Ainetöö Laen ja liising (0)

Q: Kumb siis kas laen või liising?

Vastus leiad õppematerjalist: Ainetöö Laen ja liising

Kutsekool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kumb siis kas laen või liising?

Ärijuhtimise õppesuund
Finantsjuhtimine
Laen ja Liising
Ainetöö
TALLINN 2008

Sisukord

1.SISSEJUHATUS 3
2.LAEN 4
3.Liigitamine 4
4.Laenude lühikirjeldused 5
5.LIISING 8
6.LAENUDE DOKUMENTAALNE VORMISTAMINE 10
7.LAENUGA KAASNEB 11
7.1.Probleemid ja riskid 11
8.KES SAAB LAENU 13
9.KAS LAEN VÕI LIISING 14
10.KES JA MIKS VÕTAB LAENU 16
11.KOKKUVÕTE 17

SISSEJUHATUS

Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad.
Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad.
Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet arendada. Mõni jällegi et oma vabaaega sisustada.

LAEN

Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asentatava asja(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
Leanulepingu korral on tegemist reaalse raha liikumisega, s.t. laenuvõtja arvelduarvele kantakse kokkulepitud summa reaalses rahas. Seejuures kohustub laenuvõtja nimetatud laenu tagama täiendava tagatisega.
Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul kui:

Laenu tagastamine on kokkulepitud osdade kaupa ja laenu saaja on viituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud .
Laenu saaja ei täida kohustust maksta intresse.

Liigitamine

Laenu saab liigitada mitut moodi, kuna lenu võetakse erinevatel põhjustel. Pangad on väljatöötanud selleks vastavalt kliendi vajadustele kõige paremini sobivad tooted. Liigitada saab:

Laenusaaja järgi
*ärifirmad ja äriga tegelevad eraisikud
*finantsseerimisasutused
*eraisikud
*mittetulundusühingud
*kindlususfirmad ja pensionifondid
* keskvalitsus , eelarvevälised fondid, kohalikud võimuoganid

Tähtaja järgi
*lühiajaline krediit
*pikaajaline krediit
*nõudmiseni ja tähtajata krediit

Tagatiseta olemasolu
*tagatisega krediit
*tagatiseta krediit

Tagasimakse järgi
*osamaksetena tagasimakse
*kogu summa korraga

Laenude lühikirjeldused

Ettevõtluslaen
Ettevõtted vajavad lühiajalist laenu, et jooksavaid kohustusi täita. Nagu näiteks materjali ja tooraine ostmiseks ja ka palkade maksmiseks. Tihti ei pruugi laekumised ja väljaminekud oma vahel ajaliselt ühtida.
Ettevõttelaenu andmisel lähtub pank sellest, milleks ettevõte laenu vajab ja ettevõtte reputasoonist. Pank vaatab ka üldfinantsseisundit ja pangakonto keskmist käivet.
Ettevõttelaenu tagastatavus ja tähtajalisus oleneb üldjuhul varade käibe kestusest.
Arvelduslaen
Lühiajalinelaen, mis on panga poolt kliendile antud võimalus jääda arvelduskonto saldoga deebetisse e. miinusesse . Üldjuhul ei piira pank arvelduslaenu kasutamist, klient võib võtta arvelduslaenu alati, kui tal tekib käibekapitali puudus. Arvelduslaen pakub kindla limiidi ulatuses vararaha, mida saab kasutada nagu muud pangakontol olevat raha. Saab raha välja võtta ja ka makseid teha.
Et aga arvelduslaenu saada peab laenusaaja vastama mõnigatele tingimustele. Pangad ei anna piiramatult laenu. Klient saab laenu umbes 30-60% oma nelja kuu sissetuleku keskmisest käibest. Laenutaotleja peab olema vastava panga klient. Ta peab omama kontot pangas ja peab olema ka majanduslikult heal seisul. Tagatist tavaliselt ei nõuta, aga kui kliendi majanduskeskkond on ebastabiilne võivad nad ka tagatist nõuda. Kui limiiti ei kasutata ei kaasne ka mingeid kulusid . Intresse arvestatakse ainult siis, kui raha on reaalselt kasutusel.
Arvelduslenu antakse vaid kindala tähtajaga, milleks on tavaliselt maksimum aasta. Tähataja lõpuks peab olema arvelduskonto miinusaldo likvideeritud. Sinna hulka kuuluvad ka intressid , mis peavad samuti tasutud olema tähtaja lõpuks.
Käibekapitali laen
Hooajaliseks finantseerimiseks, mis antaks üks kord kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Käibekpitali laenu saamiseks on vaja tagatist. Vahel nõutakse, et kliendil oleks arvelduskontol koguaeg kindel summa.
Laenu tagasimaksmine toimub müügist saadud laekumsite arvelt. Tagasi saab makta nii osade kaupa kui ka korraga.
Investeerimislaen
Projektide käivitamiseks ja ettevõtte laiendamiseks. Finantseeritav periood on 1-10 aastat. Miinimum finantseeritav summa on näites hansapangas 30 000 krooni. Tgatiseks peab olema kinnisvara. Intress sõltub kliendi omafinantseeringust.
Kodelaen
Kodulaen on laen, mida saadakse kodu ostmiseks, kodu ehitamiseks või remontimiseks või isegi auto ostmiseks. Kodulaenu saamiseks on vaja kindalsti tagatist, mingit kinnisvara. Laenutähtaeg on keskmiselt 20 aastat.
SMS laen
Laen, mida saab võtta sõnumi teel. Väga populaarne laen. SMS laenu summad on väikesed, saab võtta 1000st 10 000ni. Laenu võetakse jooksvate kulutuste katteks. Intressid on 10-20%. Tagasimakse toimub 15 päeva kuni 6 kuu jooksul. Tagasi saab maksta kogu summa korraga või pikema tagasimakseajaga saab ka osadena maksda.
Väikelaen
Väikelaenu saavad taotleda kõik. Selleks on vaja ainult kindalt sissetulekut. Väikelaen on tagatiseta, kiireim ning lihtsaim lahendus ootamatute kulutuste katmiseks. Laenu saamiseks tuleb esitada viimase kuue kuu pangakonto väljavõte. Laenu saamiseks ei pea laekumised pangakontole olema seotud töötasuga. Lõplik maksimaalne laenusumma, mis laenutaolejal on võimalik saada, selgub pärast laenutaotluse läbivaatamist.
Tagasimakse toimub, kas igakuiste ühesuuruste maksetena või maksegraafiku alusel, kus igakuiselt tuleb tasuda intressi ning laenusumma tagastamine toimub kliendi poolt väljavalitud ajal.
Laenu tingimused on lihtsad ja väikesed. Laenu saab 5000 kuni 150 000 krooni. Tähtaeg on 2 kuud kuni 5aastat.
Õppelaen
Laen, mille samiseks ei pea olema igakuist sissetulekut. Nagu nimi ütleb võetakse õppelaenu õppemaksu maksmiseks. Õppelaenu summa on iga aasta kindel summa,mida saab võtta. Muidugi saab ka vähem võtta kui ettenähtud. Interssi määr on madal, see on 5% ja tagastamise tähtaeg on pikk. Laenu saab kätte iga kooli aasta alguses jatagasi peab hakkama maksma alles peale õpingute lõpetamist, siis kui töökoht on leitud. Laenu saavad taotleda täiskoormusega üliõpilased. Õppelaenu saamiseks peab olema kaks käendajat.

LIISING

Liising on tuletatud ingliskeelsest terminist “leasing”, mis tähendab rentimist, üürimist. Finantsterminina mõistetakse liisingu all liisingufirma poolt vallasasjade või kinnisasjade rentimist, kus rendiobjekti omandiõigus on liisingufirmal ning valdus- ja kasutusõigus rentnikul .
Peaaegu igasugust vara, mida saab osta saab ka liisida. Ettevõtted liisivad mitmesugust vara nii lühikeseks kui ka pikaks perioodiks. Näiteks nagu seadmed ja masinad. Liisinguid ei anna ainult liisingufirmad vaid ka pangad. Igal liisingu tehingul on kaks osapoolt – liisinguandja ja liisinguvõtja. Liisinguandja on vara omanik ja liisinguvõtja on vara kasutaja. Liisitud vara tuleb tavaliselt ka kindlustada. Liisinguvõtja peab tegema ka omafinantseeringu, see on mingi protsent vara maksumusest.
Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustub maksma liisingu eseme kasutamise eest tasu.
Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingu eseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingu eseme valdamsel ja kasutamisel. Liisimguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingu eset ei antud talle üle lepingu ettenähtud tähataja jooksul, kokkuleppe puudumisel ega mõitliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel.
Liising on laenuliik, mille puhul liisinguandja ostab liisinguvõtja soovil kolmandalt isikult mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks renditasu eest kasutada. Liisingut võib jaoada kaheks:
Otseses liisingus tegutseb toote müüja ise liisinguandjana. Ta sõlmib lepingu liisinguvõtjaga ja annab kauba tema käsutusse. Peale lepingu sõlmimist võib liisinguandja müüa lepingu liisingufirmale. Liisinguvõtja maksab liisinguandjale lepingujärgse diskonteeritud summa.
Kaudses liisingus on algusest peale kolm osapoolt lepingusõlmimisel. Liisingufirma ostab toote müüjalt ning annab selle rendile liisinguvõtjale. Liisnguvõtja hakkab maksma liisingumakseid liisingufirmale.
Liisingutehingud jagunevad:
Kasutusliising on tehing, mille puhul liisinguvõtjat ei huvita liisitava vara omanikuks saamine. Liisinguvõtja tasub liisingumakseid ja kasutab vara ainult kokkulepitud perioodi jooksul. Vara jääb pärest leppingu tähtaja lõppu liisinguandlale, kes võib vara ka uuesti välja liisida
Kapitaliliising on pikaajaline tehing, mille puhul liisinguvõtja on huvitatud saada vara omanikuks. Liisinguvõtja tasub kokkulepitud peioodi jooksul vara väljaostumaksetena kogu vara maksumuse, intressid ja käibemaksu ning saab tehingu lõppedes vara omanikuks.
Faktoorig on tehing, mille puhul ettevõte müüb klientide tasumata arved , mille tähtaeg ei ole veel saabunud, kolmandale isikule, keda nimetatakse faktoriks. Faktor võib olla pank, liisingufirma või spetsialiseerunud finantsasutus.

LAENUDE DOKUMENTAALNE VORMISTAMINE

Juriidilise isiku

Laenu taotlemine

Laenutaotlus ; pädeva organi otsus laenu taotlemise kohta; volitused laenuläbirääkimiste pidamise ja allkirjaõiguse kohta.

Ettevõtte asutamis dokumendid

Tegevusluba ja tegevuslitsentsid; põhikiri; asutamisleping ja aktsionäridevahelised lepingud ; tunnistused autoriõiguste, patentide, litsentside ja kaubamärkide kohta

Finantsaruanded

Bilansid ; kasumiaruanded; maksuameti ja haigekassa tõend võlgnevuse puudumise kohta; audiitori aruanne; bilansikirjete selgitused

Info omakapitali kohta

Aktsionäride nimekiri; tõend sissemakstud aktsikapitali kohta

Äriplaan

Info ressursside kohta

Maakasutust tõendav dokument; hoonete ja masinate rendilepngud; tooraine hankelepingud ; toodangu müügilepingud

Info pantvara kohta

Info garantiide ja käendajate kohat

Laenuleping , pandileping , garantiikiri
Eraisiku

Laenutaotlus

tõend regulaarselt saadavate sissetulekute kohta (tõend palga kohta, tööleping)

tõend maksuametist eelmise perioodi tulude ja võlgnevuste kohta ning tuludeklaratsiooni koopia

tulude-kulude eelarve

vajadusel äriplaan, tegevuslubade koopiad

dokumendid pantvara kohta

info garantii ja käendajate kohta

EV pass või elamisluba

Laenuleping, pandileping, krediidi tagasimakse kohustus

LAENUGA KAASNEB

Laenu võttes kaasnevad ka lisa kohustused. Lanu kasutamisega on seotud ka tasud , mis ei piirdu ainult laenuintressi ja komisjonitasuga. Laenutaotleja peab tasuma taotlemistasu ja lepingutasu. Põhiline on siiski intress, mida tuleb laenukasutajal kõige rohkem maksta. Intressiarvutus võib toimuda iga arvestuperioodi algul või lõpul.
Lihtintressi puhul on tegemist intressiga, mis arvutatakse protsendina laenu suurusest. Lihtinterssimeetodit kasutatkse tavaliselt siis, kui laenu tähtaeg on alla ühe aasta.
Liitintressi puhul võetakse arvestuse aluseks eelmise perioodi intressi ja laenu summa. Liitintressimeetodit kasutatakse sagedamini pikaajaliste laenude puhul.
Laenu saamiseks peab olema mingi tagatis . Krediidi tagastamis lisagarantiide põhivormid: vara ja õiguste pant , käendus, garantiikiri näiteks laenlepingu eritingimused.

Probleemid ja riskid

Krediidirisk – risk, et laenuvõtja ei suuda või isegi ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta. Põhjusteks võivad olla laenuvõtja tegevusest tulenev äririsk või ta lihtasalt ei soovi maksta, see tule ebaaususest.
Probleemlaen on laen, mis on tähtajaks tagastamata, millelt ei ole laekunud laenulepinguga ettenähtud intresse või mille laekumine on muudel põhjustel ebatõenäoline.
Probleemilaenude põhjused:

Panga halb krediidipoliitika
Halb krediidi analüüs
Halvasti struktueeritud leping ja teised dokumendid
Majandus tingimuste muutus
Laenusaaja ebaausus

Krediidirisk sõltub infost, mis pangal laenuprojekti ja laenuvõtja hindamiseks kasutada on. Mida puudulikum see info on, seda suurem on krediidirisk. Kui laenuvõtja hakkab aruannnete esitamisega viivitama on põhujust arvata, et laenuvõtja finantsolukord on halvenenud ja laenu tagasi saamise võimalus vähenenud. Lanu risk on suurem siis, kui laenuvõtja ei ole aus ja usalduväärne. Kui laenu võtja räägiks omaprobleemidest varakult, on pangal võimalus probleeme lahendad.
Lenuvõtjale on samamoodi riskiks see, kui sissetulk muutub väiksemaks. Kui pole võimalik tasuda igakuist tagasimakset. Laenusaajale on lahenduseks kui räägita pangale probleemidest ja pank leiab mingi lahenduse, näieks väiksem kuumaks.

KES SAAB LAENU

Laenu saavad kõik isikud, kui nad vastavad laenutingimustele. Väga oluline on laenusaaja krediidivõime. Krediidivõime põhiteguriteks on teovõime, reputasioon, tulu teenimise võime, aktivate valdamine(mis on analoogne tagatise ja firma puhasväärtuse olemasolule) ja majanduskonjuktuur. Eraisikul vaadatakse põhiliselt varalist seisu, aga ka sotsiaalset seisundit(vanus, sugu, perekonnaseis , ülalpeetavate arv), elukutselised tegurid( haridus , elukutse, tööstaaž), suhted laenu andva pangaga ja teiste kreeditoridega. Infot nende kohta saab peamiselt vesteldes. Aitavad ka panga kartoteek, spetsiaalsed firmad nagu näiteks krediidiinfo, statistikakogumikud, konkurendid, äriplaan, finantsaruandlus .
Viimastel kuudel on laenuvõimekus viimastel kuudel tõusnud.”Oleme teinud elanikkonna laenuvõimelisuse analüüsi juba mitu aastat. Me arvutame välja palju on neid perekondi, kellel jääb järgi nii palju vaba raha, et nad saaksid laenu võtta. Selle alusel võiks väita, et laenuvõimelisus on kasvanud küll võrreldes suvega . Aga numbreid ei tahaks öelda. Vahepeal oli olukord, kus laenuvõimet jagus kuuks kuni aastaks. Me vaatame, kui me sama tempoga laenu edasi annaks, siis kaua me saaksime seda jätkata. Neli aastat tagasi me arvasime, et see on kuskil 4-5 aastat, kaks aastat tagasi arvasime 1,5-2 aastat ja aasta tagasi 1-1,5 aastat,” rääkis Perens Hansapanga pressilõunal. [Kruusma, S. 2008, 16.veebruar. Hansapanga juhid: eestlaste laenuvõimekus on viimastel kuudel tõusnud. Äripäev]

KAS LAEN VÕI LIISING

Ettevõttel , kes soovib firmale soetada põhivara võib paratamatult tekkida küsimus,et kas need liisid või soetada läbi laenu. Sobiva finantseerimistoote valik sõltub erinevatest asjaoludest: projeki eesmärgist, soetatava, renoveeritava või ehitatava objekti omandisuhtest, omafinantseeringu võimalustest jms.
Laenu eelised liisingu ees on tagatise jäämised ettevõtte omandisse. See panditakse või koormatakse hüpoteegiga. Laenu võib alati kasutada ka muude lühiajaliste kohustuste tagamiseks, näiteks käibekapitali täindamine või vara soetamine, mille puudub järelturg, mis on aga liisingukorral väga tähtis.
Liisingu puuduseks on vara kuulumine liisingufirmale, st. täiendavate kohustuste võtmine ja vara haldamine on tülikam. Liisingu eeliseks ettevõttele on pangapoolse analüüsi keskendumine varaväärtusele ja likviidsusele ning vähem rahavoogudele. Kui laenu puhul on esmatähtis äriplaan ja rahavood ning lõpuks tagatis ja selle väärtus, siis liisingu korral on üldjuhul tähtsam renditava vara likviidsus .
Lisingu maksetele lisandub käibemaks, aga laenumaksud ei kuulu maksustamisele käibemaksuga.
Laen on soovitatav kasutada tootmis-laohoonete ehituse või paranduse finantseerimiseks, käibevahendite täiendamiseks jms. Liisingut on otstarbekas kautada kinnisvaraarenduseks, seadmete ning sõidukite soetaiseks.
Üks põhjus miks ettevõtted eelistava vara liisida on see et liisimine on riski vabam. Tihti peale on vaja uusi seadmeid ja masinaid osta. Tehnoloogia areneb ja hinnad on kallimad. Et aga uut ja kallist vara omale soetada, peaks ka teadma, et vara on oma raha väärt. Selleks ongi liisimine parem variant kui ostmine . Liisides on võimalus toode tagastada, ei pea käima välja toote kogu väärtust. See on hea võimlaus, kui toode ei vasta oma lubadustele.
Liisingu plussid:

Liisinguleping võib vähendada ebakindlust
Võimalik maksude vähendamine liisingumaksete arvelt
Liisimise puhul võivad transaktsioonikulud osutuda odavamaks kui ostmise või laenuga ostmise puhul.

Liisingu miinused:

Liising võimaldab peita kapitali kulutusi
Liisingu kasutamisega on võimalik parandada suhtarve, sest renditav vara ei kajastu firma bilansis ning varade tootlus tundub suurem kui tegelikult on.

Liisingu puhul kannab hoolduskulud liisinguandja. Laenu puhul hoolitseb seadmete eest nende tootja.
Tagatiseta laenu eelised:

Raha kätte paari tunniga
Puuduvad lisakulutused notaril
Laenukasutus otstarve ei ole piiratud
Enne tähtaegne tagastamine trahvi vaba

KES JA MIKS VÕTAB LAENU

Ettevõtted ja eraisikud võtavad laenu erinevatel põhjustel.
2004. aastal tehtud Emori uuringus selgus, et 32% Eesti peredest omab laenu või liisingut. Võrreldes 2003. aasta sügisega on finantskohustusi omavaid peresid 4% rohkem. Sellest võiks järeldada, et kahe ja poole aaastaga on see hulk päris palju tõusnud.
Jätkuvalt on eesti perede üheks kõige olulsemaks laenu võtmis eesmärgiks eluaseme soetamine ja remontimine, mistõttu on perede finantskohustused üha pikaajalisemad ja suuremahulisemad. Ehk laenu võtmine kasvab suurem osa just nende perede arvel, kes juba omavad mõningaid kohustusi, ostetakse järelmaksuga kodusisustust ja elektroonikat, suurendatakse eluasemelaenu summasid. Teistmoodi oleks vist suhteliselt raske kuskilt alustada, et midagi enda omaks pidada ja normaalselt elada. Kui raha ei ole, siis seda nii sama juurde ka ei tule.
Üks põhjus miks eraisikud võtavad laenu on reisimine . Tänapäeval reisitakse palju, aga kuna reisid ei ole just odavate kaupade seast, seetõttu võetakse laenu. Reisimiseks võetakse tavaliselt väikelaenu.
Plasmateleri või muu suurema väljamineku rahastamiseks saab varsti tarbimislaenu taotleda mistahes Euroopa Liidu riigist, kui Euroopa Parlament täna uue direktiivi heaks kiidab.Uue direktiivi eesmärk on ühtlustada 27 liikmesriigis tarbimislaenu taotlemise tingimused ning laenu taotleja teavitamise nõuded. See teeb pakkumise võrdlemise lihtsaks ning annab selge ülevaate, kui palju laen koos intresside ja muude kuludega kokkuvõttes maksma läheb.[ Rank , S. 2008, 16.jaanuar. tarbimislaene võib varsti võtta igast EL-I riigist. Äripäev]
Kuna inimestele meeldi raha kulutada, siis nad ei proovigi eriti piiri pidada. Seetõttu võetakse ka sms-laenu üha rohkem ja rohkem.
SMS-laenu võtab pakkuja SMS Laenu sõnul iga päev umbes 300 inimest ning keskmiselt laenatakse korraga 3000 krooni, mille tavaline SMS-laenu võtja tagastab järgmisest kuupalgast. “Meilt võtab iga päev keskmiselt 3000 krooni kaupa laenu 300 inimest, mis tähendab, et suudame pakkuda suurpankadest ja konkurentidest paremaid tingimusi. Samuti ei teki inimestel sellise summa tagasimaksmisega üldjuhul probleeme, sest seda tehakse tavaliselt järgmisest kuupalgast,” vahendas ettevõte SMS Laen OÜ tegevdirektor Aaro Sosaare sõnu. [Karner, K. 2007, 21.november. SMS laen: meilt võtab laenu iga päev 300 inimest. Äripäev]

KOKKUVÕTE

Laenu võetakse palju, see pole peaagu mitte kellelegi võõras asi.
Laenu saab liigitada mitut moodi. Igal laenul on erinevates kohtades erinev nimi. Laenuga kaasnevad riskid, nii laenuandjale kui ka laenuvõtjale.
Kumb siis, kas laen või liising? Seda otsusab igaüks ise, mis talle hetke olukorras just parem on. Eks mõlemal nii laenul kui ka liisingul on omad plussid ja miinused. Sõltub esemest, mida soovitakse.
Laenu võetakse palju, see pole peaaegu mitte kellelegi võõras asi. Küll võetakse kodulaenu, samuti ka väiksemaid laene näiteks et reisid. Ettevõtted võtavad lühiajalist laenu kulutuste katmiseks. Sama moodi pole ka liising võõras. Liisitakse autosid, kodutehnikat ja palju muudki . Ettevõtted liisiva suuremaid seadmeid.
Inimestele meeldib elada nii et kõik asjad on olemas, selleks see laen hea ongi. Ettevõtetel on see aga paratamatu. Eriti alguses, et oma ettevõte üldse tööle saada, peab seadmeid ostma. Selle probleemi lahendab ära laen ja liising.
KASUTATUD KIRJANDUS

Järve, J. & Veisson , T. (2003). Finantsjuhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ivanova, N. (1998). Panganduseettevõtlus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Šorikova, L. (1994). Rahvusvahelised finantsturud . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Gapenski, B. (1996). Intermediate financial management. The Dryden Press.
Block, S. & Hirt, S. (1992). Foundations of financial management. Irwin.
Ivanova, N. (1999). Situatsioonid pangandusettevõtluses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Zirnask , V. (1996). Raha, pangad ja finantsturud, II osa. Tallinn: Coopers & Lybrand.
Zirnask, V. & Lilkane, K. (1994). Raha, pangad ja finantsturud. Tallinn: HP Toimetised.
Hansapank. (02.2008). [www.hansa.ee]
Etevõtluse Arendamise Sihtasutus . (10.02.2008). Laen või liising. [www. aktiva .ee/261/AddToCart/Laen_voi_liising_.html]
Riigiportaal . (05.02.2008). Laen ja liising. [www.eesti.ee/est/teemad/raha_ja_o...tse/laen_ja_liising/]

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 55 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dingly Õppematerjali autor

Milliseid laenusid pakutakse ja milliseid liisingi võimalusi pakutakse. Koostatud 2008a

laen liising liisingu võtja liisinguvõtja tagatis liisinguandja käibe laenul laenuvõtja liisingufirma saaja

Kasutatud allikad

https://www.eesti.ee/est/teemad/raha_ja_o...tse/laen_ja_liising/

Sarnased õppematerjalid

docx

Raha ja pangandus referaat (laenutingimuste erisused LHV, SEB,Swedbank näidetel)

...................................................9 2.3Limiidilen/käibekapitalilaen..............................................................................................9 2.4Laen käenduse tagatisel...................................................................................................10 2.5Investeerimislaen.............................................................................................................11 2.6Renoveerimis/korteriühistu laen......................................................................................12 2.7Autoliising.......................................................................................................................12 2.8Seadme liising.................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................

Raha ja pangandus

docx

Ettevõtluse eksami konspekt

arvelduskonto saldoga deebetisse ("miinusesse"). Üldjuhul ei piirata arvelduslaenu kasutamist kindla otstarbega. Loomulikult ei anta krediiti piiramatult. Tavaliselt kehtestatakse limiit - mille suurus sõltub konto käibest - 30-60% viimaste kuude keskmisest käibest. Arvelduslaenu ei anta piiramatu tähtajaga. Tavaliselt on tähtaeg kuni üks aasta. Laenu lõppedes peab klient miinussaldo likvideerima ning tasuma intresside laenu kasutamise eest. Käibekapitali laen on peamiselt hooajaliseks finantseerimiseks või ettevõtte kiireks laiendamiseks mõeldud laen, mida antakse kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Laenu eesmärk on aidata ettevõte üle ajavahemikust, kui tootmiseks on vaja teha kulutusi, valmistoodangu müügist aga ei laeku veel midagi Pikaajalised finantseerimise allikad on järgmised.Reinvesteerimine on levinud kapitali allikas. Teisest küljest on see suhteliselt piiratud võimalus, sest kapitali hulk sõltub eelneval

Ettevõtlus

doc

Eksam

aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole

Raha ja pangandus

docx

LAENUTOOTED ÄRIETTEVÕTETELE, MIDA PAKUTAKSE NING MILLEKS SOBIVAD?

NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen.....................................................................................................................5 1.4.Väikelaen..................................................................................

Raha ja pangandus

wps

Laenu võtmise poolt või vastu

Selle laenu saab taotleda iga täisealine Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alalise või tähtajalise elamisloa alusel viibiv isik. Maksimaalne summa, mis on võimalik võtta on 150 000 krooni ja tagasimakseperiood on 6-60 kuud. Intessimäär sõltub iga kliendi tagasi- maksevõimest, kohustustest ja laenusummast. Nii et seda laenu võib võtta ka näiteks enese täiendamiseks, puhkuseks jne. Aga see laen on vaid väikesteks asjadeks, kui on suuremad vajadused siis tuleks võtta suurem laen. Targem on laenu võtta näiteks maja ostmiseks/ehitamiseks, kuna maja ja maa väärtus aina tõuseb. Kui on vaja näiteks autot osta siis ei tasu seda teha laenuga pigem liisinguga, kuna auto väärtus langeb ja tulevad uued, paremad, keskkonna säästlikumad autod. Liisingu ja laenu vahe on see, et suurt laenu võetakse peamiselt pangast ja makstakse pangale tagasi teatud aja jooksul, mis

Ühiskonnaõpetus

doc

Finantsjuhtimine - konspekt

krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel. Positiivse tulemuse saamisel sõlmitakse tarneleping, milles fikseeritakse krediidimüügi tingimused. Suurema hinde saajatel on võimalus saada pikemaid

Finantsjuhtimine

doc

Pangandus konspekt

Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha

Pangandus

pdf

Finantsjuhtimine: Pangandus

Likviidsusrisk tähendab, et pangal võivad tekkida raskused oma kohustuste täitmisega, varade müügiga ja rahastamisallikate kaasamisega. Intressimäärarisk seisneb selles, et intressimäära muutudes muutuvad panga varade, kohustuste ja omakapitali turuväärtused. Pangad pakuvad mitmesuguseid finantsteenuseid, millest olulisimad on informeerimine, nõustamine, väärtpaberi-, arveldus-, finantseerimisteenused, hoiustamine, finantsriskide juhtimine, finantsgarantiid, liising, faktooring, valuutavahetus. Käesolevas peatükis käsitletakse pikemalt vaid laenude andmist (krediteerimist), hoiustamist, arveldus- ja valuutateenuseid. Faktooringust ja liisingust on põhjalikumalt juttu järgmises peatükis. 16 17 9.2. Hoiustamine 9.2.1. Hoiuste liigid

Finantsjuhtimine

Rohkem sarnaseid