Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
○ vaid isamaaliidu tegevus lubatud ○ intelligentsi pahameele süvenemine ● 1930. lõpus rahvuslikud kampaaniad ○ 1936 kodukaunistamiskampaania (1990 l.meri uuesti) ● ilusad aiad, värvitud majad ○ vabadussõja monumendid ○ rahvuslipp ning tähtpäevad, võidupüha tähistamine al 1934 23 juuni ○ 1934 nimede eestistamine EV majandus ● rahvuslik majandus ○ I ms + vabadussõda - suured inimkaotused, turusidemete katkemine ○ tööstus orienteeritud vene turule, pidi kohanema eesti vajadustega ● põllumajandus ○ 1919 maareform ○ huvituti ekspordist ○ üle poole rahvastikust põllumajanduses ● tööstus ○ algul tarbekaubad ● 1929 põhiliselt tekstiil, toiduained, paber, metall, puit
a arreteeriti, 1941 mõrvati Tallinnas? Jaan Poska Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 20. s alguses vandeadvokaat Tallinnas. 1904 Tallinna linnavolikogu saadik 1913 - 17 I eestlasest Tallinna linnapea 1917 I eestlasest Eestimaa kubermangu kindralkomissar 1918 veebr Eesti välisminister 1919 juhtis Eesti delegatsiooni Pariisi rahukonverentsil. Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel 1919-1920 Suri märtsis 1920 Tallinnas Eesti Vabadussõda 1918 -1920 Põhjused ja algus Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918, Venemaa tühistas Bresti rahulepingu Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondus Narva jõe taha 28. nov 1918 vallutas PA Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast
Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud - Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud)
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused
Vilms). „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” avalikustati esmakordselt 23. veebruaril Pärnus. 24. veebruaril tehti seda Tallinnas ja kuulutati välja Eesti demokraatlik vabariik ning moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas peaminister Konstatin Pätsiga. Moodustati Omakaitse eesti rahvusväeosadest ja vabatahtlikest enne Saksa üksuste saabumist. Kuid Saksa väejuhatust Eesti Vabariigi olemasolu ei huvitanud ning juba 25. veebruaril asendati Eesti lipud Saksa Keisririigi omadega. 3. Vabadussõda. Peale Compiegne'i vaherahu sõlmimist ja Saksa vägede tagasi pöördumist, soovis Nõukogude Venemaa oma piiride taastamist. 22. november 1918 algasid Punaaarmee rünnakud Narvale, kuid sakslased, kes polnud veel lahkuda jõudnud, lõid nad tagasi. Samaaegselt toimus kodusõda Venemaal ning Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas vabadussõda Punaarmee vastu. Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaaarmee ründas Narvat kaitsvat Eesti Rahvaväge.
Kokku hukkus Vene kodusõjas erinevatel andmetel 8-12 miljonit inimes. · Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris. Enamlaste juhid olid veendunud, et Euroopa on jõudnud revolutsiooni lävele. · Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kuulutas Bresti rahulepingu kehtetuks ja Punaarmee marssis läände. · Eesti Vabariigi jaoks oli tegu põhjendamata kallaletungiga, mis tõi kaasa Vabadussõja (1918-1920). Selle käigus löödi Punaarmee 1919.aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919
18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Konverentsi lükkas tagasi Ameerika president Wilson laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglise hube arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles siis kui tuli allkirjastada rahulepingud. Tähtsaimrahukonverentsi dokumentidest oli Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles'i lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. IV Eesti iseseisvumine Vabadussõda Punaarmee ründas Narvat 28. Nov 1918- algas Eesti Vabadussõda. Rünnak löödi sakslaste poolt tagasi, kuid kiirendas ka saksa vägede lahkumist Eestist. Sakslased loovutasid paar päeva hiljem punaarmeele Pihkva kasvatas ohtu Eesti lõunapiiril. Kui Eesti üksused oli sunnitud ülekaalukate jõudude pärast taanduma, marssisid järgmisel päeval Punaarmee Narva. Enamlaste kätte langesid üksteise järel Jõhvi, Kunda, Rakvere, Võru, Valga, Tartu
Kõik kommentaarid