Eesti Vabariik aastatel 1920-1940 (0)

Q: Mis oli positiivne mis negatiivne?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis oli positiivne mis negatiivne?

Eesti Vabariik 1920-1939

Eesti majanduslik arengut 1919 – 1940.

maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine , riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine ( asundustalud ), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar , kerkisid uued majad, laudad , kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas

rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus)
2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel)
3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson)

pangad ja olukord panganduses – anti välja laene liiga kergekäeliselt, laene tagasi enamasti ei saadud, oldi sunnitud raha juurde trükkima, marga kurss hakkas langema . Eesti Pank alustas kullatagavarade realiseerimist.

majandus Suure Depressiooni ajal – kriis tabas peamiselt põllumajandust, hinnad langesid, põllumajandussaaduste sisseveo piiramine Euroopas kahandas Eesti turgu. Sissetulekud vähenesid, rahva ostujõud vähenes, algas siseturu kokkukuivamine, ettevõtted piirasid tootmist, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, kaaluti krooni devalveerimist. Ulatuslik tööpuudus, hädaabitööd, ühiskondlikud objektid, elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Hakati otsima süüdlasi.

Eesti majanduslik olukord 30-ndate aastate lõpus- ületati kriisieelne tase, riik hakkas sekkuma majandusse, tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport : metsamaterjal, põllumajandussaadused, tööstustoodang. Import : tööstusseadmed, tooraine , keemiakaubad. Tööpuudus likvideeriti.
2. Eesti poliitiline areng:
a) I põhiseadus (1920a 15.juuni)- seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget)- valimised iga 3 a tagant. Valimisõigus alates 20a, valiti parteide vahel. Täidesaatev võim: valitsus (ministrid, riigivanem ). Peaministri nimetas partei mis sai kõige rohkem hääli. Parlament oli ühekojaline, riigipeaks riigivanem
b) II põhiseadus (1933/34)- kaks esimest katset kukkusid läbi, vapside katse oli edukas. Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant.
c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a.
d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord . Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund . Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit . Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur , kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng.
e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga.
3. Eesti iseseisvuse kaotus
a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist . Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas.
b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele .
c) „Narva diktaat“ ja okupatsioon - 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga. Laidoner kirjutas Narva diktaadile alla (NSVL poolt Meretskov). Punaarmee üksused üle Eesti. Tsiviilelanikkonnalt korjati ära relvad.
d) juunipööre 21.juuni 1940-Zdanovi eestvedamisel. Nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist, kohal olid punaarmee patrullid ja soomusautod. Valitsuse uueks juhiks J. Vares . Meeleavaldus väljus kontrolli alt. Riigikogu saadeti laiali.
e) Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 6. Aug 1940- J.Vares, J. Lauristin said võimule ENSV , Päts kadus võimult.
¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤
Põhiseadused. Täitke tühjad lahtrid.
Põhiseadus

I

II
III
Aasta
1920
1933/34
1938
Parlamendi koosseis
(liikmete arv)
100
50
80+40
Parlamendi valimised
(mitme aasta tagant)
3
4
5
Parlamendi kodade arv
1
1
2
Valimisõigus (vanus)
20

X

22
Riigipea
riigivanem
riigivanem
Riigipea
Iseloomustage vaikivat ajastut järgmiste alapunktide alusel:

riigipööre (millal, miks, kes)- 1934 kevadel, Laidoner ja Päts, et takistada vapside võimulepääsemist, koondamaks võimu enda kätte.

võitlus opositsiooniga- opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Iga nende eluavaldus oli raskendatud. Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti „ Maaleht “, „ Postimees “ võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust. Opositsioon sai uut jõudu 1935 kui vabanesid arreteeritud vapsid ja hakkasid aktiivselt tegutsema. 8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani.

käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel ei lubatud enam kokku tulla, kuid ametlikult seda laiali ei saadetud. Parlament jäi „vaikivasse olekusse“.

suhtumine erakondadesse- tegevus keelati, loodi Isamaaliit, loodi kutsekodasid

suhtumine ajakirjandusse- tsensuur, suleti palju ajakirju ja ajalehti, nt „Maaleht“, „Postimees“ allutati kontrollile

Riiklik Propaganda Talitus ja selle tegevus- ülesandeks oli teadete andmine Vabariigi Valitsuse ja ta asutiste tegevuse ja kavatsuste kohta, riikliku ja rahvusliku selgitustöö korraldamine ning avaliku elu aktiviseerimine seltskondlikule isetegevusele ja sotsiaalsele ühistööle; igasuguste üldrahvuslikkude ürituste algatamine; seltskondlikkude jõudude killustamise tõkestamine; noorsoo liikumise ühtlustamine ja selle keskuse loomise korraldamine; Eesti riikliku ja rahvusliku elu saavutistega tutvustamine. Nimede eestistamine
Vaikiv ajastu ja demokraatia

Demokraatia tunnused

Olukord vaikival ajastul

mitmeparteilisus
Üks partei lubatud (isamaaliit)
parlament
Ei omanud eriti võimu, saadeti laiali
ajakirjandusvabadus
Tsensuur, kontroll
streigivabadus
Vaikiv ajastu – mis oli positiivne, mis negatiivne?
Positiivne
Negatiivne
Isikud:
a) Jaan Tõnisson- korduv EV riigitegelane ja ka riigivanem, kuulus „Postimehe“ toimetusse, devalveeris Eesti krooni
b) Konstantin Päts- EV riigitegelane, esimene Eesti president, kuulus Ajutisse Valitsusse
c) Johan Laidoner- sõjaväe ülemjuhataja Vaikival ajastul, riigitegelane, üks riigivanema kandidaate
d) Kaarel Eenpalu (Karl Einbund)- peaministri asetäitja ja siseminister Vaikival ajastul
e) Andres Larka- üks riigivanema kandidaate 1934.a valimistel, Eesti poliitik ja sõjaväelane
f) August Rei- , riigivanem 1928-29, üks riigivanema kandidaate 1934.a, eesti poliitik
g) Karl Selter- 1938-39 EV välisminister, kirjutas alla Moskvas baaside lepingule
Mõisted:
a) inflatsioon - raha väärtuse vähenemine
b) tsensuur- ajakirjanduse, teoste vms kontroll, takistamine jõudmaks inimesteni
c) opositsioon- vastasseis. poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu.
d) devalveerimine- raha väärtuse vähendamine
Iseseisvuse kaotus
1939. aasta

Rahvusvaheline taust.

Sündmused Eestis.
Sündmused mujal Läänemere regioonis.

20. märts 1939 Saksamaa nõuab Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga.

22. märts 1939 Leedu annab Klaipeda Saksamaale
23. aug. NSV Liit ja Saksamaa sõlmivad Molotov – Ribbentropi pakti salaprotokolli.
Eesti läheb NSV Liidu huvisfääri.
NSV Liidu huvisfääri lähevad ka osa Poolast, Läti ja Soome.
1. sept. Saksamaa tungib Poolale kallale. Algab II maailmasõda.
Eesti kuulutab enda sõjas neutraalseks.
Neutraalsuse säilitavad ka Läti ja Leedu
Sõjategevuse piirkonnast põgeneb Poola allveelaev “ Orzel ”.
“Orzel “saabub Eesti vetesse (Tallinna sadamasse). Algab laeva interneerimine.
17. sept. Punaarmee tungib Poolale kallale.
“Orzel” põgeneb.
NSVL kasutab “ Orzeli ” põgenemist Eestile surve avaldamiseks.
Läti ega Leedu ei soovi Eestit konfliktis NSV Liiduga abistada.
28. sept. NSVLiit ja Saksamaa kirjutavad alla Sõpruse ja piirilepingule. Poola riik likvideeritakse.
28. sept. NSV Liidu survel peab Eesti alla kirjutama vastastikuse abistamise paktile e.baaside lepingule.
Sõpruse ja piirilepinguga läheb Leedu Vabariik NSV Liidu huvisfääri.
4. okt. K. Eenpalu valitsus esitab lahkumisavalduse.
12. okt. ametisse astub
J. Uluotsa valitsus.
5. okt. Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine NSV Liidu ja Läti vahel. 10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel
Hitler kutsub baltisakslased kodumaale . Nad asustatakse vastvallutatud Poola aladele.
Algab baltisakslaste lahkumine ( Umsiedlung ). 18. okt. Algab Punaarmee sissemarss Eestisse (25 000 meest).
Algab baltisakslaste lahkumine Lätist ja Leedust . Algab Punaarmee sissemarss. Lätisse 30 000, Leedusse 20 000 meest.
30. nov. Punaarmee tungib Soomele kallale.
NSV Liit kasutab Eesti territooriumi Soome pommitamiseks.
Soome keeldub pakti sõlmimisest NSV Liiduga. Algab Talvesõda.
1940. aasta
Märts 1940 Lõpeb Talvesõda.
Soome säilitab sõjaga iseseisvuse, kuid peab loovutama NSV Liidule alasid.
Aprill Saksa väed tungivad Taani ja Norrasse.
Mai. Saksa väed tungivad läbi Holl ., Belgia ja Luksemb. kallale Prantsusm.
Eestist lahkub viimane laev baltisakslastest ümberasujatega..
14. juuni Saksa väed vallutavad Pariisi.
NSV Liidu uus surve Baltimaadele.
NSV Liidu ultimaatum Leedule.
Algab NSV Liidu okupatsioon.
14. juuni NSV Liidu ultimaatum Leedule. Nõutakse uue valitsuse moodustamist ja täiendavate vägede sisselubamist. 15. juuni Punaarmee okupeerib Leedu (sisse tuuakse 300 000 punaväelast). Leedu president põgeneb.
Jätkuvad NSV Liidu ultimaatumid.
16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumi Eestile.
16. juuni NSV Liit esitab ultimaatumi Lätile.
Jätkub NSV Liidu okupatsioon.
17. juuni Laidoner kirjutab Narvas alla “Narva diktaadile”. Algab okupatsioon. Punaarmee valgub üle Eesti. Juurde tuuakse 80 000 punaväelast.19. juuni Eestisse saabub A. Ždanov
17. juuni Punaarmee okupeerib Läti.
17. juuni enamlaste riigipööre Leedus.
NSV Liit korraldab riigipöörded Lätis ja Eestis. Eestisse saadetakse Ždanov riigipööret lavastama
21. juuni enamlaste riigipööre Eestis. Johannes Vares- Barbarus pannakse peaministriks.
20. juuni enamlaste riigipööre Lätis.
22. juuni Prantsusmaa kapituleerub Saksamaa ees.
Ametist vabastatakse
J. Laidoner.
14.-15. juuli parlamendi-valimised Eestis.
14.- 15. juuli parlamendi-valimised Lätis ja Leedus.
21.-23. juuli Riigivolikogu istungjärk. Kuulutatakse välja Eesti NSV (21 juulil), alustatakse varade natsionaliseerimist, vabastatakse ametist K. Päts .
21. juuli kuulutatakse välja Läti NSV ja Leedu NSV.
30. juuli K. Päts küüditatakse.
Teostub NSV Liidu anneksioon . Vägivaldselt liidetakse 3 uut liiduvabariiki.
6. aug. Eesti inkorporeeritakse NSV Liitu.
3.aug. Leedu inkorporee-ritakse NSV Liitu. 5. aug. Läti inkorporeeritakse NSV Liitu.
25. aug. Eesti NSV konstitutsi-ooni vastuvõtmine. Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks saab J. Vares, Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks (valitsuse juhiks) saab Johannes Lauristin.
Novembris teostatakse rahareform . Kroonide asemel tulevad käibele rublad.
6

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Zhery Õppematerjali autor

kokkuvõttev konspekt Eesti Vabariigist nendel aastatel.

nsvl päts laidoner vapsid riigitegelane valimisõigus saksa väed president poliitik einbund

Sarnased õppematerjalid

docx

Iseseisvuse kaotuse tabel

1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõjategevuse piirkonnast "Orzel "saabub Eesti

Eesti ajalugu

ppt

Iseseisev Eesti

 Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis  1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes  1917 sept Riia sakslastele  29. sept Saksa dessant Saaremaale  23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis  3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim  2. märts – rahutused Tallinnas  26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis  30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska  23. mai – Ajutise

Ajalugu

doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.  Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas)

Ajalugu

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3

10.klassi ajalugu

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil

Kategoriseerimata

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted:

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust:

Ajalugu

Rohkem sarnaseid