Võlasuhte lõppemine (0)

IX Seminarid



VIII Seminar 8. Võlasuhte/kohustuste lõppemine 1. Kaupo   ostab   Benilt   kaupade   vedamiseks   sobiva   kasutatud   kaubiku,   mis   osutub
kokkulepitust   erinevalt   avariiliseks.   Pärast   puuduse   avastamist   taganeb   Kaupo   lepingust.
Kaupo on jõudnud kaubiku üle värvida, kuna autol olid roostekahjustused ning panna alla uued
rehvid. 
Nädal enne lepingust taganemist kahjustab sõiduki peeglit parklas tundmatu auto. Nädal pärast
taganemist sattus Kaupo avariisse, mille tulemusel said sõiduki vasak poritiib kahjustada. 
Kaupo nõuab makstud raha tagastamist, sõiduki värvimiseks tehtud kulutuste hüvitamist ning
uute rehvide hinna kompenseerimist.
Ben keeldub ostuhinna tagastamisest, kuna leiab, et tal ei ole avariilise sõiduki tagasivõtmise
kohustust, mistõttu ei või K sellises olukorras lepingust taganeda. Igal juhul nõuab Ben sõiduki
kahjustuste hüvitamist või selle parandamist enne tasutud müügihinna tagastamist. 
Ülesanne:  1) Kas Kaupo võib kaasuse asjaoludel nõuda Benilt makstud raha tagastamist?  Hüpotees:  Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, ülevärvimise
kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi.
Materiaalsed   eeldused:   kehtiv   taganemine   (kehtiv   leping,   rikkumine,   vastutus,   oluline
rikkumine, taganemisavaldus)
 
I MATERIAALSED EELDUSED
Kehtiv taganemine
 
1. Võlasuhe  Lepinguliik – VÕS § 208 lg 1 järgi on tegemist müügilepinguga, mille kohaselt Kaupo
ostab auto ja Ben müüb.  Kas leping on sõlmitud? Leping on sõlmitud, lepingu pooled on saavutanud 
kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1)  Kas leping kehtib? Kaasuse asjaolude kohaselt vormi ja sisu puudusi ei esine. 2. Rikkumine  Poolte kohustused – Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 
lg 1). Kaupo on kohustatud maksma, Ben on kohustatud andma auto (VÕS § 208 lg 1). 
Kohustus tuleb täita lepingule vastava kvaliteediga (VÕS § 217 lg 1; VÕS § 77 lg 1) 
ehk auto on küll kasutatud, aga terve ja kaupade vedamiseks sobiv. VÕS 217 lg 2 asjal 
puudub kokkulepitud omadus. 90 protsenti juhtumitest on tegemist lg 2 tekkinud 
olukorraga  Kohustuste rikkumine – VÕS § 100 kohaselt on tegemist mittekohase täitmisega. 
Andes Kaupole auto, mis oli tegelikult avariiline, rikkus Ben kohustust (VÕS § 217 lg 
1). Tegemist ei ole terve ja kaubaveoks sobiva autoga, auto avariilisus võib põhjustada 
õnnetusi, mis takistaksid kauba vedamist.  Kohustuste rikkumisele tuginemine – VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei ole tegemist Kaupo
põhjustatud rikkumisega. 3. Vastutus  Vastutusstandard – Eeldatakse, et võlgnik vastutab kohustuste rikkumise eest VÕS  
103 lg 1. Müüja vastutab asja puuduste eest kui on täidetud järgmised eeldused:  Ben vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse korral (isegi kui 
mittevastavus ilmneb hiljem) VÕS § 218 lg 1 lause 1 – Kaupo avastas, et auto 
on avariiline pärast selle ostmist.  puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3) – Kaupo sattus küll õnnetusse ja  1


süvendas auto avariilisust, aga auto oli juba ostmisest peale avariiline.  ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS 
§ 218 lg 4) – Ben on kohustatud teatama VÕS § 14 lg 2 kohaselt, et asjal on 
puudus. Kaupo oleks võinud küsida, aga ei pidanud küsima, sest eeldas, et asi 
vastab lepingutingimustele VÕS § 117 lg 1  Vastutust välistavad asjaolud - vastutust välistavaid asjaolusid ei ole,   sest Kaupo ei teadnud enne lepingu sõlmimist, et auto on avariiline VÕS § 218 
lg 4;   Kaasuse tekstis ei esine asjaolusid, et Kaupo ei oleks teatanud lepingule 
mittevastavusest õigel ajal VÕS § 220 lg 1  Poolte kokkulepe – pooled ei ole leppinud kokku vastutuse piiramises VÕS § 106 lg 1. 4. Oluline rikkumine – VÕS § 116 lg 2 tegemist on olulise rikkumisega, kui   P 1 Kaupo lootis lepingust saada, kaupade vedamiseks sobivat kaubikut, mis oleks 
terve. Beni rikkumise tõttu Kaupo ei saanud lepingust seda, mida ta õigustatult lootis  P 2 Lepingu täpne järgimine oli Kaupole oluline, sest jällegi kaubaveoks on vaja tervet 
ja selleks sobivat autot. VÕS § 223 lg 1 täiendab 116 5. Taganemisavaldus – Taganemiseks tuleb teha taganemisavaldus VÕS § 188 lg 1. Kaupo
tegi taganemisavalduse Benile.
 
Tagasinõuded 
1. Lepingu järgi üleantu tagastamine  - VÕS § 189 lg 1 järgi on Benil õigus nõuda auto
tagastamist ja Kaupol on õigus nõuda raha tagastamist. Õigus on nõuda raha ja selle perioodi
eest, mil raha oli tal kasutuses ka VÕS § 94 alusel intressi?
2.   Vajalike   kulutuste   hüvitamine  –   Kaupo   saab   nõuda   rehvide   vahetamise   ja   auto   üle
värvimisega tekkinud kulud Benilt välja nõuda, kui ta on tagastanud auto VÕS § 191 lg 2 järgi
 
FORMAALSED EELDUSED:
Tagasinõude esitamine kõikide lepingupoolel olevate isikute suhtes  – Praegusel juhul on
ainult üks isik, seega VÕS § 192 ei kohaldu.
 
VASTUVÄITED: 
Teise poole nõue – võimaliku rikastumise väljaandmise nõue – praegu ei esine
Tasaarvestus – Kaupo sattus avariisse ning seega on Benil võimalus nõuda tasaarvestust VÕS
197 lg 1 järgi. Praegu ei ole avaldust selleks tehtud (VÕS § 198), nii et tasaarvestada praegu
Ben teha ei saa.
 
Järeldus: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, üle värvimise
kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi. 2) Kas Kaupo võib Benilt nõuda kaubiku ülevärvimise kulude hüvitamist? Hüpotees:  K võib B nõuda rehvide maksumuse hüvitamist 191 lg 2 alusel
Eeldused: kehtiv taganemine ja tagasinõue (kas kulutus oli vajalik) 3)  Kas Kaupo võib Benilt nõuda rehvide maksumuse hüvitamist? Hüpotees: K võib B nõuda rehvide maksumuse hüvitamist 191 lg 2 alusel
Eeldused: kehtiv taganemine, tagasinõue (kas kulutus oli vajalik) Kui kulutus ei ole vajalik (ja 191 lg 2 ei kohaldu) saab alusetu rikastumise sätete alusel nõuda 2


mingitki raha VÕS   §   82   lg   7   kohustuse   tekkimisest   mõistliku   aja   jooksul   muutub   kohustus
sissenõutavaks. Siis kui kohustus muutub sissenõutavaks ja ära ei maksta on tegemist
juba rikkumisega ja intressi asemel võib küsida juba viivist. Mis on mõistlik aeg?  4) Beni nõue kaupo vastu Hüpotees 1:  Ben võib nõuda Kaupolt auto tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel ja väärtuse
vähenemise hüvitamist VÕS § 189 lg 2 alusel Nõude sisu: 1. Auto tagastamiskohustus VÕS § 189 lg 1
2. Auto kahjustamise hüvitamine VÕS § 189 lg 2 a. Peegel (enne taganemist) i. Kas tegemist on tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemisega, mida   VÕS   §   189   lg   4   järgi   tagasitäitmisel   ei   arvesta?   -   peegli
kahjustumine ei tulnud K-st   ja puuduvad VÕS § 189 lg 5 asjaolud.
Seega ei saa ostjale ette heita hoolduskohustuse rikkumist b. Mõlkimine (pärast taganemist) i. Ei  ole  korrapärase kasutamise  tulemuse  tekkinud.  Kas kohaldamisele kuulub   VÕS   §   190   lg   1   p   3?   Oma   asjades   hoolsus   tähendab   kerge
hooletuse lubatavust, kuid mitte rasket hooletust ja tahtlust - VÕS § 190
lg 3 ei kuulu kohaldamisele, sest ostja on lepingust taganenud ja talle
kohalduvad rangemad hooldusnõuded. VÕS § 189 lg 5 (auto üleandmise
võimalikkuse tagamine) Taganemisel peab võtma kasutuse mõistlikud
abinõud   asja   säilitamiseks   ja   hoidmiseks   –   praegusel   juhul   oleks
mõistlik abinõu autoga mitte sõita ja hoida seda garaažis. Hüpotees 2: Benil on õigus Kaupolt nõuda saadud kasu hüvitamist VÕS § 191 lg 1 alusel Kas K sai kasu?  Kasu, mis oleks saadud korrapärase majandamise korral auto kasutamisest o VÕS § 191 lg 1 lause 1 kohaldatakse ainult lepingulise mitte aga seadusest tuleneva   taganemisõiguse   kohta   ja   ainult   hüpoteetilise   kasu   väljamõistmise
kohta ja ainult sellise taganemisõiguse kohta mis tulenes lepingust (st muu kui
rikkumine)  o Lg  1  lause  2 järgi   kasutuseelis   hüvitada  ainult  hooletuskohustuse  rikkumise korral, kusjuures ainult  siis, kui tegemist  oli raske hooletuse või tahtlusega.
Seega ei tule seadusest tuleneva taganemisõiguse kasutamisel hüpoteetilist kasu
hüvitada,   kui   see   on   hoolsuse   standardiga   kooskõlas.   Kokkuleppeline
taganemisõigus tähendab sellist õigust, mis on poolte vahel kokku lepitud ja ei
põhine nendel alustel, mida seadus ettenäeb. NT tasuline taganemisõigus jms.
VÕS § 191 kommmm 4.5!!  RKTKo 3-2-1-60-09 kasutuseelised kuuluvad hüvitamisele TsÜS § 62 lg 1 tähenduses o Kasutuseelised:  Saadav kasu on viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised –  vilja
mõiste ei hõlma kasutuseeliseid.   RKTKo 3-2-1-29-06 p 27: Seega saab hageja müügilepingust taganemise kehtivuse
korral nõuda müüjalt tagastamata osas müügihinna (ja VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause
järgi ka intressi) tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel, arvestades nõudest maha auto
kasutusest saadud kasutuseelise (nt autoga sõidetud kilomentraaž) 3


 RKTKo 3-2-1-64-05 p 16: Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla
kasu, mida oleks võinud saada, arvestades kulutusi, mida ta oleks pidanud tegema.
Seega auto tagastamisel tuleb ostjal hüvitada kasutuseelised, kuid kui andis auto üürile,
siis ta peab välja anmda VÕS § 190 lg 1 kohaselt saadud kasu. Kui müüja nõuab tagasi
autot ja ostja raha, siis arvestatakse vastastikustest nõuetest maha see, mida kumbki
pool peab hüvitama. Järelikult tuleb ostja kasutuseelistest maha arvestada ostja nõudest
tagastatud   rahasummma.   Vallasasjade   puhul   (nt   auto)   tuleb   arvestada   ka   väärtuse
langusega See viimane tuleks kindlasti tuleks kindlasti hüvitada 4


 
2. Mati laenas Marilt 5000 eurot tähtajaga 2 aastat (tagastamise tähtaeg 09.04.2019). Laenu
tagastamise tähtaja lähenedes hakkas Mati otsima võimalusi, et ei peaks laenu terves ulatuses
tagastama. Mati vestles ühel majandusknverentsil Toomasega, kes oli Marile andnud laenu
4 000 eurot ning ta soovib seda laenulepingust tulenevat nõuet müüa hinnaga 2 500 eurot, sest
tal on hädasti raha vaja, aga Mari peab laenu tagastama alles 2020 juunis.
Ülesanne:  1) Kas Mati saab Toomaselt omandatud nõudega tasaarvestada Mari nõude? Hüpotees: Mati võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi
  1. Leping
 Kas   leping   on   sõlmitud?  Jah,   Mati   ja   Mari   vahel   on   VÕS   §   396   lg   1   mõistes
laenuleping. Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 kohaselt. Tasaarvestuseks peab eeldama,
et   Toomas   loovutas   oma   nõude   Matile   VÕS     §164   lg   1   mõttes;   tegemist   on
loovutamislepinguga.  VÕS  § 171  tuleb  vaadata,  annab  seab  piirangud  võlausaldaja
vahetamisel  Kas leping on kehtiv? Kaasusest ei ilme sisu- ega vormipuudusi. Ei ole kindlat vormi
VÕS § 11 mõttes –  saab eeldada, et laenuleping kehtib; kehtib ka Matile loovutatud
nõue Mari vastu ja kehtib ka loovutamisleping. 2. Kohustus
 Sisu?  VÕS § 76 lg 1 järgi  tuleb  kohustusi täita  vastavalt  lepingule  või  seadusele.
Laenulepingust tuleneb VÕS § 396 lg 1 järgi Mati (laenusaaja) kohustus maksta tagasi
laenuandjale rahasumma.  Rikkumine?  Rikkumist   ei   ole   otsesõnu   väljendatud   kaasuses,   st   ei   ole   öeldud,   et
tähtaeg   on   saabunud.   Küll   aga   on   öeldud,   et   tähtaeg   hakkas   lähenema   seega   saab
eeldada, et Mati kohustuse täitmise tähtaeg on ka kätte jõudnud.   Tasaarvestamine –    Mati omandas laenulepingust tuleneva nõude Mari vastu ning
Mati võlgneb Marile raha. Tuleb kontrollida VÕS § 197 lg 1 mõistes tasaarveldamise
eeldusi. Materiaalsed eeldused :  Kehtivad nõuded tasaarvestava poole ja teise poole vahel – jah, lepingud on kehtivad, st
nendest tulenevad nõuded on ka kehtivad. Mari nõue Mati vastu on passiivnõue ja Mati
nõue Mari vastu on aktiivnõue – nende vahel on vastastikused nõuded. Need nõuded on
samaliigilised – st tulenevad laenulepingutest ja tegemist on rahaliste nõuetega.  Tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita (passiivnõue) – VÕS § 84 lg 1 kohaselt
võib   võlgnik   kohustuse   täita   ennetähtaegselt,   kuid   võlausaldaja   ise   ennetähtaegset
täitmist nõuda ei saa ja samuti ei saa ta keelduda vastuvõtmisest (v.a kui on õigustatud
huvi). Matil on õigus täita enda kohustus.  Tasaarvestava poole õigus teiselt poolelt nõuda kohustuse täitmist (st aktiivnõue peab
olema   muutunud   sissenõutavaks)   –   VÕS   §   82   lg   7   I   lause   järgi   kohustus   muutub
sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda selle täitmist. Sama § II lause järgi
võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse
täitmiseks   ettenähtud   tähtaja   möödumisel.   Mati   nõue   Mari   vastu   muutub
sissenõutavaks   alles   2020   juuni,   st  selleni   on   rohkem   kui  aasta   aega.  Nõue  ei   ole
muutunud sissenõutavaks, st Mati ei saa selle täitmist nõuda. Järeldus: Kuna Mati nõue Mari vastu ei ole muutunud sissenõutavaks, siis ei saa Mati
teha tasaarveldust VÕS § 197 lg 1 järgi. 2) Kas olukord oleks teistsugune, kui oma nõuet sooviks tasaarvestada Mari? Kui jah, siis kas on sellise tasaarvestuse puhul vaja midagi täiendavalt silmas pidada?  5


Hüpotees: Mari võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi
1.-2. on sama mis punktis 1).  Materiaalsed eeldused :  Kehtivad nõuded tasaarvestava poole ja teise poole vahel – jah, nii laenuleping kui ka
müügileping on kehtivad, st nendest tulenevad nõuded on ka kehtivad. Mari nõue Mati
vastu   on   aktiivnõue   ja   Mati   nõue   Mari   vastu   on   passiivnõue   –   nende   vahel   on
vastastikused nõuded.  Tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita (passiivnõue) – VÕS § 84 lg 1 kohaselt
võib   võlgnik   kohustuse   täita   ennetähtaegselt,   kuid   võlausaldaja   ise   ennetähtaegset
täitmist nõuda ei saa ja samuti ei saa ta keelduda vastuvõtmisest (v.a kui on õigustatud
huvi). Maril on õigus täita enda kohustus ennetähtaegselt (kaasuses ei ole mainitud, et
tähtaeg oleks vahepeal saabunud).  Tasaarvestava poole õigus teiselt poolelt nõuda kohustuse täitmist (st aktiivnõue peab
olema   muutunud   sissenõutavaks)   –   VÕS   §   82   lg   7   I   lause   järgi   kohustus   muutub
sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda selle täitmist. Sama § II lause järgi
võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse
täitmiseks   ettenähtud   tähtaja  möödumisel.  Mari  nõue  Mati   vastu  on  sissenõutavaks
muutmas või on juba sissenõutavaks muutunud. Formaalsed tingimused:  Tasaarvestusavaldus – Tasaarveldamiseks peab Mari esitama VÕS § 198 järgi 
avaldusele Matile. Mida silmas täiendavalt pidada? Tasaarveldamise avaldus ei tohi 
olla tingimuslik ega määrata tähtaega, kuna vastasel juhul tühine; samuti peab Mati 
kohustuse täitmise tähtaeg olema möödunud. Mari saab  nõude tasaarvestada vaid 
üksnes 4000 euro ulatuses, ta peab veel Matilt saama 1000 eurot. Vastuväited: VÕS §-st 200 jj ei tulene ühtegi vastuväidet. Järeldus: Mari võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi 6


3. Arturil on Beni vastu nõue 1000 € laenulepingust, mis muutub sissenõutavaks 01.03. Benil
on müügilepingust tulenev nõue Arturi vastu 2000 €, mis muutub sissenõutavaks 15.03. Ben ei
maksa 01.03 laenu tagasi ja Artur teeb tasaarvestuse oma nõudega Beni vastu 03.03 1000 €
ulatuses.  Ben peab maksma 1000€ Arturile 01. märtsiks. => Ben ei maksa 01. märtsiks.
Artur peab maksma 2000€ Benile 15. märtsiks 1) Kas Artur võib tasaarvestada oma nõude Beni nõudega?      Hüpotees: Artur võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi. 
Artur seega tasaarvestav pool. 1. Laenuleping (võlasuhe) 1.1. Kas laenuleping on sõlmitud?      Poolte vahel on olemas VÕS § 396 järgi laenuleping. Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 kohaselt, kuna see tuleneb kaasuse asjaoludest.  1.2. Kas  müügileping   on   sõlmitud?      Poolte   vahel   on   olemas   ka   VÕS  §   208  lg   1   järgi müügileping. Kaasuse kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi.  1.3. Kas lepingud on kehtivad?      Sisu- ega vormipuudusi ei esine, seega poolte laenu- ja müügileping on kehtivad. 2. Kohustus 2.1. Kohustuse sisu     => Kohustusi tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 76 lg 1 kohaselt. VÕS § 396 järgi kohustab laenuleping laenuandjat andma laenusaajale
rahasumma ehk laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. 2.2. Rikkumine     => VÕS § 100 kohaselt seisneb rikkumine kohustuse täitmata jätmises ehk rahasumma tagasi maksmata jätmises. Laenuleping ei ole kohaselt täidetud, kuna VÕS
§ 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise
vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2
kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav
lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Ben aga ei maksnud õigeks
ajaks laenusummat (1000€) Arturile tagasi. 2.3. Tasaarvestamine.    => Kuna Arturil on ka rahaline kohustus Beni suhtes, siis ta soovib oma nõuet Beni  vastu tasaarvestada.  VÕS § 197 lg 1 kohaselt  kui kaks isikut on
kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole
nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt
poolelt nõuda oma kohustuse täitmist. Tasaarvestamise lubatavust nüüd kontrollingi.  3. Tasaarvestuse materiaalsed eeldused 3.1. Kehtivad   nõuded   tasaarvestava   poole   ja   teise   poole   vahel      =>  (+)  Eelnevalt   sai kontrollitud, et nii laenuleping kui ka müügileping on kehtivad. Seega on ka nendest
tulenevad nõuded kehtivad. Arturi nõue Beni vastu on aktiivnõue ja Beni nõue Arturi
astu on passiivnõue. Arturi ja Beni vahel on olemas vastastikused nõuded. 3.2. Tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita     (passiivnõue peab olema täidetav) => (+) VÕS § 84 lg 1 kohaselt võib kohustuse enamasti alati täita enne kohustuse täitmise
tähtaega. Seetõttu on Arturi (müügilepingust) tulenev kohustus täidetav juba alates
selle kohustuse tekkimisest. Seega on tal ka õigus oma 2000€ suurust kohustust juba
03. märtsil täita, kuigi 15. märtsil on tähtpäev alles.  3.3. Tasaarvestava poole õigus teiselt poolelt nõuda kohustuse täitmist      (aktiivnõue peab olema sissenõutav) =>  (+)  Tasaarvestaja ehk Artur peab saama nõuda teiselt poolelt 7


ehk Benilt nõudele vastava kohustuse täitmist (laenusumma tagasi maksmist). VÕS §
82 lg 7 II lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise
tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Tähtaeg möödus 1.
märtsil ning Ben ei olnud oma kohustust täitnud, järelikult see nõue on muutunud
sissenõutavaks ja Artur võib selle täitmist nõuda. 
See  on  oluline,   kuna tasaarvestamise  käigus  toimub sisuliselt   aktiivnõude  täitmise
nõudmine tasaarvestaja poolt, kusjuures täitmine ise toimub tasaarvestaja kaudu. 4. Tasaarvestuse formaalsed tingimused 4.1. Tasaarvestusavaldus     =>   Tasaarvestuse   teostamiseks   peab   tasaarvestav   pool   tegema tasaarvestuse avalduse VÕS § 198 kohaselt. Kaasusest ei tule seda sõna-sõnalt välja,
kuid seda saab järeldada, kuna on kirjas, et ta 03. märtsil tasaarvestas poolte nõuded. 5. Vastuväited 5.1. Vastuväidete puudumine tasaarvestuse tegemiseks (VÕS § 200 jm) 5.1.1. VÕS §-st 200 esinevaid piiranguid ei esine.
5.1.2. VÕS § 198 II lause kohaselt tingimuslikku tasaarvestuse avaldust ei esine. 
5.1.3. Tasaarvestuse kehtivuseks ei ole vajalik teise poole nõusolek.  Järeldus: Artur võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 kohaselt. 2) Kas Ben saaks 1.03. teha kehtiva tasaarvestusavalduse Arturi vastu?      Hüpotees: Ben võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi. Algus on sama. Siin kontrollin ainult tasaarvestuse materiaalsed ja formaalseid eelduseid.  1. Tasaarvestuse materiaalsed eeldused 1.1. Kehtivad   nõuded   tasaarvestava   poole   ja   teise   poole   vahel      =>  (+)  Eelnevalt   sai kontrollitud, et nii laenuleping kui ka müügileping on kehtivad. Seega on ka nendest
tulenevad nõuded kehtivad. Beni nõue Arturi vastu on aktiivnõue ja Arturi nõue Beni
astu on passiivnõue. Arturi ja Beni vahel on olemas vastastikused nõuded. 1.2. Tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita     (passiivnõue peab olema täidetav) => (+)  VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb
kohustus täita selle tähtaja kestel. Benil on õigus veel oma kohustust täita, kuna ta
soovib tasaarvestada 01. märtsil, mis on ka tähtpäevaks laenu tasumisel. Benil on veel
aega 01. märtsi lõpuni oma kohustus Arturi ees täita. 1.3. Tasaarvestava poole õigus teiselt poolelt nõuda kohustuse täitmist      (aktiivnõue peab olema sissenõutav) => (-) Tasaarvestaja ehk Ben peab saama nõuda teiselt poolelt ehk
Arturilt   nõudele   vastava   kohustuse   täitmist   (müügilepingust   tuleneva   rahasumma
maksmist). VÕS § 82 lg 7 II lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
Arturi kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg kuni 15. märtsini. Järelikult ei ole
see  veel  muutunud  sissenõutavaks  ning  Benil  ei  ole  ka  õigus  nõuda Arturilt   selle
kohustuse täitmist juba 1. märtsil. 
See  on  oluline,   kuna tasaarvestamise  käigus  toimub sisuliselt   aktiivnõude  täitmise
nõudmine tasaarvestaja poolt, kusjuures täitmine ise toimub tasaarvestaja kaudu. 2. Tasaarvestuse formaalsed tingimused 2.1. Tasaarvestusavaldus    => Kui Ben tahaks tasaarvestada, siis ta peaks selleks VÕS § 198 8


kohaselt esitama tasaarvestusavalduse. Samas ei ole tal õigust nõudeid tasaarvestada,
kuna Arturi nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kuna Benil ei ole õigus nõudeid tasaarvestada põhjusel, et Arturi nõue ei ole sissenõutavaks
muutunud, siis ei ole mõtet kontrollida ka tasaarvestuse vastuväiteid. Järeldus: Benil ei saa teha tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 järgi. Variant:  Ben ei maksa võlga ära Artur pöördub kohtusse. Kohtuistungi ajal 14.08 teeb Ben
tasaarvestusavalduse tingimusega, et loeb kohustuse lõppenuks juhul, kui kohus teise poole
vastunõude olemasolu tuvastab. Artur väidab, et Ben ei saa tasaarvestust suuliselt teha, sest
leping oli kirjalik; samuti ei saa teha tasaarvestust tingimuslikult.
Artur – hageja; Ben – kostja  Ülesanne: andke hinnang Arturi väidetele õiguskirjandusele ja RK praktikale tuginedes
(skeemi ei ole vaja kasutada). Väide, et tasaarvestust ei saa suuliselt teha, kuna leping on kirjalik => VÕS-i kommenteeritud
väljaandes on kirjas, et seadus ei kehtesta tasaarvestuse avaldusele mingeid vorminõudeid.
Vastava avalduse võib teha ka suuliselt. Tasaarvestusavalduse vorm on seega tasaarvestada
sooviva isiku otsustada. Väide,   et   on   tingimuslik   tasaarvestusavaldus  =>   Riigikohus   on   oma   otsuse   3-2-1-116-10
punktis   44   öelnud,   et   lubatav   on   tasaarvestusavalduse   esitamine   menetluses   alternatiivselt
juhuks, kui kohus hagi rahuldab, st tegemist ei ole tingimusliku avaldusega VÕS § 198 teise
lause mõttes. VÕS-i kommentaarides on lisaks seletatud, et selline vajadus võib tekkida, kui
hagejal on tasaarvestuse avalduse teinud isiku vastu vaieldav nõue, mille olemasolu või suurus
on ebaselge, ja tasaarvestuse avalduse tegev kostja soovib end sellise nõue esitamise vastu
kaitsta tasaarvestusavalduse tegemisega. Seega ei ole Beni tasaarvestusavaldus tingimuslik,
kuna see on esitatud alternatiivselt juhuks, kui kohus tuvastab Arturi nõude. 
VÕS   §   198   alusel   tingimuslikult   või   tähtaja   määramisega   tehtud   avaldus   on   tühine.
Protsessuaalne tasaarvestus ehk kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse
avaldus ja sellega kaasnev vastuväide on lubatud  Tasaarvestus  Sellel on tagasiulatuv toime – ainult ühel teatud hetkel on võimalik teha tasaarvestus.
Nt ei saa teha nii, et kui tasaarvestuse hetk saabub, siis ma ei saa oodata tema intressi
tiksumist, et nõudeid võrdsustada  Kui   sissenõutav   aktiivnõue   on   aegunud,   saab   ikka   tasaarvestada,   kui   tasaarvestuse
võimaluse   saabumisel   oli   see   sissenõutav   aktiivnõue   mitte   aegunud.   Kui   see   oli
aegunud avalduse ajal, siis on ikka võimalik tasa arvestada  
H: A võib nõuda B-lt lepingu täitmisena antud asja/raha tagastamist VÕS § 189 lg 1 ja 111 lg 1
alusel
Materiaalsed eeldused: 1. Kehtiv taganemine  1.1. Kehtiv leping 
1.2. Rikkumine 9


1.3. Vastutus
1.4. Taganemise täiendavad eeldused - Oluline rikkumine  - Taganemisavaldus  2. Tagasinõuded  2.1. Lepingu järgi üleantu tagastamine VÕS § 189 lg 1 järgi; tagastatavalt rahalt intressi maksmise nõue VÕS § 189 lg 1 järgi 2.2. Tagastamise võimatuse korral väärtuse hüvitamine VÕS § 189 lg 2 järgi, kui väärtuse hüvitamise kohustust ei ole VÕS § 190 lg 1 järgi  2.3. Viljade ja kasu väljaandmine VÕS § 189 lg 1 ja 191 lg 1 järgi
2.4. Vajalike kulutuste hüvitamine  VÕS § 191 lg 2 järgi Formaalsed tingimused:
Tagasinõude esitamine kõikide lepingupoolel olevate isikute suhtes VÕS § 192
Vastuväited: 
Teise poole nõue – võimaliku rikastumise väljaandmise nõue (kui rikastus) 
Tasaarvestus 
H: Pool võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi 
Materiaalsed eeldused : 1. Kehtivad nõuded tasaarvestava poole ja teise poole vahel
2. Tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita
3. Tasaarvestava poole õigus teiselt poolelt nõuda kohustuse täitmist Formaalsed tingimused: 4. Tasaarvestusavaldus Vastuväited 
Vastuväidete puudumine tasaarvestuse tegemiseks (VÕS § 200 jm) 10