Ajalugu-eesti, vabadussõda (0)

Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid (juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud , pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid .1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas , et venemaal tuleks sisse seada konst . monarhia . Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine (haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum , kutselise teatrite loomine- vanemuine , endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska , kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused , 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11.1917(kõrgeim võimuorgan, ei tunnista enamlaste võimu, kõrgeimaks otsustajaks ) iseseisvumine saksa armee pealetungi tingimustes(eestimaa päästmise komitee-päts, konik , vilms)23.02 manifesti ettelugemine pärnus, 24.02 tallinnas, moodustati ajutine valitsus, peaminister päts, 25.02 algas saksa okupatsioon , ajutise valitsuse võim taastus 21.11. Vabadussõda 27.11.1918-20.02.1920. Põhjused *riigipööre Venemaal * Brest - Litovski rahulepe ümerlükkamine * kommunistliku maailmarevolutsiooni idee. Narva lahing 28.11 *Saksa-Eesti ühisvägede taganemise algus. *Eesti Töölisrahva Kommuuni väljakuulutamine. *Eestlaste sõjaline ebaedu kuni aastavahetuseni( puudus korralik armee ja ülemjuhataja, madal motivatsioon , mobilisatsioonide läbikukkumine, nigel väljaõpe ja varustus ) Alates 23.12 Laidoner ülemjuhataja. Pealetung jaanuaris. *Vabatahtlike üksuste loomine(koolipoisid, Soome poisid, Kuperjanovi partisonid) *Välisabi saabumine sõjavarustuse näol ( Inglise laevastik , Johann Pitka laevastiku loomine, soomusrongid. Üldpealetund alates 7.jaan-> Narva ja Tartu vabastamine. Paju lahing –veeb. Lõpus sõjategevuse kandumine väljaspoolt Eestit. Idas ühinemine Põhjakorpusega. Lõuna-Läti vabastamise katsed. Landeswehri sõda-Läti aladel juunis 1919 aset leidnud kokupõrge. Landeswehr - baltisakslastest ja Saksa vabataht. Mood. Eesmärgiks kukutada Venemaa kommunistlik võim. Esimesed kokkupõrkes juuni algus-Võnnu lahing 23,06 *L purustamine ja Läti vabastamine*Tõi kaasa meeletu motivatsiooni kasvu „võidupüha”*vahrahu 3.juuli* sept. Läbirääkimised ebaõnnestusid. Ued lahingud. Tartu rahu.*Eesti telegratsiooni juht Jaan Poska, vene-Adolf Jaffe *venelastel venitamistaktika. 31.12 sõlmiti relvarahu, kehtima hakkas 3.01.1920 kell 10.30. rahuleping sõlmiti 2.02.1920-> NSV tunnistab EV iseseisvust, riigipiir , 15. milj, kuldraha kashjutasu. Venemaa loobus igavesest asjast igavesti nõudest Eesti alale. Baaside ajastu. Aud. 1939 õlmitud MRP otsene tulemus. Ajendik Poola allveelaeva Arzeli viibimine Tallinnas 15.09. 24.09 esitati. Baaside lepe sõlmiti 28.09.1939.-> osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, lubati osutada vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus , asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV . 06.08 sai ENSV-st NSVL liige.
Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine.parlamendi killustus, ligi 10 erakonna esindatus, koalitsioonivalitsuse mitte püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja inventari riigistamine ,asundustalude loomine(ligi 35000), majanduskriis 1923-eesti panga liberaalse laenupoliitika tulemus, probleemid kaubanduspartneritega(venemaa), tööstuse esiletõstmine.Olukord 1929.Otto Strandmani majanduspoliitika :valitsuse sekkumine majanduse kontrollimisel, keskendumine Euroopa turgudele, põllumajanduse eelisarendamine, ühisuste loomine.1928.a.rahandusreform-üleminek kroonile.Välispoliitika: tunnustuse saamine lääneriikidelt-26.01.1921-Antanti riikidelt, 22.09.1921-Rahvasteliidu liige.Läbisaamine Venemaaga:1.12.1924 oli kommunitide riigipöördekatse, EKP populaarsuse langemine (põhjus miks kukkus läbi), Balti liidu idee, sõjalis- poliitiline koostöö skandinaavia ja baltimaade vahel.Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine .Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine ( rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska , Artur Sirk ,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6-kuuline kaitseseisukord (pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine . algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt. Isamaaliit ( ainupartei ), opositsiooni koondumine Tartusse -Tartu vaim, 8.12.1935 vapside riigipöörde katse. Olukorra normaliseerumine.uue põhiseaduse koostamine.1937 kutsuti kokku Rahvuskogu . Veebruaris 1938.valiti Riigivolikogu. Riigimeelsuse pidi garanteerima Rahvarinne. Valituks osutus 14 opositsioonilist saadikut.24.04.1938 kinnitati K.Päts vabariigi presidendiks(autoritaarne diktatuur jätkus seaduslikul kujul.Majanduse kiire areng-paljuskisoodne olukord maailmas, mitte valitsuse teene .Riigi rolli väga suur kasv,plaanimajanduse väljakujunemine.Tööstuse 1,5 kordne kasv.1939.a.arenenud Ida-Euroopa riik.Välipoliitika- sept.1934 Balti riikide koostöölepe.1938.neutraliteedi deklareerimine.
Venestamisjärgne olukord, poliitiliste voolude väljakujunemine.Tartu liberaalid(juht postimehe toimetaja jaan tõnisson, koondas rahvuslikke haritlasi,võitlus venestamise ja saksastumise vastu, nägid ette reformide elluviimist)Tallinna radikaalid(juht teataja toimetaja k.päts, kohalikud haritlased ja kirjanikud, pigem tööstuslik, majanduslik pool, rahva seas popid, võitsid 1904.a valimised ja päts sai tallinna linnapeaks)lisaks ka põrandaalused sotsid.1905.a revolutsiooni mõjud-suurlinnades streigid ja väljastumised, veriseim miiting Uuel turul, hukkus ligi 100 inimest, dets.mõisade põletamine ja rüüstamine, suruti maha tänu karistussalkadele,erakondade loomine(tartus eesti rahvameelne eduerakond, arvas, et venemaal tuleks sisse seada konst.monarhia. Tallinnas eesti sotsiaaldemokraatliktööliste ühisus-eesmärgiks kukutada tsaarivalitsus ja demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine-vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud võimuorgan, täidesaatev võim maavalitsusel.enamlaste poopulaarsuse kasv-võidud narvas ja tallinnas, lubadused, 27.11 võim kingissepa kätte, võimu korraldamine kommunistide reeglite järgi,kõrgeim täidesaatev võim eestimaa nõukogude täitevkomitee.Isesesvumine-teema tõsteti alles 1917.a lõpus, maanõukogu istung 15.11.1917(kõrgeim võimuorgan, ei tunnista enamlaste võimu, kõrgeimaks otsustajaks )iseseisvumine saksa armee pealetungi tingimustes(eestimaa päästmise komitee-päts, konik, vilms)23.02 manifesti ettelugemine pärnus, 24.02 tallinnas, moodustati ajutine valitsus, peaminister päts, 25.02 algas saksa okupatsioon, ajutise valitsuse võim taastus 21.11. Vabadussõda 27.11.1918-20.02.1920. Põhjused *riigipööre Venemaal *Brest- Litovski rahulepe ümerlükkamine * kommunistliku maailmarevolutsiooni idee. Narva lahing 28.11 *Saksa-Eesti ühisvägede taganemise algus. *Eesti Töölisrahva Kommuuni väljakuulutamine. *Eestlaste sõjaline ebaedu kuni aastavahetuseni( puudus korralik armee ja ülemjuhataja, madal motivatsioon, mobilisatsioonide läbikukkumine, nigel väljaõpe ja varustus) Alates 23.12 Laidoner ülemjuhataja. Pealetung jaanuaris. *Vabatahtlike üksuste loomine(koolipoisid, Soome poisid, Kuperjanovi partisonid) *Välisabi saabumine sõjavarustuse näol ( Inglise laevastik, Johann Pitka laevastiku loomine, soomusrongid. Üldpealetund alates 7.jaan-> Narva ja Tartu vabastamine. Paju lahing –veeb. Lõpus sõjategevuse kandumine väljaspoolt Eestit. Idas ühinemine Põhjakorpusega. Lõuna-Läti vabastamise katsed. Landeswehri sõda-Läti aladel juunis 1919 aset leidnud kokupõrge. Landeswehr- baltisakslastest ja Saksa vabataht. Mood. Eesmärgiks kukutada Venemaa kommunistlik võim. Esimesed kokkupõrkes juuni algus-Võnnu lahing 23,06 *L purustamine ja Läti vabastamine*Tõi kaasa meeletu motivatsiooni kasvu „võidupüha”*vahrahu 3.juuli* sept. Läbirääkimised ebaõnnestusid. Ued lahingud. Tartu rahu.*Eesti telegratsiooni juht Jaan Poska, vene-Adolf Jaffe *venelastel venitamistaktika. 31.12 sõlmiti relvarahu, kehtima hakkas 3.01.1920 kell 10.30. rahuleping sõlmiti 2.02.1920-> NSV tunnistab EV iseseisvust, riigipiir, 15. milj, kuldraha kashjutasu. Venemaa loobus igavesest asjast igavesti nõudest Eesti alale. Baaside ajastu. Aud. 1939 õlmitud MRP otsene tulemus. Ajendik Poola allveelaeva Arzeli viibimine Tallinnas 15.09. 24.09 esitati. Baaside lepe sõlmiti 28.09.1939.-> osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, lubati osutada vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni. Valitsuse väljavahetus. Peaminister Johannes Vares Barbarus, asetäitja H.Kruus. 14-15.07 Riigivolikogu valimine(Eesti Töörahva Liidu kandidaat) 21.07 kuulutas RV välja ENSV. 06.08 sai ENSV-st NSVL liige.
Riigi ülesehitamine:põhiseaduse koostamine Asutava Kogu poolt.Võeti vastu 15.06.1920, oli liiga demokraatlik, riigipea funktsioon puudus, liigne rahva kasvamine.parlamendi killustus, ligi 10 erakonna esindatus, koalitsioonivalitsuse mitte püsimine(keskmine eluiga 11 kuud),majandusraskused, liigne sõltumine Venemaa majndusruumist. kiire areng kuni 1923. Maareform 10.10.1919, mõisamaade ja inventari riigistamine,asundustalude loomine(ligi 35000), majanduskriis 1923-eesti panga liberaalse laenupoliitika tulemus, probleemid kaubanduspartneritega(venemaa), tööstuse esiletõstmine.Olukord 1929.Otto Strandmani majanduspoliitika:valitsuse sekkumine majanduse kontrollimisel, keskendumine Euroopa turgudele, põllumajanduse eelisarendamine, ühisuste loomine.1928.a.rahandusreform-üleminek kroonile.Välispoliitika:tunnustuse saamine lääneriikidelt-26.01.1921-Antanti riikidelt, 22.09.1921-Rahvasteliidu liige.Läbisaamine Venemaaga:1.12.1924 oli kommunitide riigipöördekatse, EKP populaarsuse langemine(põhjus miks kukkus läbi), Balti liidu idee, sõjalis- poliitiline koostöö skandinaavia ja baltimaade vahel.Suur majanduskriis.Eriti ränk al.1933 aastast.Toiduhindade langus, kriis põllumajanduses. kõik majanduskriisi ilmingud, hädaabitööde orgaiseerimine, jaanuaris 1933 krooi devalveerimine.Sisepoliitiline kriis: rahulolematus ja kriitika valistseva korra suhtes, erakondade killustumine, valitsuste kiire vahetumine(rekord 76 päeva), Vabadussõjalaste Keskliidu esilekerkimine:natsionaalsotsialistlike ideedega, juht Andres Laska, Artur Sirk,politiseerus 1933.aastaks. 1933.lisandus veel põhiseaduse kriis ja algas üleminekuaeg. Vaikiv ajastu: periood Eesti ajaloos 1934-1938(tegelikult 1940), 12.03.1934 K.Pätsi ja J.Laidoneri korraldatud riigipööre.põhjuseks vädetav vapside planeeritud riigipööre või mäss. Ehk demokraatia kaitsmine. Välja kuulutati 6-kuuline kaitseseisukord(pidevalt pikendati kuni 1938.a.). Vabadussõjaliste organisatsioonide sulgemine. algas liikmete arreteerimine.Vikiva ajastu väljakuulutamine.Riigikogu ja riigivanema vlimised lükati edasi. Puhastus riigiaparaadis. Riigikogu sisuline laialisaatmine 02.10.1934.Peaministriks määrati Kaarel Einpalu. Sõnavabaduse piiramise dekreet detsembris 1934-loodi Riiklik Propagandatalitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus-loodi kutsekojad ja ühingud nt.Isamaaliit(ainupartei), opositsiooni koondumine Tartusse-Tartu vaim, 8.12.1935 vapside riigipöörde katse. Olukorra normaliseerumine.uue põhiseaduse koostamine.1937 kutsuti kokku Rahvuskogu.Veebruaris 1938.valiti Riigivolikogu. Riigimeelsuse pidi garanteerima Rahvarinne. Valituks osutus 14 opositsioonilist saadikut.24.04.1938 kinnitati K.Päts vabariigi presidendiks(autoritaarne diktatuur jätkus seaduslikul kujul.Majanduse kiire areng-paljuskisoodne olukord maailmas, mitte valitsuse teene.Riigi rolli väga suur kasv,plaanimajanduse väljakujunemine.Tööstuse 1,5 kordne kasv.1939.a.arenenud Ida-Euroopa riik.Välipoliitika- sept.1934 Balti riikide koostöölepe.1938.neutraliteedi deklareerimine.