ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5. Miks peetakse küüditamist inimsusevastaseks kuriteoks? Selgitage 3-4 lausega. Sest küüditamine toimub inimeste tahte vastu. Sellega kaasnevad vägivald ja kogu vara konfiskeerimine. Peale selle, et inimene kaotab elupaika, perekond võib ka lahutada teineteisest. 6. Koostage allikate ja oma vastuste põhjal lühike kokkuvõte (8-10 lauset) "Küüditamised 20. sajandil". Totalitarismi tekkimisel ilmus küüditamine. See sai alguse iidsetel aegadel Lähis-Idast, kui kerkisid esile esimesed despootlikud monarhiad. Kuid 20. sajandil
Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja
Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Migratsioon/Ränne-alaline inimeste ümberasumine ühest riigist teise või elupaiga vahetamine sama riigi piires. Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis Immigrant-sisserändaja. Emigrant-väljarändaja. Rahvaloendusi on vaja, et teada kui palju inimesi mingis riigis elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem elab.Loomulik iive-sündide ja surmade vahe. Positiivne iive-rohkem sünde kui surmasid.Negatiivne-rohkem surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. surmasid kui sünde.Imikusuremus-näitab,mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimuse muutumist mõjuta...
Jah 4. Nimeta XX sajandi vägivallaideoloogiaid. Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid? Too näiteid. Jah, on küll selliseid riike ja ideoloogiaid. ISIS, Boko Haram, Süüria Vabariik, Põhja-Korea, Jugoslaavi lagunemine ja Bosnia ja Kosovo veresaunad, jne. 7. Miks sooritavad totalitaarsed reziimid korda inimsusevastaseid kuritegusid? Nad üritavad selle kaudu kättemaksta ehk õiglust jalule seada, soovivad
23 aprill Rudolf Höss annab korralduse hukata 10 vangi näljutamise teel 6 juuni Saabusid esimesed Tsehhi poliitvangid. Alustatakse mitte juutide toomist laagrisse. 3 september Esimene gaasitamine. Hukati umbes 600 nõukogude ja 250 poola vangi. Sügis Algavad ehitustööd rajamaks Auschwitz II 11 november Toimus esimene mahalaskmine " Surma seinal" Tapeti 151 Poola vangi 1942 Aasta algus Algab massiline juutide hukkamine gaasikambrites Märts Algab 69 000 juudi küüditamine Prantsusmaalt ja 27 000 juudi küüditamine Slovakkiast 1 märts Auschwitz II alustab tegevust 26 märts Esimesed 2000 naist saabusid Auschwitzi Mai Algab 300 000 juudi küüditamine Poolast ja 23 000 juudi küüditamine Saksamaalt ja Austriast 4 mai Toimus esimene gaasikambri testimine Birkenaus 10 juuni Toimus 350 Poola vangi massiline põgenemise katse. 7 õnnestus põgeneda, 300 said surma Juuli Algab 60 000 juudi küüditamine Hollandist
olid nii auahned, et ei suutnud lepetest kinni pidada. Saksamaa ründas NSVL, et vältida NSVL rünnakut Saksamaale. NSVL hakkas sellest tulenevalt eestlasi küüditama, et nemad olukorda omakorda ära ei kasutaks ja vastupanuliikumisi korraldama ei hakkaks. Samuti oli see kasulik ka NL rasketööstusele, kuhu enamus küüditatud tööle rakendati ning venelased said asuda Eesti pinnale elama. Võib väita, et 1941. aasta küüditamine oli samuti üheks pöördepunktiks, kui arvestada inimeste arvu, kes selle ohvriks langesid. Küüditamine nõrgestas eestlasi, kuid rohkem hakati tegelema metsavendlusega ja muude vastupanuliikumistega, lootes, et sakslaste ja venelaste kokkupõrked, annavad võimaluse Eesti vabaks võidelda. Nõukogude Liidu pingutused enda valdusi kaitsa ei viinud sihile, sest Saksamaa suutis Punaarmeed võita ning Eesti oli sakslaste poolt okupeeritud 1941. aasta oktoobriks. Eestlased pidasid
Siis mobiliseeriti kõik mehed ära, viidi kõik Venemaale. Inimesi küüditati, viidi ära. Siis vanavanaema ema suri ära ning ta isa viidi Venemaale ja ta jäi siia tädi juurde. Siis oli hirmus sõda, sakslased tulid, siis ta ja teised varjasid endid metsades, heinakuuris ja kaarikutes. Kui lennukid tulid, lasti pomme, kahuritest kuule, tulistati ning terve linn oli neid täis. Üks tuli, teine läks. Siis hakkas saksa vägede poolt uuesti inimeste ära vedamine ja jälle küüditamine, paljud viidi arkulaagrisse ja kommnoored, kes olid veneajal need ja kõik, sakslased viisid jälle lossihoovi ja siis igalt poolt neid inimesi, kommnoori ja kommuniste veeti ja piinati ning tapeti seal Kuressaare lossihoovis. Ning osa, keda viidi arkulaagrisse , seal põletati neid ning just sakslased põletasid neid inimesi. Kogemata kombel tema naabripere sai tagasi tulla, sest et veneväed tulid peale ja nad ei jõudnud enam, nad olid rääkinud, mis poole Egiptuse jala oli tehtud
vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil 1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel. 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti Eestist ära 20 702 inimest, kellest umbes 70% olid lapsed, naised ja vanurid. Teekonnal Siberisse suri umbkaudu 3000 inimest, nende nimed on veel täpsustamata . Kui eestlaste jaoks tähendas küüditamine maalt välja saatmist, siis nõukogude liidu silmis jagunes küüditamine erinevatesse liikidesse. Ka hiljem asumiselt vabanemine oli kategooriate järgi, millest õnnestus nii mõnelgi inimesel teisest varem koju saada. Inimese alaliselt väljasaatmine kindlaks määratud kohtadesse toimus üldjuhul neljas erinevas vormis. Eestlasi saadeti peamiselt kolmanda vormi järgi ehk eriasumisele saatmise järgi, mis rakendati neile kes olid julgeolekuorganite kontrolli all asuvatesse
KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus
· 1880-Rahvuslik liikumine (ÄRKAMISAEG) · 1865- Vanemuise selts · 1869- I Üldlaulupidu · VENESTAMINE · 1914-1918- I Maailma sõda · 1918. 24 Veebrurar-Eesti Vabariik · 1918-1920-Vabadussõda · 1924. 1 September-Riigipöörde katse · 1930-1933- suur Depressioon · 1934.12 Märts Pätsi ´´Vaikiv aeg`` · 1938- Eesti Vabariigi president Konstatin Päts · 1938-1945- II Maailma sõda · 1940-Nõukogude liit okupeerib Eesti NSV · 1941- Küüditamine Siberisse · 1941-1944- Saksa Okupatsioon · 1944- Nõukogude okupatsiooni algus · 1949- Küüditamine 25. Märts · 1985-Gorbatzov-prestroika glasnost · 1986-Esimesed avalikud väljaastumised · 1987-fosforiidi kampaania · ALGAB LAULEV REVOLUTSIOON · 1988. 16 Nov- Suveräänsusdeklaratsioon · 1989- Balti kett · 1991. 2o August Taas iseseisvumine · 1992- Eesti kroon,põhiseadus · 1993- Luunja Maffia · 1994-Veneväed lahkuvad Eestist · 1994
Powerpoint Templates Page 2 Ø Rännet mõistetakse üldiselt kui inimeste füüsilist liikumist ühelt alalt teisele, mõnikord üle pikkade distantside või suurtes gruppides. Powerpoint Templates Page 3 Ø Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene vabatahtlik või sunniviisiline orjakaubandus või küüditamine. Ø Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad nimetatakse emigrantideks ehk väljarändajateks. Powerpoint Templates Page 4 Ø Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa- alale nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Ø Samas kui migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku
ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine. 11 riigivanemast pääses 1 (August Rei). Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle. Repressioonid. Holokaust. Eestlased II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944). Uus valitsus (Otto Tief). EV eksiilvalitsus. Mobiliseerimine võõrvägedesse. Metsavennad. Põgenemine (u 80 000 inimest). Kollaborandid. Kannatajad.
9. Mõisted: • hävituspataljonid - Hävituspataljonid olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused. • metsavennad - Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. • massiküüditamine - Küüditamine on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. • kolhoosid/sovhoosid - Sovhoos oli NSV Liidus riikliku alluvusega, kolhoos aga ühismajand, mis kuulus kolhoosnikele. • natsionaliseerimine - riigistamine, inimeste omandid (maad, loomad, töömasinad) muutuvad riigiomandiks ning on kõik talupoeg-kolhoosnike jaoks ühiseks kasutamiseks. Inimesed ei teeni enam kasumit nagu vanasti.
Küüditamine Baltimaades Mõiste Küüditamine ehk deporteerimine inimeste sunniviisiline ümberasustamine, inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamise algus 14. juuni 1941 Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Eestist plaaniti välja saata ligi 15 000 inimest "Troikad" Eesmärk: eemaldada "vaenulikud" inimkategooriad Juuniküüditamine Peredele loeti ette määrus Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märts...
korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eestlaste küüditamine Eesti rahva küüditamine Siberisse Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Selle käigus deporteeriti üle 11 102 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Suurem osa neist peagi hukkus või hukati Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Piirkond Jaam Vaguneid Küüditatavaid Tallinn Kopli kaubajaam 13 135
Petserimaa ja Narva jõe osi liideti Nõukogude aladega. Maakonnad läksid reajoonideks. Ei olnud enam Läänemaa vaid oli Haapsalu reajoon. Ei olnud viljandimaa vaid oli Viljandi reajoon. SEKRETÄRID NIKOLAI KAROTAMM JOHANNES KÄBIN KARL VAINO 1944-1950 1950-1978 1978-1988 -kolhooside loomine -suurtööstuste rajamine -uus venestamis aeg -2. Suur küüditamine -linnastumine -vene keel suruti peale (1949,25-26 märts, 24k) -3. Suur küüditamine 1952 -sisepoliitiline elu KÜÜDITAMINE 1949, 26-30 märts kolhoosidesse astumine, suur hulk lapsi ja alaealisi. Kõige noorem oli 14 päevane, kes küüditati ka Siberisse. Talupojad asutsid vabatahtlikult juba kolhoosidesse, kuna tapeti ja küüditati jne. Tehti seal neid surma näitusi jne.
Naised-lapsed paigutati laiali üle Siberi. Kannatati kohutavat puudust, millele lisandus käre külm, talvel söödi tihti vaid linaseemneid ja hernevarsi, kevadel rohtu, nõgeseid ja ohakaid. Vanemateta jäänud lapsed saadeti Vene lastekodusse, kus nad pidid unustama oma eesti päritolu ja keele.Eestlaste arv Eestis pole tänaseni jõudnud sõjaeelsele tasemele. Kõigi hukkunute mälestusele mõeldes on 14. Juuni kuulutatud üldrahvalikuks leinapäevaks. Küüditamine Tallinnas Kõigile Tallinnas asuvate veobaaside ja ettevõtete juhatajatele tehti 13. Juuni keskpäeval korraldus veomasinate seadmiseks sõidukorda varustatud bensiiniga ja jätta juhid ootele. Kõige suurem hulk veomasinaid oli Tallinna veobaasil (üle 100 veoauto) ja seal käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli-
okupatsiooni ajal vägivalda, kuidas kasutati ära majandust? Millal moodustati, kus sõdisid eestlastest koosnevad sõjaväeüksused Nõukogude ja Saksa armeedes? Millal taasvallutati Eesti NSV Liidu poolt? Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile: inimkaotused, materiaalsed kaotused, omariikluse kaotus. 4. Mõisted: MRP salaprotokollid, baaside leping, 21. juuni 1940 riigipööre, 14. juuni 1941 küüditamine, Eesti 20. SS-diviis, Punaarmee Eesti laskurkorpus. 5. Nimed: Jüri Uluots, Johannes Vares-Barbarus, Konstantin Päts, Johan Laidoner, Alfons Rebane, Lembit Pärn, Hjalmar Mäe ENSV ja Eesti taasiseseisvumine 1. Millised olid tähtsamad võimuorganid ja isikud, kes valitsesid ENSVd 1940.- 50. ja millist rolli need täitsid? Kuidas muutis kollektiviseerimine Eesti põllumajandust ja industrialiseerimise tööstust? Mida need endast kujutasid
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.
maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest. Repressioonid- on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus Küüditamine- on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. Genotsiid- on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 9. Miks võib teise maailmasõda nimetada eestlaste jaoks vennatapusõjaks? Kuna oli paljusi sõjalisi konflikte Saksamaa ja Venemaa vahel, ning mõlemas osapooles olid eestlased. See tähendab, et eestlane sõdis eestlase vastu.
9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................................................6 5 Elu Siberis/vangilaagris.........................................................7 6 Hukkamised...........................................................................8 7 Tagasipöördumine Eestisse.................................................
Kuna NSVL sai maailma mastaabis üheks tugevamaks sõjatehnika arengu poolest, võis taoline positsioon julgustada NSVL- i Teises maailmasõjas nii võimukalt tegutsema. Hüpoteesi kohaselt on võimalik, et mõne teise liidri juhtimisel poleks industrailiseerimisele nii tugevat rõhku pandud, mis oleks tähendanud relvade väiksemat arvu. Eelmainitu oleks omakorda kaasa toonud vähem ohvreid Teises maailmasõjas. Uue süsteemi töölelükkamise nähtuste sekka kuulus ka küüditamine, mida viidi läbi erinevates NSVL- i mõjupiirkondades kogu stalinismiajastu vältel. Vägivaldse ümberpaigutamise põhjus peitus eelkõige kulakluse likvideerimiseses ja kolhoseerimises, kuid küüditamine ei kätkenud endas üksnes kulakute ümberasustamist, tapmist ning nende vara konfiskeerimist, vaid puudutas inimesi märksa laiemalt. Küüditatute hulka kuulusid ka naised, lapsed ja vanurid, kes jõuga eemaldati kodudest ja saadeti asumisele
parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei sündmused kodusõda Itaaliast sai Saksamaa (endaga kaasa toomine) kollektiviseerimine liitlane sarnasused: inimeste, elu üritati paremaks muuta, juhid tegid õpetustest raamatud erinevused: õpetlused erinesid palju, oli tüli kirikuga (va Itaalia), küüditamine (Venemaal), juutide ebaõiglane kohtlemine - surmalaagritesse saatmine (Saksamaal)
aastal. Noore kirjaniku teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Betti Alveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus
rahvastiku vananemine- Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 10. Nimeta migratsiooni põhjusi ja too konkreetseid näiteid- vabatahtlik ränne ehk vahetatakse elukohta, et õppida või töökoha pärast, suurem palk (näiteks ka Eesti Soome). Sundränne on aga seotud sõdade, katastroofide, küüditamine (näiteks Eestist-Venemaale). 11. Tea rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ja analüüsi etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe ja tõuketeguritega (töökohtade arv, palk, elamistingimused, looduskeskkond, sotsiaalne keskkond)- Rände liigid on vabatahtlik ränne (nt parem töökoht, õppima asumine) ja sundränne (sõjad, loodusõnnetused, küüditamine). 12
Eesti II Maakond ja vald 28.sept 1939 baaside leping maailmas. 1940-1941 I NSVL okupatsioon (riigipööre ajal 21.juuni 1940, inkorporeerimine NSVL'i 6.aug 1939-1945 1940, küüditamine 14.juuni 1939) 1941-1944 saksa okupatasioon (suvesõda, Eesti taasiseseisvumis katse, II NSVL okup algus 1944) NSVL II 1944 liideti Petserimaa ja Narva jõe tagune osa Uus ärkamisaeg alates 1927, mis lõppes Eesti Metsavendlus, küüditamine 1949, sund okup
EESTI AJALUGU · Miks jäid Eestlased muistses vabadusvõitluses alla? 1) sõjaline ülekaal 2) vastastel täiuslikum relvastus 3) eestlaste sõjaväeline korrastatus oli mõeldud vaid üksikute sõjakäikude jaoks 4) sidemed maakondade vahel olid nõrgad halvas ühist vastupanu 5) koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega · Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratu...
Itaalia · Eesmärk:muuta Itaalia suurriigiks. · Rahvuslik fasistlik partei · Juhiks:Benito Mussolini(Duce)-kujutas oma õpetuse kaudu isikukultust) · Autoritaarne riigikord,kuid oli ka totalitarismi tunnuseid:juhikultus,1 partei,avalikult vaba mõtlemine keelati ära. · Mustsärklased-relvastatud võitlussalgad kuritegevuse vastu,vihkasid kommuniste toeatsid fasiste. · Puudub küüditamine. · Solvumine Itaalias tagas olukorra,kus vajati kindlat juhti,kus taheti tõestada ennast suurriigina.
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit ...
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
ühele parteile. - Näiline demokraatia. - Käsumajandus - Riiklk omand - Põllumajandus kollektiviseeritud NSVL Kõige olulisem oli Kommunistliku partei peasekretä. Stalin 1922-53 - hilisstalinism L. Beria 1953 Nikita Hrustsov 1953-64 - sula L. Breznev 1964-82 stagnatsioon e. seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast.
......... ja 1980.a. kirjutatud..................., kus ..............tuntud kultuuritegelased muretsesid(nimeta 3probleemi). Seosta EKP liidritega Stalini valitsusaeg Hrultsov Breznev Perestroika ja glastnosti algus II massiküüditamine I sõjajärgne üldlaulupidu ETV teke ,,kuldsed 60-ndad" Üleminek kohustuslikule keskharidusele ,,40 kiri" Moskvas OP purjeregatt Tallinnas Kes või mis on ENSV-, EKP Kulak Kolhoos Küüditamine Metsavend Karotamm Käbin Vaino Sebe Kodueesti kultuur Väliseesti kultuur Gustav Ernesaks Venestuspoliitika Defitsiit
• Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrikas, julge • Avalik esinemine Estonias „Mureliku suuga“ (1942) • Veriseima raevu aastail • Paljud luuletused pühendatud ema mälestuseks • Elu, häving, küüditamine • Kaastunne neile, kellel pole sooja tuba ja süüa • Tekitab kurbi mõtteid, paneb mõtlema sellele, mis meil olemas on • „Pärast ema surma“ – 8 osaline väga emotsionaalne tekst Luuleanalüüs • „Kodumaa“ • „Kutse“ • „Sõprus“ Tänan tähelepanu eest!
Otsib erinevatest aegadest midagi üldinimlikku. Suhtub lugejasse kui intelligentsesse olevusse. Omane teatud melanhoolia, aga ka peenetundeline huumor. Mõjutused A.H Tammsaare, Jannsen, Luts. Piibel. Antiik ja ladina keel, Hesse ,,Stepihunt" ja Kafka ,,Protsess" Viirlaid Avaldanud 7 luulekogu. Kirjutanud 11 romaani. I romaan jutustab 1944 aastast- selle järg ,,Ristideta hauad" (vangla, metsavendlus, piinamine, põgenemiskatsed. Romaanisari ohvitser Eerik Hormist: vangilaager, metsavend, küüditamine, Läände pääsemine. 1980. ,,Märgitud" Kirjutanud novelle. Võrreldud Hemingwayga: viha, valu. Korduvalt auhinnatud. 1997 loobus riiklikust autasust- pettunud Eesti Vabariigis. Uibopuu Alustas Eestis jutustused, novellid. Edukamad romaanid: 1948 ,,Keegi ei kuule meid"/ Eestis 1992. Baaside leping, okupatsioon, ,,valimised" , sakslased Saksamaale, arreteerimine, küüditamine, poliitilised mõrvad. 1951 ,,Neli tuld" Episoodromaan, eesti meremehed. 1957 ,,Janu" Psüholoogiline tippteos.
Samal ajal rööviti kauplusi, talusid. Tekitades hirmuõhkkonna. 1940-ndate teine pool ja 1950 protest nõukogude süsteemi suhtes, relvade kogunemine, noorsoorahutused, eeskuju metsavendadelt, eesti rahvulaste liit 1960-ndate teine pool tegutsesid koos NL teisiti mõtlejatega, pagulased Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused? Enesekeskne, eestikeskne, loodeti iseseisvust saavutada, sulaaeg, ühiskond liberaliseerus Mida tähendab küüditamine? On inimeste vägivaldne ümberpaigutamine siberisse ja teistesse piirkondadesse. Loodeti maha suruda mõte vastupanust ja iseseisvuse taasamisest. Keda nimetati kulakuks? Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või omasid põllutöömasinaid. Millal toimus esimene massiküütamine Eestis? 14. juuni 1941. Millistest maakondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi, miks? Hiiu ja Saare maakonnast, kuna need on saared ja sealt oli raskem inimesi korraga ära vedada.
Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, pagulus, reetmine Gert Helbemäe 1913-1974 Sündis Tallinnas Kalamaja linnaosas ärimehe pojana. Õppis Prantsuse lütseumis. Töötas ajakirjanduses ja raadios. 1944 põgenes Saksamaale, 1947 Inglismaale, töötas Londonis BBC muusikatoimetajana, andis välja ajalehte Eesti Hääl. On kirjutanud lastejutte, kuuldemänge, näidendeid, ajaloolisi teoseid Tallinna ajaloost, romaane elust 20. saj Tallinnas ja pagulaste elust Londonis. Loomingus
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased ...
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased ...
Küüditamine aastal 1941 Referaat Tartu 2008 Vaevalt oli vene enamlus Eestis võimu haaranud, kui algas vägivald eesti rahva kallal. Oli plaanitud ulatuslik küüditamine eesti rahva füüsilise hävingu teostamiseks, mille tegelikku algust tähistas 14. juuni 1941. Nagu vapustus käis üle maa, kui tol juunikuu ööl ilmusid tuhandeisse kodudesse NKVD (Norodnõi Komissariat Vnuternnih Del Siseasjade Rahvakomissariaat) rässakad püssimehed ja käsutasid kiirustades mehed, naised ja väetid lapsedki voodist. Veoautod kihutasid ahastava inimlastiga raudteejaamadesse, kuhu trellitatud loomavagunid olid valmis seatud
"Tuulearmuke", mille ta saatis "Looduse" romaanivõistlusele Friedebert Tuglase soovitusel. Võitis teise koha, ilmus 1927. aastal. Teine teos, "Invaliid", ilmus aastal 1930. Hilisemas loomingus tõusis esile luule. Eeskujuks olid Marie Under ja Gustav Suits. Esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. aastal. Sõjajärgsed aastad tumedad, loominguliselt viljatud. Põhilised põhjused: abikaasa Heiti Talviku arreteerimine ja küüditamine ning ka luuletajale antud umbusaldus. Tegeles peamiselt tõlkijana kahel sõjajärgsel aastakümnel. Alustas taas luuletamisega kuuekümnendatel. LUULERAAMATUD: "Tolm ja tuli", Tartu 1936; "Eluhelbed", Tallinn 1971; "Korallid Emajões", Tallinn 1986. LUULETUSED: "Kummituslikud laulud", Stockholm 1965; "Tasakaal" Tallinn 1982 PROOSA: "Tuulearmuke" Tartu 1927; "Invaliidid" Tartu 1930; "Viletsuse komöödia" Tartu 1935 http://et.wikipedia
Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusid ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusid kuid ka kohalikke nõukogude aktiviste. See võitlus oli mõlematele osapooltele ohvriterohke. 1953.aasta kremili nõudel kogutud andmete kohaselt likvideeriti 1944-53 aastatel Eesti NSV-s 662 ,, bandet" ja 336 rahvuslikku organisatsiooni. Nõukogude võim kaotas 887 inimest ja haavata sai 185. Oluliselt nõrgestas Metsavendade tegevust 1949. aasta küüditamine. Üksikuid mehi jäi metsa ka järgnevatel aastatel ning teadaolevalt viimane metsavend tabati 1987. Lõuna-Eestis. Võimude vägivallapoliitika Nõukogude Liidu vägivallapoliitika oli mitmekülgne ja suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu. Selle poliitika suunaja oli parteiaparaat ja täide viisid seda eelkõige julgeolekuorganid: nii sise- kui ka riiklik julgeoleku ministeerium.1944 aastal algas Saksa Okupatsioonivägede toetajate ja muidu
Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn. Metsavennad- metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Hävituspataljonidesse
Küüditamine Olid rasked ajad ja inimesi küüditati eriti just rikkamaid . Vaesemad inimesed rääkisid venelastele millistes taludes elavad rikkamad , et neid ei küüditataks. Niisis kuna me olime suhteliselt rikkas perekond oli keegi meie külast oma naha päästmiseks öelnud , et meie oleme siin külas üks rikkaimad perekondi . Nii siis venelased tulidgi meie juurde ja ütlesid ,et nüüd nad küüditavad meid . Nad andsid meile kaks tundi aega oma asjade pakkimiseks ja käskisid siis rongi juurde minna . Seda kuuldes kukkusime kõik nutma ja kiiruga oma asju ja toiduvarusid pakkima. Kahe tunni möödudes läksimegi kõik rongi juurde meid suunati kolmandasse looma vagunisse kus oli ohtralt teisigi inimesi. Me sõidsime rongiga kokku umbes viisteistkümmend päeva vähese toidu ja umbes liitri veega igale inimesele. Meieg käituti nagu loomadega kes viiakse tapamaija. Kui kohale jõudsime oli pime kell oli umbes kaks öösel meid suun...
heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lääneriikide sekkumisele Kolhoosid (kollektiviseerimine) · Esimesed kolhoosid (ühismajandid) 1949-1952 · Talupoegade maa ja vara võeti ühiskasutusse · Talupojad pidid hakkama töötama kolhoosides · Hävitati sajanditevanune talukultuur Sulaaeg 1960. aastatel · Sidemed välisriikidega 1965
Rahvuskirjanduse algus · Piibli tõlkimine 1739a. Jüri kiriku juures, on olnud 250 aastat eesti keeles Ilmaliku kirjanduse algus · Juhuluule loodud sündmuste põhjal · Eriti pulmalaulud Reiner Brockmann 1637a Käsu Hansu kaebelaul · Tartus murdes tartu linna hävitamisest Põhjasõjas(12.07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 sajand valgustuslikud juturaamatud · Õpetusliku sisuga Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 · Eesti soost, sündis ja elas riias
JUUNIKÜÜDITAMINE 11.oktoobril 1939.a NSVL Julgeoleku Rahvakomissariaadi korraldusega nr. 001223 otsustati Eestimaa ja teiste Baltikumide rahvad kodumaalt välja saatmisele. Arreteerimised algasid peale nõukogude liidu väljakuulutamist. Ööl vastu 14.juunit 1941 algas Eesti rahva küüditamine. Eestist Siberisse anti Moskva korralduste kohaselt küüditada 11102 inimest. Kuid puuduliku organiseerimise tõttu küüditati u 10 000 inimest, kellest ligikaudu 112 inimest olid nimekirjavälised.Perekondadele anti 2 tundi aega asjade kokku panemiseks, hiljem viidi nad raudtee jaamadesse, kus ootas ees küüditamiseks ette nähtud 490 loomavagunit. Mehed eraldati A(arreteeritud)vagunitesse, pereliikmetest eraldatuna ning viidi
· Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt · Saksamaa nõuab Poolalt maid · Leedu loovutab Klaipeda · 23. august MRP Saksamaa ja NL vahel · 3. sept. Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Saksamaale · 17. sept. NL tungib Poolale kallale · 30. nov. Soome ja NL vahel Talvesõda · 28. sept. NL ja Eesti vahel Baaside leping 1940 · Baltimaad okupeeritakse ja annekteeritakse NL poolt 1941 · 14. juuni küüditamine Balti riikidest · 22. juuni Saksamaa ja NL sõda · Atlandi harta · 7. dets Usa astub sõtta · 11. dets Saksamaa kuultab USA- le sõja 1942 · Midway merelahing · Stalingradi lahing · El Alameini lahing 1943 · Saksamaa kuulutab sõja · Kurski lahing, tankilahing · Mussoliini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast · Teherani konverents 1944 · Krimmi konverents
vigastusele sinepigaasist Hitlerit ravis Psühhiaater Võimule tulek 1930aastatel olid Saksamaal suured majanduslikud probleemid Vaesed lootsid Hitleri peale Hitler lubas elu paremaks muuta Hitler lubas ka tööd pakkuda kõigile 1933.aastal sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks Hitleri Tegude tulemus Mustlased, Homoseksuaalid, Euroopa juudid ja puuetega inimesed lasi mõrvata Üle 50 miljoni surnu Euroopas tohutu hävitustöö Küüditamine Surm Kui sõda oli peaaegu kaotatud, Adolf Hitler ei tahtnud, et Venelased teda leiaksid. Adolf Hitler lasi tema ja ta naise tappa ja siis ära põletada Adolf hitler sooritas enesetapu Saksamaal, Berliinis 30.aprill 1945 Paljud Hitleri austajad lasid ennast surnuks, kui venelased neid kinni võtsid
kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta Jänku-Jussi e- rahvaloendus http:// youtu.be/seYfxBmA43M Rahvaarvu muutumise põhjused: • Inimesi sünnib ja sureb. • Inimesi asub elama teistesse riikidesse (see on väljaränne). • Eestisse asub elama inimesi teistest riikidest (see on sisseränne). • Inimesi on küüditatud (высланный). (1941., 1949. ja 1951. aastal küüditati Eestist inimesi Siberisse. Küüditamine on inimeste sundsaatmine mõnda teise piirkonda elama.) • Inimesi on põgenenud oma riigist sõjaohu tõttu. Ühes riigis elavad erineva keele ja kultuuriga inimesed moodustavad rahvuse. • Eri rahvusest inimesed räägivad erinevaid keeli. Ühes riigis võib elada paljudest rahvustest inimesi. • Eestis on põhirahvuseks eestlased. • Eestimaal elavad eestlaste kõrval veel paljude rahvuste esindajad. Siin elavad venelased, ukrainlased,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
