta   saab   kirjaliku   teate,   et   OÜ   SEEP   Holding
(põhivõlgnik)   on   oma   kohustust   rikkunud   ning   temalt   ei   õnnestu   laenu   tagasi   saada.
Kaasuses on kirjas, et põhivõlgnik ei ole maksnud tähtajaks tagasi intresse (maksmise
ajaks oli 30 päeva) kolme kuu jooksul. Järelikult on põhivõlgnik oma kohustust rikkunud
ning põhivõlgnikult ei õnnestu laenu tagasi saada, kuna ta ei ole suutnud isegi intresse
tagasi maksta.  3. Nõude   esitamine   garandile  –   Kokkulepitud   vormiks   on   kirjalik   vorm,   kuna   garant (Maksim)   garantiilepingus   soovis,   et   talle   kirjalikult   teada   antaks,   kui   on   tekkinud
garantiijuhtum.  4. Vastuväited  4.1. Garantiist endast tulenevad vastuväited (tühisus, lõppemine) –  (-)  Ei esine tühisuse aluseid ega garantii lõppemist.  4.2. Põhinõudest, kui tegemist õiguste kuritarvitamisega (erandjuhtudel, ilmne) –  (-)  Ei esine   õiguste   kuritarvitamist,   kuna   võlausaldaja   ei   ole   kasutanud   oma   õiguslikku
positsiooni pahatahtlikult. 4.3. Alusetu   rikastumise   nõue   –  (-)  Garantiiga   tagatav   kohustus   oli   olemas   ja   see   ei langenud  hiljem  ära, et oleks võimalik  garantii  väljaandmist  nõuda VÕS § 1028
alusel. 4.4. Seadusest tulenev tagasinõue puudub; aluseks suhe võlgnikuga (nt käsund, laen) – (-) puuduvad suhted võlgnikuga 7


Variant 2:  OÜ Lootus ostis Matilt OÜ Elu osad. OÜ Lootuse juhatuse liige oli A. Laks.
Müügilepingu üks punkt oli sõnastatud järgmiselt:  
“Mina, Anna Laks avaldan ja kinnitan, et OÜ Elu juhatuse liikmena kohustun enda nimele
ümber   vormistama   kõik   käendused,   mis   on   seotud   OÜ   tegevusest   tulenevate
liisingulepingutega hiljemalt 15.02“.
Müügilepingule kirjutas  A. Laks alla kui  OÜ Lootus juhatuse liige.  Mati oli OÜ Elu poolt
sõlmitud liisingulepingutes käendaja. Kuna A. Laks käenduslepinguid ümber ei vormistanud,
esitati nõue Mati vastu, kes käendajana kohustused ka täitis. Nüüd nõuab Mati Annalt kahju
hüvitamist. Anna vastuväited on järgmised:  1) Tegemist on eellepinguga, millest tulenes ainult kohustus pidada läbirääkimisi, mitte leping sõlmida; VÕS § 33 lg 1 – eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima
lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 
Eellepingust võib sisaldada kohustust sõlmida leping nimetatud tingimustel, kuid võib ka
sisaldada kohustust pidada läbirääkimisi. Müügilepingu punktist ei tuleneks kohustust pidada
läbirääkimisi, vaid üksnes kohustust sõlmida käenduslepinguid.  
VÕS § 33 lg 2 järgi aga peab eelleping olema sõlmitud samas vormis mis põhileping ehk
käendusleping,   kui   seadusest   või   lepingust   ei   tulene   teisiti.   Käendusleping   võib   olla   ka
kirjalikus vormis ning seega võib seda olla ka eelleping. 
Eellepingu   kehtivuseks   peab   see   sisaldama   piisavalt   määratletud   põhilepingu   ehk
käenduslepingu   tingimusi.  Tarbijakäenduse   puhul   peavad   olevad   kehtivuse   nõuded   –
maksimumsumma,   avaldus.   Peab   eellepingus   olema   ka   tarbijakäenduslepingus   vajalik
maksimumsumma.  Käenduslepingus   peavad   olema   märgitud   kõik   olulised   tingimused.
Samuti oleks pidanud olema ka   võlausaldaja nõusolek või võlausaldajad lepingupoolena
VÕS § 179 lg 1 ja VÕS § 175 lg 2 kohaselt ning kuna seda ei ole, siis ei ole toimunud
käenduslepingute või neist tulenevate kohustuste üleminekut. 2) Eellepingu rikkumisele tuginedes ei saa nõuda positiivset kahju; Positiivse   kahju   eesmärk   on   kahjustatud   lepingupool   lepingurikkumise   korral   kahju
hüvitamisega asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,
kui teine lepingupool oleks lepingut kohaselt täitnud. Eellepingu puhul üldjuhul positiivset
kahju nõuda ei saa (erandeid on). Enamjaolt saab nõuda negatiivset kahju ehk usalduskahju. 3) Leping on VÕS § 143 lg 2 järgi tühine, kuna puudus vastutuse maksimumsumma ning käendatavad kohustused ei olnud piisavalt selgelt määratletud.  Anna kirjutas lepingule alla kui OÜ Elu juhatuse liige, kuid samas on ta ikkagi füüsiline isik
ning seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõistes.  VÕS § 143 lg 2
kohaselt   peab   tarbijakäendusleping   sisaldama   maksimumsummat   ja   olema   ka   piisavalt
määratletud ning kui seda ei esine, siis on tarbijakäendusleping tühine. Piisav määratletus
puudub,   kuna:   peab     olema   tahe   vastutada   võlausaldaja   ees     põhivõlgniku
kohustuse/kohustuste täitmise eest (+), peab olema määratletud tagatud nõue või nõuded (-)
ja     peab   olema   määratletud   põhivõlgnik   ning   võlausaldaja   (-).   Lisaks   ei   ole
maksimumsummat   või   käendatavate   kohustuste   rahalist   suurust.   Kuna   ei   piisa   viitest
põhivõlgniku   käenduslepingutele,   on   käenduslepingute   ülevõtmist   kohustav   osa   tühine.
Samas ei ole kogu müügileping tühine, sest ühe osa tühisus (tarbijakäenduse kohta käiv osa)
ei too alati kaasa kogu müügilepingu tühisust TsÜS § 85 järgi. 8


2-16-8219 Ülesanne: Analüüsige kaasuse asjaoludele tuginedes ainult Anna vastuväiteid. 9


Variant   3:  OÜ   Seep   Holding   läks   pankrotti,   pankrotimenetluses   sõlmisid   võlgnik   ja
võlausaldaja kompromissi, mille kohaselt vähendati võla suurust 50 % ja pikendati tasumise
tähtaega  2 aasta võrra. Pärast kompromissi sõlmimist  esitas võlausaldaja  nõude käendaja
vastu kogu laenusumma mahus.  Ülesanne:  1) Kas käendaja peab maksma? VÕS   §   578   lg   2   kohaselt   kompromissilepingu   tagajärjel   loobuvad   lepingupooled   oma
nõuetest   ning   omandavad   kompromissilepingu   alusel   uued   õigused.   Seega   võlgnik   ja
võlausaldaja on loobunud sellest 50%-st ehk kui koguvõlg oli kokku 217 800€, siis nüüd on
võlg   108 900€.   Kui   enne   oli   tähtaeg   28.11.2018,   siis   pärast   kompromissi   on   tähtajaks
28.11.2020. Üldjuhul saaks käendaja  esitada võlausaldajale  VÕS § 149 lg-st 1 tulenevalt  käendatava
kohustuse   puudumise   vastuväidet   –   seda   teist   50%   võlast   enam   ei   eksisteeri   ju   pärast
kompromissi. Samas VÕS § 149 lg 2 kohaselt ei saa käendaja seda vastuväidet esitada, kuna
selle   nõude   maksmapanek   läheks   vastuollu   käenduslepinguga   määratud   riski   jaotuse
põhimõttega. Käenduse andmise üheks eesmärgiks oli lg-st 2 tulenevate võimalike käendaja
vastuväidete   eest   võlausaldaja   kaitsmine.   VÕS   kommentaaride   järgi   kuulub   §   149   lg   2
vastuväidete   alla   ka   juriidilisest   isikust   põhivõlgniku   pankrotimenetluse   tagajärjel   nõude
vähenemise vastuväide. Seda vastuväidet ei saa järelikult käendaja kasutada. Seega peab käendaja täitma kohustuse kogu laenusumma mahus, kuna ta peab käendatud
kohustuse täitma võlausaldajale selliselt, nagu pidanuks seda tegema põhivõlgnik, kui tal ei
oleks tekkinud võimalust esitada seda vastuväidet. Käendaja vastutuse ulatust ei mõjuta kohustuse ulatust puudutavad kokkulepped pankroti- ja
saneerimismenetluses, kui kokkuleppes ei osale käendaja. Samas võlausaldaja ei teatanud
VÕS   §   146   lg   2   kohaselt   pankrotimenetluse   algusest   ning   käendajal   ei   olnudki   seetõttu
võimalust kokkuleppes osaleda.  2) Kuidas põhjendada vastust käenduse aktsessoorsust arvestades. Käendus on seotud põhivõlaga ning see tähendab ka ühtlasi seda, et aktsessoorsuse tõttu on
ka käenduse suurus ja põhivõla suurus omavahel seotud. Käendus ei saa olla suurem kui on
põhivõlg.
Samas on Riigikohus öelnud, et võlgniku pankrotimenetlus ei mõjuta käendaja  vastutust.
Käenduslepingust tulenev tagamiseesmärk võib sellisel juhul olla olulisem, kui aktsessoorsus.
Käendaja vastutus jääb edasi kestma, kuigi 50% kohustusest on lõppenud. 10


Riigikohtu praktika: 
Käendus: 1) RKRKo 3-2-1-24-10, p 13, 14 (kaaskäendajate vastutus, VÕS § 150- vanem seisukoht); Oluline teada: RKRKo 3-2-1-136-12, p 13-18; RKRKo 3-2-1-119-16, p 22 – uuem seisukoht; 2) RKRKo 2-14-21710/105 – käenduslepingu tühisus heade kommete vastasuse tõttu;
3) RKRKo 3-2-1-160-16, p 14 – võlausaldaja teavitamiskohustus käendaja suhtes; RKRKo 3-2-1-156-15 p 14, 15 – teavitamiskohustus, tühistamine eksimuse tõttu; 4) RKRKo 2-14-21710/105 p 49, 50 – käenduse vastuolu heade kommetega
5) RKRKo 3-2-1-119-16, p 14, 16 – käendaja vastutus;
6) RKRKo  3-2-1-168-15, pp 14-17 -  käendajale kuuluvad võlgniku vastuväited; õiguste kuritarvitamine käendaja suhtes (vastuoluline käitumine); 7) RKRKo 3-2-1-69-14, p 11 - kompromissi jm kokkulepete mõju käendaja vastutusele;
8) RKRKo 3-2-1-8-13, p 11-13 – käendaja vastutus tema enda kohustuste rikkumise eest;
9) RKRKo 3-2-1-12-13, p 15– käendaja ajutised vastuväited; 
10) RKRKo 2-16-8219/39, p 14.1.14.3 – tarbijakäenduse ülevõtmine, vastutuse piirmäär. Leppetrahv: 11) RKRKo 3-2-1-36-17 – leppetrahvi mõiste, eeldused; RKRKo 3-2-1-24-16 p 14 lepetrahvi mõiste;
12) RKRKo 3-2-1-109-06 – leppetrahvi kokkulepe, tasaarvestus ja vähendamine (basseiniga maja);
13) RKRKo 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus; 
14) RKRKo 3-2-1-112-16, p 20 –leppetrahvi vähendamine ainult poole nõudel; RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega; 15) RKRKo 3-2-1-69-08, p 24 – leppetrahvilt viivise arvutamine; 
16) RKRKo 2-16-18005/54 09.05.2018 p 12 - VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustus
17) RKRKo 2-15-3965/103 06.04.2018 p 31 – leppetrahvi vähendamise alused
18) RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus.
19) RKRKo 3-2-1-67-08– leppetrahvi mõiste
Garantii:
20) RKRKo 3-2-1-34-13 p 16; RKRKo 3-2-1-79-16, p 16 - garantiist esitatavad vastuväited
21) RKRKo 2-18-18420/26 p 11 03.04.2020 – vastuväited garantiilepingust 11


Küsimused: 
Vastused on võetud võlaõiguse üldosa konspektist 2020. 1. Millised on kohustuste täitmise tagamise vahendid? Nimetage võlaõiguslikke ja asjaõiguslikke tagatisi. 
Kohustuse   täitmise   tagamise   vahendid   on   VÕS   §   141   kohaselt   garantii,   käendus,
käsiraha ja leppetrahv. Need on võlaõiguslikud tagatised. Asjaõiguslik tagatis on pant,
nt   kinnisasjade   puhul   kinnispant   (hüpoteek)   ja   vallasasjade   puhul   vallaspant.
Asjaõiguslikud   tagatised   annavad   soodustatud   isikule  (???   soodustatud   isik   on   ju
kindlustusasjades,   §   425  –   jaa,   aga   mitte   ainult.   Soodustatud   isik   tähendab
võlausaldajat,   sest   tema   saab   kasutada   võlasuhteist   tulenevaid   õigusi,   näiteks
garantiilepingu   puhul   garantii   realiseerimine)  eelisõigused   võlgniku   või   kolmanda
isiku varale.  Võlaõiguslikes tagatistes põhineb täitmise tagamine isiklikul vastutusel
(käendus, garantii) või täitmata kohustuse kompenseerimisel rahasummaga (käsiraha
ja leppetrahv). 2. Millised on isiklikud ja millised on rahalised tagatised? Millised on nimetatud tagatiste olulisemad erisused? 
Isiklikud   tagatised   on   käendus   ja   garantii.   Rahalised   tagatised   on   käsiraha   ja
leppetrahv. Isiklike tagatistega luuakse lisakohustus kolmandatele isikutele ning selle
lisakohustuse saaja on siis vastavalt kas käendaja või garant. Rahalise tagatise puhul
tagab täitmist võlgnik ise, nt lepingus lepitakse kokku leppetrahvi  maksmises või siis
võlgnik maksab käsiraha, millega tõendatakse lepingu sõlmimist ja tagatakse selle
täitmine.  3. Mida   tähendab   kõrvalkohustuste   aktsessoorsus?   Mida   tähendab   abstraktsus? Millised on aktsessoorsed ja millised abstraktsed kõrvalkohustused? 
Aktsessoorne   kõrvalkohustus   on   seotud   põhikohustusega   ehk   on   seotud
põhikohustuse kehtivuse ja põhikohustuse täitmisega. Kui tagatis on aktsessoorne, siis
sõltub võlausaldaja nõude kehtivus tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse
kehtivusest. Aktsessoorne tagatis on põhinõudega seotud ka nõude üleandmise korral
(VÕS § 167 lg 1). Aktsessoorsed kõrvalkohustused on käendus ja pandiõigus.
Abstraktne   kohustus   on   mitteaktsessoorne   kohustus.   Abstraktse   kõrvalkohustuse
puhul   ei   sõltu   kõrvalkohustuse   kehtivus   ega   realiseerimine   põhikohustusest.
Mitteaktsessoorne kõrvalkohustus on garantii.  4. Käenduslepingu eesmärk ja õiguslik olemus. Kelle vahel sõlmitakse?  Käendus   on   sätestatud   VÕS   §-s   142   jj.   Käenduslepinguga   kohustub   käendaja
kolmanda   isiku   (põhivõlgnik)   võlausaldaja   ees   vastutama   põhivõlgniku   kohustuse
täitmise eest. Käenduslepingu eesmärk on tagada põhivõlgniku kohustust võlausaldaja
ees. Kui võlgnik  muutub  maksejõuetuks  ja oma  lepingulist  kohustust  seega rikub
võlausaldaja   ees,   siis   saab   seda   kohustust   põhivõlgniku   eest   täita   käendaja.
Käendusleping sõlmitakse põhivõlgniku võlausaldaja ja käendaja vahel. Käendaja ja
põhivõlgniku vahel on käendusest tulenev sisesuhe, mitte käendusleping.  5. Millised nõuded omandavad käenduslepingust käendaja, võlausaldaja?  Võlausaldaja omab käendaja vastutuse korral (§ 145) nõuet käendaja vastu, et ta
täidaks kohustuse põhivõlgniku eest, kui viimane ei ole võimeline enam kohustust
täitma.   Käendaja saab nõuda võlausaldajalt teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta 12


(§ 146 lg 1).  Käendaja saab esitada võlausaldaja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude,
kui   käendaja   täitis   põhivõlgniku   eest   kohustuse   võlausaldajale,   aga   ei   andnud
sellest põhivõlgnikule teada ning põhivõlgnik täitis samuti sama kohustuse, kuna ta
ei teadnud käendaja kohustuse täitmisest (§ 147 lg 2).  Käendaja õigus nõuda põhivõlgnikult tagatist või kohustuse täitmist (§ 148).  Käendaja tagasinõue põhivõlgniku vastu ehk regressinõue (§ 152).   Käendaja võib nõuda võlausaldajalt kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. VÕS § 14
lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu
sõlmimisel võib käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja
vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede
(kahju)   kõrvaldamises.   Tarbijat   tuleb   käenduslepingu   sõlmimisel   eelnevalt
teavitada   käendatava   kohustuse   suurusest   ja   vastutuse   rahalisest
maksimumsummast   ning   muudest   asjaoludest,   mis   võivad   olla   olulised   otsuse
tegemisel leping sõlmida. 6. Millised on piirangud nõuetele, mida võib käendada? Käendusega võib tagada tingimuslikku kohustust ehk kohustust, mille tekkimine või
lõppemine   sõltub   asjaolust,   mille   kohta   ei   ole   teada,   kas   see   saabub   või   mitte.
Käendusega võib tagada kohustust, mida ei ole veel olemas, kuid mis on piisavalt
määratletav (suurus olema piisavalt täpselt määratletav). Kui käendatakse tulevast või
tingimuslikku   kohustust,   siis   on   käendus   hõljuvalt   kehtetu   kuni   põhikohustuse
tekkimiseni või tingimuse saabumiseni 7. Millised on käenduslepingu sisu piirangud ja vorminõuded? Käenduslepingule   ei   ole   kindlat   kohustuslikku   vormi.   Tarbijakäendusleping   peab
olema kirjalikus vormis (§ 144 lg 2), v.a kui käendaja kohustuse juba täidab (§ 144 lg
3). Tarbijakäenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises
maksimumsummas   (§   143   lg   2).   Sisu   poolest   ei   või   ka   kokku   leppida   käendaja
kahjuks kõrvale kalduvalt, kuna sel juhul see kokkulepe on tühine, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti (§ 142 lg 6) 8. Millistele   tunnustele   vastab   tarbijakäendus?   Kuidas   on   kaitstud   tarbija käendajana?
Tarbijakäendus tekib juhul kui käendajaks on füüsiline isik. Kaitstakse selliselt, et §
143 lg 2 järgi peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse maksimaalsummas ning
käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis (§ 144 lg 2). Samuti on tarbijal õigus
leping üles öelda igal ajal, kui on tegemist tulevase kohustuse tagamiseks sõlmitud
tähtajatu tarbijakäenduslepinguga (§ 154). 9. Millised on käendaja vastu nõude esitamise eeldused?   Põhileping võlgniku ja võlausaldaja vahel kehtib.  Käendusleping on võlausaldaja ja käendaja vahel sõlmitud.   Saabunud on käendusjuhtum ehk põhikohustuse kohustuse rikkumine ja võlgniku
vastutus.  Võlausaldaja on esitanud nõude võlgniku vastu ja nõue ei ole rahuldatud (olenevalt
kokkuleppest vastavalt §-le 145)  Käendaja vastutuse ulatus (§ 145)  Vastuväidete puudumine Vaata alt skeemi. 13


10. Millised on käendaja vastuväited?   VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada kõik vastuväited, mida oleks võinud
esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud põhivõlgnikuga isiklikult seotud vastuväited.   Käendaja ei saa esitada neid vastuväiteid siis, kui tagamiskohustus võeti VÕS §
149 lg 2 kohaselt juhuks, kus niisuguseid vastuväiteid võib esitada põhivõlgnik.   Käendaja saab tugineda võlgniku suhtes võimalikule tasaarvestusele niikaua, kui
põhivõlgnik võib seda teha (VÕS § 149 lg 3).   Käendaja võib nõuda vastavalt VÕS § 149 lg-le 5 nõude rahuldamist pandi arvel,
kui   põhivõlgniku   vara   suhtes   on   seatud   pandiõigus   või   kui   võlausaldaja   võib
kasutada võlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust.  Lepinguliste   kohustuste   vahekorra   muutumine   VÕS   §   97   järgi   võib   anda
käendajale   vastuväite,   mille   sisuks   on   lepingu   muutmisnõue   või   õiguse   leping
lõpetada.   Käendaja  vastuväide  võib tuleneda  ka VÕS § 145 lg-st 1, mille  kohaselt  võib
käenduslepingus kokku leppida, et käendaja vastutab ainult siis, kui põhivõlgniku
vastu ei saa nõuet rahuldada. Võlausaldaja peab tõendama, et ta on kasutanud ära
kõik võimalused saata täitmist võlgniku varast. 11. Käendaja tagasinõue – mõiste, sisu ja piirangud.  Vastavalt VÕS § 152 lg-le 1 läheb võlgniku asemel kohustuse täitnud käendajale üle
võlausaldaja   nõue   põhivõlgniku   vastu.   Sõltumatult   aluseks   olevast   suhtest   tekib
käendajal   seadusest   tulenevalt   tagasinõudeõigus   põhivõlgniku   vastu.   Põhivõlgnik
peab kohustuse täitma sellisel juhul mitte enam võlausaldajale, vaid käendajale. 
Tagasinõude   aegumisele   kohaldatakse   VÕS   §   70   (solidaarvõlgniku   tagasinõude
aegumine).
Piirang on §-st 147 lg 2 => käendaja ei oma regressinõuet põhivõlgniku vastu, kui ta
ei andnud kohustuse täitmisest talle teada ning põhivõlgnik täitis ise ka võlausaldajale
selle kohustuse. 12. Garantii mõiste ja tunnused, eristamine käendusest? Garantii ja käenduse sätete kohaldamine. 
Garantiiks   loetakse   ühe   isiku   majandus-   või   kutsetegevuses   võlausaldaja   suhtes
võetud   kohustust   täita   teise   isiku   kohustus   (VÕS   §   155   lg   1).  Nõudegarantii
olemasolule   viitavad   garantiitingimused,   mis   väljendavad,   et   garantiikohustus   on
võetud tingimusteta ja tagasivõtmatult, eelkõige aga, et garantii tuleb välja maksta
õigustatud isiku esimesel nõudmisel. Nõudegarantii vormistatakse tavaliselt garandi
allkirjastatud   garantiidokumendina,   mis   ei   takista   aga   käsitlemast   seda   abstraktse
lepinguna garandi ja garantii saaja vahel. Nõudegarantii lepingu sisuks on garandi
maksekohustus garantii saaja suhtes. Nõudegarantii oluliseks tunnuseks on ka see, et
seda saab tagasi võtta, tühistada või selle täitmisest keelduda üksnes garantiis endas
kindlaks määratud juhtudel.
Nõudegarantii puhul ei ole erinevalt käendusest õige rääkida tagatavast kohustusest ja
vastutusest   selle   täitmise   eest,   kuna   garantiist   lähtuv   garandi   kohustus   ei   sõltu
võimaliku   põhivõlgniku   kohustusest.   Erinevalt   käendusest   ei   omanda   kohustise
täitnud garant garantiilepingust õigust esitada tagasinõue võlgniku vastu. Garant ja
võlgnik võivad sõlmida omavahel lepingu, millega garant omandab kohustise täitmise
korral   tagasinõudeõiguse   võlgniku   suhtes   tema   poolt   täidetu   ulatuses.   Tagasinõue
võib tuleneda ka alusetu rikastumisest või volituseta asjade ajamisest.
Garantiid võivad tavaliselt anda ainult pangad ja kindlustusseltsid ehk finantsasutus, 14


kes võib ja saab endale selle garantiist tuleneva riski võtta. 13. Mida tähendab garantii abstraktsus? Garandi vastuväited? Eesti kohtupraktika garandi   keeldumise   alustest.   Garantiist   tulenevate   nõuete   kuritarvitamise
juhtumid. 
Nõudegarantii on abstraktne leping, mille kehtivus ei sõltu garantii andmise aluseks
olevast õigussuhtest ega selle kehtivusest. Vastavalt VÕS § 155 lg 4 ei sõltu garandi
kohustus   võlausaldaja   ees   tagatavast   võlgniku   kohustusest   ega   selle   kohustuse
kehtivusest,   isegi   kui   garantiis   sisaldub   viide   sellele   kohustusele   (nn   abstraktne
kohustus).
Garant võib võlausaldaja vastu esitada ainult garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kuna
garantiid peab saama kiiresti ja ilma vastuväideteta realiseerida, siis ei ole lubatud
esitada vastuväiteid, mis on seotud põhilepingu kehtivuse, täitmise või lõppemisega.
Garandil   on   üldjuhul   õigus   esitada   võlausaldajale   kas   garantiilepingust   tulenevad
vastuväited   (sh   garantiilepingu   kehtetuse   vastuväide)   või   esitada   garantiiga
võlausaldajale   antud   abstraktse   nõudeõiguse   tagasisaamiseks   hagi   VÕS   §   1028   jj
alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära.
Õiguste   kuritarvitamiseks   oleks   nt   olukord,   kus   võlausaldaja   on   nõudnud   garantii
täitmist, teades, et garantiiga tagatud kohustust tegelikult ei ole (st kasutanud oma
õiguslikku positsiooni pahatahtlikult). 14. Käsiraha mõiste? Kellele jääb käsiraha, kui kohustust ei täida käsiraha andnud pool? Kuidas tagada teise poole täitmine?
Käsiraha kui lepingu täitmise tagamise vahend on rahaline tagatis, mille eesmärk on
sundida võlgnikku kohustust täitma. Vastavalt VÕS § 156 lg-le 1 on käsiraha ühe
lepingupoole  poolt teisele  lepingupoolele  lepingu  sõlmimise  tõendamiseks  ja  selle
täitmise   tagamiseks   antud   rahasumma.   Kuna   käsiraha   üheks   funktsiooniks   on
tõendada lepingu sõlmimist, ei ole käsirahaleping kehtiv, kui tagatav põhileping ei ole
nõuetekohaselt sõlmitud st käsiraha lepingu vormistamine nõuetekohaselt ei ole alati
piisav, et lugeda ka põhilepingule kehtestatud vorminõue täidetuks.
Käsirahaga   tagatud   lepingu   täitmise   korral   eeldatakse,   et   käsiraha   arvestatakse
võlgnetava kohustuse täitmise katteks. Eeldatakse, et käsiraha tagastatakse täitmise
võimatuse korral. Kuna VÕS kohustuse täitmise võimatuse korral jääb võlausaldajal
alati võimalus valida talle sobiva õigusliku tagajärje, siis ka käsiraha andmisel ainult
eeldatakse, et käsirahana üleantu tuleb täitmise võimatuse korral tagastada (VÕS §
156 lg 2). 
Käsirahaga   tagatud   lepingu   täitmata   jätmise   tagajärjed   sõltuvad   sellest,   kelle   süül
rikkumine   toimus.   Kui   rikkumine   lepingu   mittetäitmise   vormis   toimus   käsiraha
andnud  poole  süül,  siis jääb  käsiraha   teisele   poolele.  Kui  lisaks  käsirahale  nõuab
kannatanud pool ka täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, siis arvestatakse
käsiraha hüvitise katteks (VÕS § 157 lg 1). Kui leping jääb täitmata käsiraha saanud
poole süül või mõnel muul käsiraha andnud poolest sõltumatu asjaolu tõttu, siis on
sellel poolel õigus nõuda käsiraha tagastamist (VÕS § 157 lg 2).  15. Millised   on   leppetrahvi   tunnused?   Millised   on   leppetrahvi   nõude   esitamise eeldused?
Leppetrahviks   loetakse   vastavalt   VÕS   §   158   lg-le   1   lepinguga   kindlaksmääratud
rahasummat, mille rikkunud pool on kohustatud maksma kahjustatud lepingupoolele
lepingulise kohustuse rikkumisel.  Leppetrahv võib olla ka tegu, mille peab kohustust
rikkunud   pool   kannatanud   poolele   tegema   (nt   asja   üleandmine).   Leppetrahv   on 15


aktsessoorne  kõrvalkohustus  =>  kui  põhileping  on  tühine  või  ei  kehti,  siis  ei  ole
võlausaldajal võimalik ka leppetrahvi nõuda.
Leppetrahvi maksmise kohustus tekib lepingut  rikkunud poolele ainult siis, kui ta
vastutab rikkumise eest vastavalt VÕS § 103 lg-le 1. Kui kohustuse rikkumine on
vabandatav, siis ei või erinevalt muudest õiguskaitsevahenditest leppetrahvi nõuda
(VÕS § 160, vt ka VÕS § 105). Leppetrahvi nõude esitamine võib olla välistatud ka
siis,   kui   kannatanud   pool   viivitamatult   pärast   rikkumise   avastamist   teisele
lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2).  16. Leppetrahvi nõude seos kahju hüvitamise nõudega? Lepinguliste kokkulepete lubatavus. Millistel alustel võib leppetrahvi vähendada? Kohtupraktika?
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv eelkõige rahasumma, mis tuleb maksta lepingu
rikkumisel. Leppetrahvi kokkuleppe eesmärk võib aga olla ka kahju hüvitamine. Nii
näeb VÕS § 158 lg 3 ette, et kui pooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju
summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool, siis kohaldatakse
leppetrahvi sätteid. Leppetrahvi kokkulepete abil, kus nähakse ette kindla rahasumma
maksmine,  on võimalik  vältida  kahju tõendamise  kohustust nõude esitamisel  ning
sellega on võimalik tagada ka mittevaralise kahju hüvitamise.
Tavaliselt   on   leppetrahvi   maksmise   kohustus   üheks   lepingupunktiks,   kuid   pooled
võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahvi võib
vastava kokkuleppe olemasolul lepingus nõuda ka siis, kui kahju tekkinud ei ole. Kui
aga kahju on tekkinud ja esitatakse nii leppetrahvi kui ka kahju hüvitamise nõue, tuleb
kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingus võib ette näha, et kahju
kuulub vaatamata leppetrahvi maksmisele hüvitamisele täies mahus.
Kohus   võib   leppetrahvi   vähendada,   kui   tasumisele   kuuluv   leppetrahv   on
ebamõistlikult   suur.   Leppetrahvi   võib   kohus   vähendada   ainult   leppetrahvi
maksmiseks kohustatud isiku nõudel. Seejuures võetakse arvesse kohustuse täitmise
ulatust võlgniku poolt, teise poole õigustatud huvi  ning lepingupoolte majanduslikku
seisundit. Kohus võib arvesse võtta ka muid kohustatud isiku poolt esitatud asjaolusid
(VÕS § 162 lg 1). Leppetrahvi vähendamist ei või nõuda, kui leppetrahv on juba ära
makstud.  Kokkulepe, millega välistatakse leppetrahvi maksmiseks kohustatud isiku
poolt VÕS § 162 lg-s 1 sätestatud õiguse kasutamist, on tühine.  16


H: võlausaldaja nõue käendaja vastu VÕS § 145 lg 1 alusel 1. Kehtiv käendusleping - VÕS § 142 lg 1
1.1. Kehtiv põhileping Kui   põhileping   on   tühine,   siis   tuleb   kontrollida,   kas   käendaja   vastutus   laieneb   kehtetusest   tulenevatele
nõuetele  1.2. Käendusleping on sõlmitud, kehtiv; kas on tarbijakäendus (VÕS § 143 lg 19 Tarbijakäenduse kehtivus: - VÕS § 143 lg 2 – vastutuse piirmäär (puudumisel tühine) - VÕS § 144 lg 2 – kirjalikus vormis va kui täidab kohustuse Kas käenduslepingust tulenev kohustus on lõppenud?
- Käenduse lõppemise erialused - VÕS § 153
- Käenduse lõppemine täitmisega, taganemise või kohustuse ülevõtmisega 2. Käendaja vastutuse eeldused
2.1. Kas on saabunud käendusjuhtum e põhikohustuse kohustuse rikkumine ja võlgniku vastutus – eeldus nõude esitamiseks: VÕS § 145 lg 1 lause esimene osa;  2.2.  Kas on saabunud käendusjuhtum (põhikohustuse rikkumine), kas võlausaldaja on esitanud nõude võlgniku vastu ja nõue ei ole rahuldatud – nn käendaja  täiendav vastutus VÕS § 145 lg 1 lause
teise osa järgi 3. Käendaja vastutuse ulatus  1) VÕS § 145 lg 1, 2 kõikide kohustuste eest; sh ka tulevikus tekkivad kohustused
- va ulatuses, millises on pärast käenduslepingu sõlmimist kohustusi laiendatud VÕS § 145 lg 4
2) Tarbijakäendus – lepingus kokkulepitud piirmäära ulatuses
3) Kaaskäendajad: VÕS § 150, solidaarselt, kui ei ole kokku lepitud osavastutuses
Käendaja   vastutuse   ulatust   ei   mõjuta   kohustuse   ulatust   puudutavad   kokkulepped   pankroti-   ja
saneerimismenetluses, kui kokkuleppes ei osale käendaja 4. Vastuväited 4.1. Võlgniku vastuväited käenduslepingust (VÕS § 142 lg 6) 1) tuginemine võlgniku kahju hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest, 2) tuginemine tasaarvestusele laenuandja nõudega, kuid ise ta võlgniku nõuet tasaarvestuseks kasutada ei saa 3) muud võlgnikule kuuluvad vastuväited va VÕS § 149 lg 2, kuid ei saa kasutada ise võlgniku õigust tühistada, taganeda, tasaarvestada (st kujundusõigused) 4) vastuväide vastutuse ulatusele tulenevalt tagatiste vähenemisest VÕS §  149 lg 5 4.2. Käendaja enda vastuväited käenduslepingust  5) käendaja VÕS § 14 rikkumisest tulenev iseseisev kahju hüvitamise nõue
6) käenduslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu 4.2. Vastuväited käendaja suhtest võlausaldajaga  7) õigus tasaarvestada mõnest muust võlasuhtest nõue võlausaldaja vastu võlausaldaja nõudega
5. Tagasinõue käendaja vastu Osas, millises on käendaja kohustuse täitnud
Võlgniku vastuväited tagasinõude vastu – kui käendaja ei ole täitmisest teavitanud (VÕS § 147), jätnud
esitamata vastuväited või sõlminud kokkuleppe võlgnikuga tagasinõude välistamise kohta Leppetrahvi maksmise nõuede eeldused: 1. Kehtiv leping (võlasuhe)
- Kas leppetrahvi kokkulepe on sõlmitud? (aktsessoorsus) 2. Rikkumine             Võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100)
            Vastutusstandard VÕS § 103 3. Võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);  4. Võlausaldaja   on   leppetrahvi   nõudmisest   võlgnikule   mõistliku   aja   jooksul   pärast   rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). 5. Vastuväited
- Vähendamine VÕS § 162 (ainult poole nõudel) - Hea usu põhimõttele tuginemine, VÕS § 6 lg 2 või TsÜS § 138 Nõue garandi vastu: 17


1. Kehtiv garantiileping VÕS § 155 lg 1 (ainult majandus- või kutsetegevuses) Garantiileping on sõlmitud - VÕS § 155 lg 1 prim- võlausaldaja nõustumust eeldatakse. 2. Garantiijuhtum – garantiilepingus kokku lepitud 
3. Nõude esitamine garandile - kokkulepitud vormis ja viisil (nt dokumentidega)
4. Vastuväited  -Garantiist endast tulenevad vastuväited (tühisus, lõppemine)
-Põhinõudest, kui tegemist õiguste kuritarvitamisega (erandjuhtudel, ilmne)
-Alusetu rikastumise nõue – garantii väljaandmine VÕS § 1028 alusel, kui garantiiga tagatavat kohustust ei
olnud või see langes hiljem ära (RKTKo 3-2-1-89-08, p 13)
Seadusest tulenev tagasinõue puudub; aluseks suhe võlgnikuga (nt käsund, laen) 18

Document Outline

• Küsimused: