Asjaõiguse referaat (0)

Q: Mis on hoonestusõigus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Asjaõiguse referaat

Q: Mis on hoonestusõigus?

Vastus leiad õppematerjalist: Asjaõiguse referaat

Q: Mis saab juhul ehitisest kui hoonestusõiguse tähtaeg saabub?

Vastus leiad õppematerjalist: Asjaõiguse referaat

Õigus - Asjaõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on hoonestusõigus ?
Mis on hoonestusõigus?
Mis saab juhul ehitisest kui hoonestusõiguse tähtaeg saabub?

Sisukord
Sissejuhatus 3

Asjaõigus . Selle mõiste ning olemus 4

Mis on hoonestusõigus ? 5

Hoonestusõiguse sisu 6

Hoonestusõiguse ulatus 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...………10
Sissejuhatus
Käesolev referaat on koostatud uurimaks hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus kuulub asjaõiguse valdkonda ning on üks osa sellest.
Referaat koosneb neljast osast.
Esimene osa hõlmab asjaõiguse mõistet ning üldist olemust.
Teises osas käsitletakse hoonestusõiguse mõistet. Toon välja kuidas on mõistet käsitletud seaduses, millised on tähtajad , tasud jne.
Kolmandas osas tuleb juttu hoonestusõiguse sisust ning vastavatest seadustest seoses sellega. Toon välja asjaõigusseaduse vastavad paragrahvid , mis käsitlevad hoonestusõiguse sisu.
Neljandas ning ühtlasi ka viimases osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest.

Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus
Asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib õigussuhteid seoses asjadega.
Asjaõiguse tunnused:

Absoluutsed õigused – kehtivad kõigi isikute suhtes ja kõigil tuleb neid järgida.
Asjaõiguste avalikkuse põhimõte – teistel isikutel peab olema võimalik teada saada asjaõiguste olemasolust. Kinnisasjade puhul on see võimalik kinnistusraamatu avalikkuse kaudu, vallasasjade puhul aga valdusega.

Need tunnused eristavad asjaõigust võlaõigusest.
Olulisema osa asjaõigusest moodustavad kinnisasjaõigus ja piiratud asjaõigused: servituudid , reaalkoormatised, ostueesõigus, pandiõigus ning ka hoonestusõigus.1
Asjaõigus järgneb asjale, kui asja füüsiliselt liigutatakse. Vastavalt rahvusvahelisele eraõigusele, kohaldatakse asjade suhtes selle riigi õigust, kus asi asub. Näiteks kui ehitis asub Soomes, kohaldatakse Soome riigi õigust aga kui ehitis asub Saksamaal, siis Saksamaa õigust. Asjaõiguse tekkimisel, lõppemisel või muutmisel järgitakse selle riigi õigust, kus asub asi tekkimise, lõppemise või muutmise hetkel.

Mis on hoonestusõigus?
Asjaõigusseadus § 241 sõnastab hoonestusõiguse mõiste järgnevalt:
Kinnisasja võib koormata selliselt , et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.2
Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab hoonestusõigusega õiguse maad vallata ning kasutada.
Hoonestusõigus on oluline ning vajalik neile, kelle ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada maale, mis kuulub võõrale isikule. Kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitused oleksid erinevate isikute omandis , on samuti ainukeseks võimaluseks just hoonestusõigus.
Hoonestusõigust võib seada kindlaks tähtajaks. Teisisõnu on hoonestusõigus tähtajaline õigus. Tähtaeg võib olla kindel, kuid mitte kauem kui 99 aastat.
Hoonestusõigus on enamasti tasuline . Lepingu sõlmimisel tuleb määrata kindlaks tasu suurus või kuidas on tasu arvestamise alused. Tasu või arvestamise alused hoonestusõiguse seadmise eest lepitakse kokku ning selle võib kogu hoonestusõiguse ajaks ette määrata. Tasu võib olla nii rahaliselt makstav, kui ka asendatavates asjades makstav. Võimalik on ka lepingus sätestada võimalus tasu muutmiseks. See on üldiselt mõistlik kuna hoonestusõiguse tähtaeg on pikk ning võib juhtuda, et raha väärtus muutub ning vastasel juhul peaks omanik pikki aastaid leppima tasuga, mis algselt määratud ning ei saa seda muuta.

Hoonestusõiguse sisu
Hoonestusõiguse sisu reguleerib asjaõigusseaduse teine peatükk ehk paragrahvid 247-255.
Seaduses on sätestatud, et hoonestaja ei või oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi ning peab tagama ehitise säilimise, kui ei ole omanikuga kokku lepitud teisiti.
Kehtib ka hoonestusõiguse kitsendamise keeld ehk hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega. Hoonestusõigust ei või ka seada äramuutva tingimusega .
Mõningal juhul on kokkulepped tühised. Näiteks juhul, kui hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega või hoonestaja surmaga.
Hoonestajal on õigus oma hoonestusõigust võõrandada, pärandada, koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Siiski ei ole võimalik hoonestusõigust koormata teise hoonestusõigusega.
Hoonestusõiguse järjekoht peab olema kinnistusraamatus esimene. Samal järjekohal ei või olla mingeid muid asjaõigusi või märkmeid.
Nagu eespool mainitud , on hoonestusõigusel ka tähtaeg: 99 aastat. Kui see on lepingud märkimata või pikem kui 99, siis loetakse tähtajaks ikkagi 99 aastat. Kui tähtaeg möödub, võivad kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel tähtaega pikendada kuid jällegi, mitte kauemaks kui 99 aastaks. Tähtaja pikendamine tuleb kanda ka kinnistusraamatusse.
Mis saab juhul ehitisest, kui hoonestusõiguse tähtaeg saabub? Paragrahv 252 ütleb, et hoonestajal on õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole kasutanud õigust, jätta ehitis endale tasu eest. Kinnisasja omanikul on õigus seda nõuda mitte hiljem kui üks aasta enne tähtpäeva saabumist. Kui kinnisasja omanik on esitanud äravedamise nõude hiljemalt neli kuud enne tähtaja lõppu, lasub hoonestajal kohustus seda ka teha. Kui ehitist ei ole tähtaja lõpuks ära veetud, muutub see kinnisasja oluliseks osaks ning läheb seetõttu kinnisasja omaniku omandisse.
Hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu on kinnisasja omanik kohustatud maksma hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise eest. Juba hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ning maksmise viisi. Kui neid asju pole kokku lepitud, loetakse hüvitise suuruseks hoonestusõiguse harilik väärtus
Hoonestusõiguse seadmisel on võimalik ka hüvitise maksmine välistada. Kui kinnisasja omanik pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni, pole tal kohustust hüvitist maksta. Kui hoonestaja aga ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta sellega õiguse hüvitisele.
Antud peatüki viimane paragrahv sätestab, et kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub hoonestaja. Samuti ka avalik-õiguslikud reaalkoormatised. Võimalik on siiski ka kokku leppida teisiti.3
Hoonestusõiguse puhul on kaks õigust konkureerivad, sest koormatud maatükk ning hoonestusõigus on mõlemad kinnisasjad . Nad on niiöelda üksteise peal.
Nii hoonestusõiguse sisu kui ka ulatuse suhtes saab kohaldada kõiki maatüki omandiõiguse sisu ja ulatuse kohta käivaid sätteid. Hoonestaja on maatüki otsene valdaja, maatüki omanik on selle kaudne valdaja. Siiski on omaniku õigused eelistatud hoonestusõiguse omaniku õiguse ees, sest omanik saab hoonestusõiguse lõppemisel koormatud maatüki tagasi enda valdusesse.

Hoonestusõiguse ulatus

AÕS § 241 ütleb, et hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus, kuna teistel korrustel kaoks sellisel juhul nö side maaga. Ühel hoonel ei saa olla kahte omanikku korraga selles tähenduses, et üks on hoonestusõiguse alusel omanik ja teine maatüki omandiõiguse alusel. Hoonestusõigus lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse paragrahv 54 lg 2 alusel ei ole hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitus maatüki oluline osa.4

Hoonestusõigus on maatüki koormatis . Selle sisu kohaselt saab teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal. Kui rajada ehitist, mis ei ole maaga püsivalt ühendatud, ei ole vaja ka seada hoonestusõigust, kuna see ei oleks maatüki oluline osa. Hoonestusõigus seatakse konkreetse isiku kasuks, kellel on õigused hoonestusõigust edasi anda. Hoonestusõigus on üks suuremaid maatüki koormatisi. Seda just seetõttu, et maatüki omanik kaotab selle seadmisega maatüki otsese valduse ning võimaluse saada tulu antud maatükist.

Hoonestusõigust ei loeta lihtsalt maa kasutamise õiguseks selles mõttes nagu seda on näiteks rent. Hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on hoone püstitamine aga mitte maa kasutamine. Enamasti on hoonestusõigus rakendatav alles rajatavate ehitiste püstitamiseks.

Hoonestusõiguse seadmisel lahutatakse rajatav või ka olemasolev ehitis hoonestusõiguse kestuse ajaks maatükist. Sellele ei laiene enam maatüki omandiõigus , sest ehitis muutub maatüki olulisest osast hoonestusõiguse oluliseks osaks kuna tegu on samuti kinnisasjaga. Kui ehitis muutub hoonestusõiguse oluliseks osaks, ei vastutata enam maatüki koormatiste eest. Hoonestusõiguse korral ei ole võimalik võõrandada, pärandada ega koormata ehitist vaid hoopis hoonestusõigust.

Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Ta vajab tekkimiseks asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimist ning kandmist kinnistusraamatusse. Seadus sätestab vaid üldreeglid, mis tähendab, et kokkulepped peavad hoonestusõiguse seadmisel kohustuslikke üldreegleid täpsustama. Hoonestusõiguse seadmiseks kohustav on leping, mis on võlaõiguslik kausaalleping. Olemuselt on see sarnane müügilepingiga. Erandina saab välja tuua hinna eeldatava tasumise hoonestusõiguse perioodiliste intressidena, mitte ühekordse summana.5

Kokkuvõte

Hoonestusõigusel on oluline roll tänapäeva elus. Lihtsalt öeldes tähendab see, et ühel isikul on õigus ehitada teise isiku maale maja. Kuigi mõiste on tuntud juba Rooma õigusest, on selle sisu ja ulatus siiski muutunud.

Referaadi esimesest peatükist selgus, et asjaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isiku suhteid asjadesse. Asjaõigusel on kindlad tunnused, mis teda võlaõigusest eristavad ning, et hoonestusõigus on asjaõiguse oluline osa.

Teine peatükk käsitles hoonestusõigust ning selle mõistet. AÕS sätestab, et kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Lisaks selgus, et ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigusel on ka tähtaeg, mis on 99 aastat ning hoonestusõigus on enamasti tasuline.

Kolmandas peatükis oli juttu hoonestusõiguse sisust. Käsitlesin AÕS paragrahve 247-255, milles käsitleti õigusi, kohustusi, keelde ning piiranguid.

Neljas peatükk uuris hoonestusõiguse ulatust. Selgus, et hoonestusõigus ulatub lisaks ehitise all olevale maatükile ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on üks suuremaid maatüki koormatisi ning selle seadmise eesmärgiks on hoone püstitamine, mitte maa kasutamine.

Hoonestusõiguse tehingu otstarbekus sõltub mitmest asjast kuid eelkõige hinnast aga selle määramine on keeruline võrreldes tavalise müügitehinguga. Seadus võimaldab sellisteks puhkudeks kokku leppida muutuvatest tingimustest sõltuva tasu suhtes.

Palju on mõeldud kas poleks lihtsam müüa maa pigem maha ning saada kohe raha. See sõltub juba tingimustest ja jääb iga maaomaniku enda otsustada.

Kasutatud kirjandus

Asjaõigusseadus. RT I 1993, 39, 590

Loengukonspekt. Asjaõigus.

Notarite Koda veebilehe teabekeskus. https://www.notar.ee/521

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I 2002, 35, 216

1 Loengukonspekt: Asjaõigus
2 RT I 1993, 39, 590
3RT I 1993, 39, 590
4 RT I 2002, 35, 216
5 Notarite Koda. Teabekeskus. Artiklid. Küsimused asjaõigusest. Arvuivõrgus: https://www.notar.ee/521

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annuke123 Õppematerjali autor

Referaat asjaõigusest

asjaõigus referaat õigusteadus law hoonestusõigus asjaõigus hoonestaja kinnisasja omanik kinnistusraamatu notar

Sarnased õppematerjalid

docx

HOONESTUSÕIGUSE SISU JA ULATUS

korral järgneb karistus. Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus on üks osa asjaõigusest. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade asjaõigusest. Räägitakse sellest mõistest. Teises osas vaadeldakse hoonestusõiguse mõistet. Kolmas osas räägitakse hoonestusõiguse sisust. Neljas osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. 1. Asjaõiguse mõiste Asjaõigusel on eriline osa varaliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Ühelt poolt annab ta kindla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse ning võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise, peamiselt pandi kui kindla tagatise võtmist ja andmist laenamisel, soodustades sellega laenukäivet ja ka kogu majanduse arengut. Asjaõigusele on omased teatud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest tekkivatest õigustest

Haldusõigus

docx

HOONESTUSÕIGUS

Hoonestusõiguse jagamise korral on vajalik omaniku nõusolek Hoonestusõiguse liitmine: 1) Koormatavate maatükkide ühendamisel – liitmaatükil tekib tavaline hoonestusõigus 2) Kui ühendatakse samal maatükil olevad hoonestusõigused – tekib ühishoonestusõigus Hoonestusõiguse lõppemine: Lõppemine tähtaja möödumisel, Kokkuleppelisel lõpetamisel Lõppemine tähtaja möödudes Hoonestusõigus kui tähtaegne piiratud asjaõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel (TsÜS § 110 koos § 105 lg 1). Hoonestusõiguse lõppemisel muutub kinnistusraamatu kanne valeks. Koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist (AÕS § 66 lg 1) ehk kinnistusraamatu parandamist, mitte aga juba lõppenud õiguse täiendavat lõpetamist. Hoonestusõiguse lõppemine kokkuleppel Vajalik on kinnisasja omaniku nõusolek, mis tuleb anda kas kinnistusosakonnale või hoonestusõiguslikule isikule (AÕS § 244).

Asjaõigus

180

docx

ASJAÕIGUSE konspekt

seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse. Asjaõigus kui varalise korralduse alus- eraomandis lähtuvas ühiskonnas sätestatakse

Asjaõigus

doc

Asjaõiguse konspekt

õigused) 33. Isiklik kasutusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 34. Reaalkoormatis (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 35. Hoonestusõigus (mõiste, tekkimine, lõppemine, käsutamine) 36. Ostueesõigus (mõiste, seadmine) 37. Hüpoteek (mõiste, ulatus) 38. Koormatud kinnisasja omaniku ja hüpoteegipidaja õigused 39. Hüpoteegi tekkimine, lõppemine 40. Kohtulik hüpoteek 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud

Asjaõigus

pdf

Võlaõigus, asjaõigus eksamiks

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. 152. Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. 153. Suurema ohu allika kasutamisel vastutab isik tekkinud kahju eest ka siis, kui ta ei ole kahju tekkimises süüdi. 154. Tootja vastutab isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode. See vastutus ulatub ka puudusega ravimi tootjale. 155. Asjaõigus reguleerib isikute (õigussubjektide) suhteid asjadesse (õigusobjektidesse), sätestades asjaõigused, nende sisu ning tekkimise ja lõppemise. Teisiti öeldes, asjaõigus hõlmab reegleid, mis määravad, kellele asi kuulub ja milliseid õigusi isik asja suhtes omab. 156. Asjaõigus annab vahetu võimu teatud kindla asja peale;on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu; tegemist on absoluutse õigusega. Võlaõigus on rajatud

Võlaõigus

doc

Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused

Kinnisvaraõiguse aines kordamisküsimused 1. Asjaõiguse mõiste (objektiivne, subjektiivne asjaõigus) 2. Absoluutsuse põhimõte asjaõiguses 3. Avalikkuse põhimõte asjaõiguses 4. Abstraktsiooni printsiip 5. Asja liigitus, asja osad 6. Päraldise mõiste 7. Valduse mõiste, valduse liigid 8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12

Kinnisvarahooldus

docx

Kinnisvara rahanduse kordamisküsimused kontrolltööks

kättesaadavuse tagamine. Mis on vakantsus? Vakants iseloomustab mitu % pinda on antud kinnisvaraturu sektoris välja rentimata. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused Mis on absorbeerumismäär? Ehk turu neeldumismäär iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul Mis on servituut? Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel midagi sellel kinnisasjal teha või seda kinnisasja mingil otstarbel kasutada (õigus rajada tee 5 või läbipääs, tehnovõrk jne), samuti võivad servituudid kohustada mingist tegevusest hoiduma

Majandus

docx

Asjaõigus eksamikonspekt

Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine). Subjektiivne asjaõigus õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asja suhtes. Subjektiivse asjaõiguse eriliseks

Õigus

Rohkem sarnaseid