Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laenud (0)

1 HALB
Punktid
Laenu ehk krediidi all mõstetakse ....
Laenutegevuse alla kuulub nii laenu andmine, liising ja faktoorin tehingud ja panga garantiid
Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused :
1. Stabiilsus majanduses
2. Kompleksne juriidiline süsteem
3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks)
Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks
Laenurisk koosneb kahest poolest :
  • Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond)
  • Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt)
    Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad:
  • ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss)
  • laenuvõtjaga kaasnevast riskist
  • Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist
  • Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga
    Intressimäärad laenudele võivad olla:
    fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud)
    Ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi määr)
    Meie laenud on seotud euriboriga .
    Kuue kuu euribor - intressimäär muutub iga kuue kuu tagant
    Laenutegevuse üldpõhimõtted:
  • Tähtajalisus ja tagastatavus (laenu antakse konkreetseks tähtajaks)
  • Tasulisus (väljendub intressides)
  • Tagatus : a) maksevõime – kliendi võime laenu oma sissetulekstest tagasi maksta
    b) tagatis – kui maksevõime halveneb või kaob, siis kasutatakse tagatist
    isikulised tagatised- võlaõiguslikud varalised tagatised- asjaõiguslikud
    Tagatis peab olema kindlaks määratava ja püsiva väärtusega, kergesti realiseeritav, ületama laenusumma suuruse, andma pangale eelisnõude õiguse
    Varalised tagatised:
    Kõige paremini vastab nendele tingimustele kinnisasja pant ehk hüpoteek.
    Kinnisasi on maatükk koos sellele ehitatud hoonetega
    Hüpoteegi leping on notariaalne ja registreeritakse kinnistusraamatus. Kinnistusraamatut peab kinnistusamet ja kandeid sinna tehaks kohtunike abide poolt.
    Laen saab olla kuni 2/3 kinnisasja väätusest. ?
    Ehitise pandi leping peab olema notariaalne
    Väärtpaberite ja deposiidi pandi leping on lihtkirjalik.
    Intellektuaalse omandi pant- patendid ja litsensid, millel on püsiväärtus
    Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt
    Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst ) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt
    Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest )
    Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool
    Isikulised ehk personaalsed tagatised:
    Käendus – solidaarne vastutus võrdselt laenuvõtjaga
    Garantii - annavad tavalised ärühingud, pangad ja sihtasutused( KredEx , Maaelu edandamise sihtasutus ehk MES, Ettevõtluse arendamise SA) Kõik see, mis saab võetakse laenuvõtjad, puuduva osa peab maksma garant
  • Sihipärasus (laenu tuleb kasutada konkreetselt selleks võetud eesmärgil)
  • Piirangud laenuandmisel a) piirangud, mis tulnevad seadusest – kui palju võib anda laenu ühele kliendile
    b) piirangud, mis tulenevad panga enda poliitikast
    Laene liigitatakse erinevate kriteeriumite järgi, see on vajalik riskide hindamiseks ja maandamiseks!
    Laenud liigitatakse:
  • Arvelduskrediit – krediitkaardid,
    Järelmaksukaardid
    arvelduskrediit (õigus minna arvelduskontoga miinusesse) - operatiivne ja paindlik Tavaliselt tuleb maksta intressi nende päevade eest, mil oldi miinustes
    Krediitkaardi limiidid on eraisikute puhul seotud netosissetulekuga, äriühingute puhul käibega(tavaliselt 50% kolme kuu käibest)
  • Käibekapitali laen – antakse vahendite ajutise puudujäägi tarbeks, antakse eraldi laenukontolt, kasutavad peamiselt hooajalise tootmistsükliga ettevõtted ja FIEd
  • Tarbimislaen – mõeldud eraisikutele mitmesuguste vajaduste katmiseks ( Eraisiku arvelduskrediit, järelmaks, .. ) keskmise pikkusega 4-5 aastat, tegemist masstoodetega standartiseeritud kujul, laen antakse välja korraga ja makstakse tagasi igakuiste võrdsete maksetena. Väljaandmise põhikriteeriumiks on maksevõime ja laenu teenindus määr (vt lehelt.) Intressi arvestatakse reeglina algsummalt
  • Investeerimislaen – keskmise pikkusega või pikaajaline laen, mõeldud põhi- ja käibevara soetamiseks, tegemist on nn projektilaenuga, see eeldab äriplaani olemasolu , omafinanseeringut(tavaliselt 10+35% projekti maksumusest, mõeldud vastutuse tõstmiseks) ja kindlamaid tagatisi. Laenu tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest ja ei saa ületada investeeritava objekti eluiga. Tagasimaksmine toimub fikseeritud graafiku ja kokkulepete aluse. Intresse arvutatakse tegelikult võlgnevuselt
  • Hüpoteeklaen- laen, mis on antud kinnisvara tagatisel ja selle hüpoteegiga on tagatud nii laenu kui intresside tagasimaksed, kõige pikema tähtajaga laen. Laenu väljaandmine sõltub: 1) tagasimaksete ja sissetulekute suhtarvust 2) laenu summa ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmiseks kasutatakse tavaliselt annuiteet graafikut ( konstantne rahaline makse teatud arvu perioodide jooksul, kasutatakse kuu, kvartali ja aasta annuiteeti) annuiteedi valem A = laen+intressimäär/1-[1/(1+intessim)]*n
    Veel kasutatakse ka bulletgraafik ning lineaarne graafik (laenu makstakse tagasi intressimaksetena tegelikult laenusummalt)
  • Laenud #1 Laenud #2 Laenud #3
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor krepo k Õppematerjali autor
    LOENGU KONSPEKT

    *Mis asi on laen?
    *Laenurisk
    *Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad
    *Laenutegevuse üldpõhimõtted
    *Varalised tagatised
    *Laenude liigitus

    Sarnased õppematerjalid

    Rahandus ja pangandus-I kursus
    10
    doc

    Rahandus ja pangandus, I kursus

    Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud ­ raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud ­ finantsinstrument Raha nimiväärtus ­ pariteet Raha siseväärtus ­ ostujõud Raha välisväärtus ­ kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid

    Rahandus ja pangandus
    Eksam
    4
    doc

    Eksam

    Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri

    Raha ja pangandus
    Raha ja panganduse kordamine
    21
    docx

    Raha ja panganduse kordamine

    Laenuandmise otsusele eelnev laenuanalüüs peab olema suunatud eelkõige laenusaaja krediidivõimelisuse hindamisele. Krediidivõimelisuse hindamisel peab hoiu-laenuühistu arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust. Laenuanalüüsi sisu ja ulatus peab sõltuma laenu suurusest, laenutootest, laenusaajast ja sellest, kui oluline mõju on analüüsitaval laenul hoiu-laenuühistule tervikuna ja kui suurt riski see laen kujutab. Hoiu-laenuühistu on kohustatud informeerima laenuvõtjat võimalikest riskidest laenude võtmisel. Hoiu-laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või üldkoosoleku otsuse alusel, kui hoiu- laenuühistus ei ole laenukomiteed moodustatud. Laenu andmine hoiu-laenuühistu liikmest juhatuse, nõukogu või revisjonikomisjoni liikmele ja

    Raha ja pangandus
    Finantsjuhtimine - konspekt
    18
    doc

    Finantsjuhtimine - konspekt

    Krediidi reaalhind Konkreetne krediidi pakkumine peab olema vajalikul ajal ja nõutavas summas. Tulöeb hinnata konkreetse krediidiallika kasutamise mõju teistele allikatele nende krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting. Üks võimalus on koostada krediidi hinnang, mis seisneb ostja teatud omaduste hindamisel

    Finantsjuhtimine
    Raha ja pangandus eksamikonspekt
    20
    doc

    Raha ja pangandus eksamikonspekt

    · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused Maailmapank IMF · Laenab vaid arengu- või · Teenuseid ja ressursse saavad kasutada üleminekumajandusega riikidele kõik liikmesriigid · Laenud pikaajaliste probleemide · Laenud lühiajaliste probleemide lahendamiseks lahendamiseks · Tegevus laieneb riigi majanduse · Keskendub maailmamajanduse makro- spetsiaalsetesse sektoritesse majanduslikule tegevusele 2 6. Eurooa Rahakursside süsteem 25.03.1957 ­ Rooma leping, loodi Euroopa Majandusühendus. 1970

    Raha ja pangandus
    Pangandus konspekt
    46
    doc

    Pangandus konspekt

    Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär, mis 2004. a jooksul oli 1,0%), kõik laenaksid keskpangalt kui seal oleks odavam. AVATURUOPERATSIOONID Tavapärased väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehingud (tagasiostu). Lühiajalist raha

    Pangandus
    Finantsjuhtimine-Pangandus
    33
    pdf

    Finantsjuhtimine: Pangandus

    1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ettevaatlikkusega. Kardetakse j

    Finantsjuhtimine
    Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
    124
    pdf

    Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

    Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet ning 50% turumahust üksnes 6 ettevõtet. Kuueks suurimaks laenukontoriks (arvestamata järelmaksu-pakkujaid) osutusid 2010-2012 aastail SMS Laen AS, PLACET GROUP OÜ (SMS Money), Folkia AS Eesti filiaal (Monetti), MCB Finance Estonia OÜ (Credit24), Hüpoteeklaen OÜ ning MiniCredit AS. Esikümnesse mahuvad veel ka Raha24 OÜ, Ferratum Estonia OÜ, Odav Laen OÜ ning 2012. aastal jõuliselt turule sisenenud SNEL Grupp OÜ (BestCredit) (vt. joonis 3). Nõuded ja ettemaksed (EUR) 14 000 000 12 000 000 2 012 10 000 000 2011 8 000 000 2 010 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 Joonis 3

    Majandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun