Õigusõpetus - tsiviilõiguse ülesanded (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
õiguse instituut
Õigusõpetus
Tsiviilõiguse ülesanded
Juhendaja : Enno Oidermaa
Dotsent
Tallinn 2012
1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda . Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus.
1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Kannatanu peaks leppima ettepanekuga, et Aadu M. hüvitab rahas aia parandamise. Rein R. palkab firma aeda taastama ning hiljem esitab arve põhjustajale. Mõistlik oleks ka sündmuse hetkel kutsuda politsei, kes õnnetuse asjaolud täpselt fikseerib, mis võivad võimaliku kohtu poole pöördumise korral (kui kohtuvälist lahendust ei leita) kaasa aidata lahendi leidmisel.
2. Jüri, S. kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud . Ateljee  rätsep hakkas veenma , et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist.
2.1. Kuidas lahendada vaidlus?
Kindlasti sai täpsed mõõdud paberile märgitud hetkel, mil klient seal viibis . Parim oleks, kui rätsepal oleks kohe paber kohe ette näidata kliendile, kes selle ka kuidagi fikseerib (näiteks foto). Juhul kui mõõdud ei vasta tellimusele, on süüdi ettevõte.
2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub , et ülikond on tehtud mõõtude järgi?
Kahju ei kuulu hüvitamisele sellisel juhul, kui ülikond vastab võetud mõõtmetele.
2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust!
Mõistlik oleks esmalt pöörduda tarbijakaitsesse, kes tegeleb tarbijaõiguste rikkumise ja kuritarvitamisega. Vajadusel ka kohtu poole, kui ei suudeta mõlemale poolele rahuldavat kokkulepet saavutada.
3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud . Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K. oli valmis kõik kirjaniku teosed ära ostma. Teoste hinda tõstis ka see,et teosed olid varustatud tuntud kirjaniku autogrammidega.
Mari P. oli raadiost õigusnõusaatest kuulnud , et kui mingit asja katkematult vallata üle 5. aasta, siis võib valdaja saada asja omanikuks. Seetõttu arvas ta , et tal on õigus Lennart M-i teosed müüa tuttavale, mida ta ka tegigi. Kuid 3 kuud hiljem tuli Mari P. juurde ärritatud sõbranna Maie R., kes teatas, et ta oli näinud antikvariaadis Lennart M. teoseid, mis kuulusid talle, sai teada müüja ja see teatas, et ostis raamatud Mari P. käest. Maie R. nõudis kogu raha üleandmist talle kui omanikule.
Mari P. väitis vastuseks , et ta on 7 aastat hoidnud tema raamatuid, teadmata kus ta elab(sõbranna oli vahepeal endisest elukohast välja registreerinud ega jätnud teadet uuest elukohast). Ta oli teda otsinud, et küsida kas ta vajab neid raamatuid, kuid sõbrannat leida polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus.
3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks?
Esiteks, tegemist on hoiulepinguga. Teiseks, tulenevalt VÕS § 884 lg-st 1 on hoidjal õigus saada tasu üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. Sellist kokkulepet pooltel ei olnud ja seega pole Mari Pl õigus nõuda raamatute hoidmise eest hüvitist.
Vastavalt VÕS § 886 sätestatule ei ole hoidjal õigus asja kasutada ega anda seda kolmanda isiku kasutusse. Käesoleval hetkel Mari p müüs aga raamatud edasi Kaidole. Seega rikkus Mari poolte vahelist hoiulepingut (leping ei pea olema kirjalikus vormis, kui seadus seda ei nõua – hoiulepingu puhul ei ole sellist nõuet). Kuna tegemist ei ole asendatava asjaga – raamatutes oli autori autogramm – siis peaks Mari hüvitama Maiele tekkinud kahju.
Samas võib tekkida küsimus, kas Maie võiks raamatud välja nõuda Kaidolt, sest vallasasjade puhul ei kehti heauskse omandamise eeldust. Seega võib Maie otsustada, kas ta nõuab Marilt hüvitist või Kaidolt raamatud tagasi, sest need on Maie omand. Kaidol seevastu tekib õigus nõuda Marilt tekkinud kahju hüvitamist.
4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust.
4.1. Kuidas lahendada asi?
Hinnad kassas ja müügisaalis (k.a poe ees, kui tegemist sama poeketi/firmaga) erinesid , kuid seaduse järgi peavad need ühtima. Emal tekib õigus tehing tühistada ning nõuda kahju hüvitamist. Kui kauplus kaebust ei rahulda tuleb pöörduda tarbijakaitseameti poole (tegemist on tarbija eksitamisega ning on karistatav, seega tuleks ametit sellisest situatsioonist igal juhul teavitada).
Alaealine isik tohib tarbekaupu iseseisvalt poest osta ning emal pole võimalust selle kohta pretensiooni esitada.
5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse. Suur oli Kaie M. üllatus, kui notar keeldus korteri müügilepingut vormistamast, viidates sellele, et tehingu toimumise momendil  Kaie M. Ei olnud veel 18-aastane ja järelikult ei olnud teovõimeline. Kaie M. Püüdis  mõjutada notarit tehingut tegema kinnitades, et töötab juba ammu , tal on iseseisev sissetulek, mille kohta esitas tõendi. Notar ei võtnud arvesse Kaie M. kinnitusi ja selgitas, et selleks et ta saaks iseseisvalt olla tehingu pooleks, on vaja tema teovõimet laiendada, kuid see õigus on kohtul.
5.1. Kas notaril oli õigus?
Notaril on õigus. Teovõime laiendamist on võimalik taotleda kohtu kaudu, arvestades isiku huve ja arengutaset .
Enamjaolt piisab tehingu sooritamiseks piiratud teovõimega isiku esindaja nõusolekust. Niikaua kui tehing pole eestkostja poolt heaks kiidetud , on tehing kehtetu
5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale?
Sõlmida tuleb kinnisvara ostu-müügi leping, mis tuleb notariaalselt kinnitada.
5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse?
Võimalik on teha päring e-kinnistusraamatus. Samuti on võimalik saada teavet kohalikelt omavalitsustelt mõjuval põhjusel.
6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda  müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S. Ja teatas, et sellise võimsusega mootorratas teda ei rahulda ja soovis müügilepingu üles öelda. Ülo K. keeldus sellest. Nüüd otsustas Kalju S. pöörduda kohtusse lepingu tühistamiseks põhjusel, et Ülo K. on alaealine
6.1. Missuguse otsuse teeb kohus?
Tsiviilseadustiku Üldosa 2.1.1. paragraaf 11, lõige 6 märgib, et tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. See tähendab, et ostjal on õigus oma sõiduk tagastada ning müüja peab sellega nõustuma.
7. Kaarel, K., kes oli 7 –aastase vennapoja eestkostja ja elas koos temaga, müüs vennapojale kuuluva äärelinnas asuva maja. See maja kuulus vennapojale pärimisõiguse alusel. Maja müügist saadud raha eest ostis Kaarel K. kesklinnas korteri , mille kinkis oma tütrele.
7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu?
Vaja on kohtu luba, et teha olulisimaid lapse varaga seotud tehinguid.
7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane?
Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget.
8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal ( osakond ), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine.
8.1. Kas kohus võtab hagi vastu?
Jah, kui töö on tehtud ebakvaliteetselt tehtudning tähtaegadest pole kinni peetud.
8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele?
Kui ekspertiis tuvastab ebakvaliteetselt tehtud töö, siis jah.
9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata , kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat teatas mõne aja pärast vastuseks, et tantsutrupp saabub ringreisilt 3 nädala pärast ja siis tasutakse ka esinemiste eest saadud rahaga saali üür.Varem tasus tantsustuudio üüri stuudio liikmetelt saadud raha eest, kuid nüüd ei olnud see võimalik, sest kohustuseks lepingu järgi oli ka suure saali remont , mis tõi lisaks suuri kulusid . Saali põrand oli ebatasane ega vastanud üldse flamenkotantsu nõuetele. See selgus alles tantsutundide käigus.Kui saali omanik ei nõustu ootama, siis on tema volitatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma tekitatud kahju hüvitamist. Saali omanik ei nõustunud sellega ja nõudis üüri kohest tasumist, hoiatades, et vastasel korral ta esitab hagi kohtusse üürivõla sissenõudmiseks koos viivistega vastavalt lepingule.
9.1. Kuidas lahendada vaidlus.
Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Pooled olid suure saali remondis üürilepingus kokku leppinud. Samas aga ilmnes , et remont nõuab suuri lisakulutusi. Tulenevalt VÕS § 285 on juhul, kui üüritud asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, üürnikul õigus nõuda üüri alandamist. Nimelt VÕS § 296 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada, sest asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Üürileandja oli teadlik, et üürnik vajas saali flamenco tantsimiseks ja saali remont oluliselt takistab üüritud ruumide lepingus sätestatud kasutamise eesmärki. Üürnik võib talle kuuluva nõude – remondi lisakulud - tasaarvestada üürileandja üürinõudega, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Hetkel ei ole muidugi teada, kas üürnik teavitas sellest ette nähtud aja jooksul. Juhul, kui eeldame, et üürnik tegi seda, siis oleks mõistlik olukord lahendada selliselt , et üürnik ja üürileandja tasaarveldavad üüri nõude suure saali remondi lisakulude nõudega.
10. Pensionär Malle V., puudega invaliid , määrati onutütre eestkostele, kellega ta elas koos oma majas . Onutütre pealekäimisel, kes ähvardas tema saata vanadekodusse, koostas ta testamendi, millega pärandas kogu oma vara onutütrele. Testamendi tegemiseks Malle V. tegi onutütrele volikirja.
10.1. Kas notar tõestab sellise testamendi?
Kuna Malle V.’l on hooldaja , võib olla tal vaimne puue , mis tähendab, et tal on piiratud teovõime ning ei pruugi teha iseseisvalt adekvaatseid otsuseid. Vajalik oleks notari poolne kinnitus (sekkumine).
Isegi kui tegemist on füüsilise puudega, on testamendi kirjutamine inimese vaba voli ning õigus ja teda ei tohi selle kirjutamise hetkel mitte kuidagi mõjutada (ähvardada)
10.2. Kui ei tõesta, siis miks?
Kui ei vasta järgmistele tingimustele või taipab, et volikiri pole vabast tahtest kirjutatud
§ 24. Omakäeliselt kirjutatud testament
(1) Testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla.
(2) Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud , kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina.
§ 25. Koduse testamendi kehtivuse aeg
(1) Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.
(2) Kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine.
11. Madis M. võttis Jüri P.-lt võlgu 10 000 EUR 4 kuuks ja andis selle kohta allkirja. Kuid kuna tal oli puue, käte tremor põetud haiguse tagajärjel, siis tema eest andis allkirja võlakohustusele Erki P.  4 kuud said mööda, kuid Jüri P. võlga tagasi ei saanud. Tema võlanõudele teatas vastuseks Madis M., et ta mingeid võlgu pole võtnud, ega selle kohta allkirju andnud.
Jüri P. pöördus nõu saamiseks advokaadi poole, kes selgitas, et allkiri on tõepoolest kehtetu ja ilmselt kohus tema hagi ka ei rahulda, isegi kui Erki P. kohtus allkirja andmist dokumendile tunnistab.
11.1.Põhjendage, kas advokaadil oli õigus?
Jah, advokaadil oli õigus, sest Jüri P. ja Erki P. ei sõlminud omavahel kirjalikku lepingut.
12. Riho S. oli pikaajalises lähetuses. Talle helistas tütar, kes teatas, et tal on kiiresti vaja maksta erakõrgkooli õppemaks, vastasel korral ta nädala pärast eksmatrikuleeritakse. Isa saatis talle maili teel volikirja pangast raha saamiseks. Pank keeldus raha tütrele välja andmast vaatamata volikirja olemasolule.
12.1. Põhjendage, kas pangal oli õigus tütrele raha väljamaksmisest keelduda?
Kui meili teel saadetud dokument ei olnud digiallkirjastatud või kui volikirjal toodud andmed ei ole täielikud või  õigesti täidetud, siis jah.
12.2. Kas olukord oleks muutunud, kui pank oleks saanud digitaalallkirjastatud volikirja?
Kui volikiri oleks digiallkirjastatud, siis oleks pank olnud kohustatud raha  välja andma juhul kui volikirjal esitatud andmed on täielikud ja/või õiged.
13. OÜ Ehituskaup müüs OÜ-le Ehitusmees järelkäru turuhinnast oluliselt madalama hinna eest. Varsti tegid politseiorganid kindlaks, et müüdud oli varastatud järelkäru. Tehing tunnistati kehtetuks ja järelkäru võeti ostjalt ära.
13.1. Millised on tsiviilõiguslikud tagajärjed mõlema äriühingu jaoks, arvestades seda, OÜ Ehitusmees vargusest midagi ei teadnud ?
Kuna OÜ Ehitusmees ei olnud teadlik, et tegemist on varastatud käruga, siis nad karistada ei saa. OÜ Ehituskaup firmale esitatakse süüdistus varastatud käru müümises ning saavad vastava karistuse. Siiski jääb OÜ Ehitusmees oma kärust ilma ning neil on õigus käru eest makstud raha taga nõuda. Kui raha tagasi ei maksta, on õigus firmal pöörduda kohtu poole.
14. Ants O. saabus tagasi oma kodulinna pärast pikaajalist äraolekut ja sai teada, et 2 aastat tagasi suri tema tädi. Kes pärandas temale testamendiga VW Tiguani. Auto asus tädipoja juures garaažis, kes keeldus seda üle andmast põhjusel., et möödunud on tädi surmast palju aega ja tema on nüüd tädi otsene pärija. Ta on auto eest hoolt kandnud, teda põhjalikult remontinud ja kuna Ants O. ei olnud aastaid midagi kuulda, kavatses ta kohtu kaudu kuulutada tema teadmata kadunuks . Kui Ants O. ikkagi nõuab autot endale ja ei nõustu vaidlust kokkuleppel lahendama, siis annab ta hagi kohtusse testamendi tühistamiseks põhjusel, et Ants O. sugulased olid tema ema teadlikult valesti teavitanud, et tema vana, remontivajavat autot ei tahtvatki. Kuna tema elas siis, kui ema veel elas, kaugel Võrumaal Jantra külas, siis ema ei saanud testamendi koostamise ajal temaga ühendust ja tegi testamendi Ants O. nimele.Tal on olemas tunnistajad, kes neid fakte võivad kohtus tõendada..
14.1. Kas tädipoega saab vaadelda  antud puhul oma ema pärijana?
Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Tädi jättis kehtiva testamendi, seega ei saa järeldada, et tädipoeg oleks auto osas otsene pärija. Juhul, kui muu vara osas tädi ei teinud testament, siis tõesti on tädipoeg ema seadusjärgne pärija (kui emal abikaasa puudus). Kui abikaasa on ka emal, siis poeg koos ema abikaasaga on seadusjärgsed pärijad.
14.2. Kas ta peab auto Ants O.-le välja andma?
Kuna auto osas oli kehtiv testament, siis peab ta auto Antsule välja andma. Küll võib tädipojal olla õigus nõuda Antsult auto alahoidmiseks tehtud mõistlike kulutustehüvitamist (näiteks tehniline kontroll, kindlustus vms).
14.3. Kas tädipoja hagil kohtusse testamendi tühistamiseks on mingit perspektiivi?
Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Tädipoeg võiks väita, et tema ema tegi testamendi pettuse mõjul. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Kuna sugulased valetasid emale, et tema poeg on surnud, siis võiks testamendi tühistamine pettuse alusel olla võimalik. Juhul, kui tädipoeg suudab tunnistajate ja lisadokumentidega tõendada, et sugulased valetasid emale tema kohta, millest tulenevalt ema tegi testamendi, siis võib hagil olla perspektiivi.
15. OÜ Arendusprojekt sai Tallinna linnavalitsuseslt hoonestusõiguse seadmise  lepingu alusel maatüki sinna kaubanduskeskuse rajamiseks. Kuid selle asemel otsustas OÜ rajada saadud maatükile korterelamu , sest see  tõotas OÜ-le suuremat kasu tuua. Kui linnavalitsus sellest kuulis , et ehitise sihtotsarvet on muudetud, nõudis ta ehitamise peatamist ja maatüki tagastamist. OÜ keeldus nõudmist täitmast selgitades, et ehitustööd on alanud, hoone 2 korrust on valmis ja ei ole mõistlik pooleliolevat hoonet lammutada. Korterelamu I korrusele on samuti planeeritud rajada kaupluseruumid, kuigi  väiksemas mahus kui kaubakeskuse projektis.Veel leidids OÜ, et ehitusest 200 m kaugusel juba asub suur kaubanduskeskus, siis kohalikele elanikelele piisab täielikult I korruse toidukaupluse ruumidest. Veel teatas ehitusettevõtja, et kohalikud elanikud ei tahagi piirkonda kärarikast kaubanduskeskust ja nemad ehitajad teavad seda sellest, et paljud kohalikud on kohapeal käinud uurimas, mis ehitis siia tuleb ja on rahul sellega, et tuleb 3 kordne ehitis, kus I korrusel on kauplused.
Linnavalitsus ei nõustunud OÜ väidetega ja esitas hagi kohtusse hoonestusõiguse lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu  AÕS § 244` alusel.
15.1. Millise otsuse teeb kohus?
Kohus otsustab Tallinna linnavalitsuse kasuks, sest hoonestusõiguse seadmise lepingus on tehtud raske rikkumine .
16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto   Mardi L . ebaseaduslikust valdusest.
16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse?
Ei võta, sest hagil ei ole perspektiivi. Nimelt piiratud teovõimega isikuga tehtud tehinguteks on vaja eestkostja nõusolekut. Kalle oleks pidanud enne tehingu tegemist kontrollima Mardi teovõimet – sh kas ta on täisealine.
16.2. Kui võtab, siis kuidas kohus lahendab vaidluse?
Ei võta, sest hagil ei olnud perspektiivi.
17. OÜ Lõbu üürnik OÜ „ Tanzen “ korraldas kärarikkaid noortepidusid  klubihoones, mis asus korterelamu vahetus läheduses. Sageli toimusid seal peod kuni kella 5.00 hommikul . Korterelamu elanikud ei olnud sellega rahul ja pöördusid eelkõige OÜ juhtkonna poole palvega käratsemine ja valju muusika öötundidel lõpetada. Nad viitasid ka Tallinna linna avaliku korra eeskirjadele. OÜ juhatus lubas tantsuklubi juhataja korrale kutsuda. Tegelikult ei muutunud midagi-peod jätkusid samamoodi. Siis elanikud pöördusid kollektiivse kirjaga Tallinna linnavalitsuse vastavat ala kureeriva abilinnapea poole. See teatas, et asi on antud MUPO kontrolli alla. Need tegid 2 kontrolli ja olukord paranes mõneks ajaks, kuid hiljem korrarikkumised jätkusid. Majaelanikud nähes, et abi pole ei OÜ juhatuselt ega linnavalitsuselt, otsustasid  koos pöörduda tuntud advokaadibüroo poole, et see aitaks neid olukorra lahendamisel, mis on muutunud väljakannatamatuks. Nende soov oli klubi tegevus lõpetada ja kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi tulenevalt PS §13, 14, 15 ja 19.
17.1. Kas linnavalitsus tegutses õigesti?
Linnavalitsus proovis lahendusele jõuda kõige mõistlikumat teed pidi – neid kõigepealt hoiatada. Selgus, et sellest ei olnud siiski abi, oleks pidanud rakendama teisi meetmeid.
17.2. Kas linnavalitsuse kohustus oli elanikke aidata ja avalikud korrarikkumised lõpetada ja mis võimalusi tal selleks oleks olnud?
Linnavalitsusel oli kohustus oma elanikke aidata, kuid nende tegevus oli ebaefektiivne. Linnavalitsus oleks saanud võtta klubilt tegevusloa või/ja nõuda üürilepingu lõpetamist vastavalt lepingus toodud üürilepingu katkemise punktidele. (näiteks inimeste heakorra häirimine)
17.3. Kas advokaadibüroo saab aidata elanikke nende püüdes klubi tegevus lõpetada?
Kui pöörduda kohtu poole ning leides klubi sulgemiseks piisavalt argumente ning põhjusi.
17.4. Kuidas seda teha, kas on mõistlik nõuda OÜ Lõbu  ja OÜ Tanzen vahelise üürilepingu lõpetamist või on mõni muu lahendus?
Sobivaim lahendus ümberkaudsetele inimestele oleks, et klubi suletaks. Samuti peaks sobiv lahendus olema, kui klubi muudaks on tegevust (näiteks muudetaks baariks või pubiks – ei oleks nii palju lärmi)
18. AS Märt loovutas OÜ Siht nõude Tulundusühistu Lepaste vastu. Seoses sellega AS ja OÜ vahel sõlmiti tsessioonileping ja võlgnikku teavitati võlausaldaja vahetumisest. Ühistu ei täitnud edaspidi oma kohustusi, mistõttu OÜ esitas nõude eelmise võlausaldaja –AS vastu.AS nõuet  ei rahuldanud ja teatas, et tema kui endine võlausaldaja ei saa kanda vastutust kohustuse võlgniku eest, kuna tal pole sellega mingit õigussuhet.
18.1. Kuidas tuleks lahendada vaidlus?
Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv (VÕS § 170). Käesoleval juhul on nõue loovutatud uuele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seega AS-i asemele on astunud OÜ. OÜ ei saa seega nõuda kohustuse täitmist mitte AS-lt kui endiselt võlausaldajalt, vaid siiski ainult võlgnikult endalt.
19. Tulundusühistu Metrik tegi oferdi OÜ Toompea oma toodangu hanke kohta ja sai temalt aktsepti lepingus ettenähtud tähtaja piires kell 12:00. 3 tunni pärast sai tulundusühistu teate  aktsepti tagasi kutsumise kohta ja küsis OÜ-lt selgitust. OÜ vastas, et pärast seda kui aktsept oli saadetud, sai OÜ teate AS-ilt , kes pakkus sama toodangut, kuid juba palju odavama hinnaga. Asjaolud muutusid tema kasuks ja seetõttu OÜ otsustas aktsepti tagasi kutsuda. Tulundusühistu pöördus hagiga kohtusse nõudega kohustada OÜ-d võetud kohustust täitma see kaup vastu võtta ja tasuda selle eest.
Kohus jättis tulundusühistu hagi rahuldamata.
19.1 Kas kohus tegi õige otsuse ja põhjendage kuidas vaidlus lahendada
tegemist oli enampakkumisel sõlmitava lepinguga. Enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. OÜ andis ühistule kui parimale pakkujale nõusoleku. Pakkuja on oma pakkumisega seotud parema pakkumise tegemiseni. Kui pakkumisele aga ei järgne paremat pakkumist, tuleb anda nõustumus viimasele pakkumisele. Hetkel ei ole küll teada, kas AS tegi oma pakkumise hankes ettenähtud aja jooksul. Seega eeldame, et AS jõudis oma pakkumise ettenähtud aja jooksul teha. Seega oli OÜ-l õigus oma nõustumus ühistu pakkumise osas tagasi võtta ja anda nõustumus AS-le.
20. FIE Ojamaa ja OÜ Metsamaa sõlmisid müügilepingu 1000 kuusetaime hankimiseks. Müüjaks oli OÜ Metsamaa.
20.1. Selgitage , kes on selles kohustuses võlausaldaja, kes võlgnik.
Võlausaldajaks on OÜ Metsamaa ja FIE Ojamaa on võlgnik.
20.2. Millised põhikohustused tekivad selle lepingu subjektidele?
OÜ Metsamaa on kohustatus hankima OÜ Metsamaale 1000 kuusetaime ning FIE Ojamaa on kohustatud tasuma summa lepingus toodud tähtajaks.