aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine. 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Zdanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised
juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele ning jättes kasutamata diplomaatilised võimalused Nõukogude Liidu tegevust ja hilisemat okupatsiooni hukka mõista. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine. 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Zdanovi poolt kokku pandud Johannes Vares- Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised
tähelepanu ka A.Warma: Eestile tõotatud rahumeelse okupatsiooni oli zdanov oma meelevaldsete korraldustega ja järgneva relvastatud sekkumisega muutnud tavaliseks sõjaliseks okupatsiooniks, mis peatas Eesti riikluse (Warma1965:1516). K.Pätsi korraldustel puudus seetõttu juriidiline jõud. Varese valitsus oli okupatsioonivõimule alluv okupatsiooniorgan. Tollaste kommunistide mälestustest selgub, et zdanov oli Varese valitsuse kokku pannud 19.20.juuniks. Juba enne zdanovi tulekut oli N.Liidu saatkonna nõunik V.Botskarjov 18.juunil siseministriks määranud oma agendi Maksim Unti. Valitsuse koostamisel ei lastud kaasa rääkida isegi mitte kommunistide juhte, välja arvatud ehk Kominterni esindaja K.Säre. Ministreid soovitasid zdanovile saatkonna töötajad Izmestjev ja Botskarjov. Arvatakse, et Joh.Varese kandidatuuri võisid siiski esitada M.Unt või N.Andresen. N.Andresen on seletanud, et välisministriks hakkamise asjus polnud tal
okupatsiooni hukka mõista. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti, kuid on viidatud ka vapside 1934. aasta ebaseaduslikust riigipöördekatsest tulenenud tupikseisule, mille tõttu tal polnud moraalset õigust Nõukogude Liidu analoogilist tegevust hukka mõista.[2] Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.[3] 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Zdanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised
hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus
samal aastal kuulutati Eesti vabariigis välja amnestia Eesti riigikorra vastu tegutsenud kommunistidele ja vabadussõjalastele) tagasi. Viibis sisepagenduses Hiiumaal, hiljem Antslas. Karl Säre astus kontakti Eestimaa Kommunistliku Partei väheste liikmetega ja pahempoolsete sotsialistidega. Kevadel 1940 EKP-s puhkenud võimuvõitluse käigus tõrjus ta tahaplaanile Hendrik Alliku, tasandades endale teed EKP etteotsa. Oli aktiivselt tegev juunipöörde teostamisel ja valiti seejärel Andrei Zdanovi soovitusel 12. septembril 1940 EKP I sekretäriks. Sellelt positsioonilt juhtis Säre 19401941 nõukogude võimu sisseseadmist Eestis. Saksamaa kallaletungi järel, kui nõukogude võimuesindajad ja Punaarmee lahkus Eestist jäi Säre Eesti partisaniliikumist organiseerima. ARRETEERIMINE Karl Säre arreteeriti saksa okupatsiooni alguspäevadel pealekaebuse tulemusel 3. septembril 1941. Oma elu päästmiseks andis ta sakslastele üles kõik teised
1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõjusfäär Euroopas · Jalta ja Potsdami konverents (1945) · NSVLi mõjusfäär Euroopas: Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osaliselt Saksamaa ja Austria · "Raudne eesriie" Sotsialismileeri kujunemine · Zdanovi kõne NSVLi, Jugoslaavia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Prantsusmaa ja Itaalia kompartei esindajate salajasel nõupidamisel septembris 1947 · Jugoslaavia · Hiina, Albaania Sotsialismileeri kujunemine: Aasia · Hiina kodusõda 19461949: HRV · Korea jagunemine
Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud.Tallinna saabunud Andrei Zdanov hakkas kokku seadma uut Eesti valitsust.21. juunil liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõoukog. Liidu koosseisu.2-6 aug
Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu- nistidel, riigistati omandid,pangad, ettevõtted,purustati mälestussambaid,põletati raamatuid, suleti ajalehti,-kirju. 1940
*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti, oli ka sund mobilisatsioon*Saksa armee -60 70 000, algselt mobiliseeriti, hiljem mindi ka vabatahtlikult*Soome armee - 2000, läksid vabatahtlikult *6. aug 1940 Eesti astus NSV Liitu *21. juuni 1940 juunipööre, Andrei Zdanovi riigipööre *9. märts 1944 märtsipommitamine Tallinnas*22. sept 1944 Punaarmee vallutas Tallinna*23. aug 1939 sõlmiti MRP pakt*24. nov 1944 Saksa väed taandusid Sõrve poolsaarel ja Eesti langes Nõukogude mõju alla*21. juuli 1940 Toompeal Riigivolikogu teise koosseisu esimene istungjärk*28. sept 1939 sõlmiti Baasideleping NSV Liidu ja Eesti vahel*17. juuni 1940 NSVL okupeeris Eesti*14
4. J.Vilms- Eesti päästekomitee kosseisus, Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister 5. J. Anvelt- Eesti töörahva kommuuni esimees 6. A. Joffe -juhtis separaatlepingu rahuläbirääkimistel venemaa delekatsiooni 7. J. Laidoner -kaitsevägede ülemjuhataja 8. J. Tõnisson - Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 9. K. Eenpalu -1938.aasta valimistega võimule tulnud valitsus Kaarel Eenpalu juhtimisel jätkas ebademokraatlikku poliitikat 10. A. Zdanovi -Moskva eriesindaja Andrei Zdanovi juhtnööride järgi hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni 11. Johannes Vares-Barbarus -sai uue nukuvalitsuse (Eesti vabariigi valitsus) etteotsa 12. J.Lauristin -1940 luges Ülemnõukogu liikmetele ette Kremlis koostatud kõne, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta Märksõnad: Eestlaste suhtumine I maailmasõtta- Eestlaste jaoks oleks nii Venemaa, kui Saksamaa võit
teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene
kaitseseisukorra ja nimetas Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Zdanovi poolt kokku pandud Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30
17. juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele ning jättes kasutamata diplomaatilised võimalused Nõukogude Liidu tegevust ja hilisemat okupatsiooni hukka mõista. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine. 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Zdanovi poolt kokku pandud Johannes Vares- Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised
sissemarssi ja uue valitsuse moodustamist. 15. juuni Leedu okupeeriti (teise riigi ala sõjalises valduses hoidma) 1940, 16. juuni ultimaatumid Eestile ja Lätile. Punaarmee võttis enda kontrolli alla lennuväljad, sadamad, postkontorid, omavalitsused. 17. juunist täielikult okupeetitud ja kaotanud iseseisva rigi tunnused. 1940, 21. juuni korraldus organiseerida Tallinnas ja mujal Eestis "töörahva meeleavaldused", mis pidid okupatsiooni seadustama. Zdanovi juhtimisel. Tsiviilriietuses nõukogude sõdurid nõudsid valitsuse sisseseadmist. Päts kinnitas uue valitsuse ametisse, eesotsas J. Varesega. 1940, 14.-25. juuli lavastati Balti riikide parlamendivalimised 1940, 21. juuli kokku tulnud nikuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda neid vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 1940, 3.-4. aug vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide
valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14.juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, et kehtestataks Moskvale meelepärane valitsus. Hiljem said samalaadsed ultimaatumid ka Läti ja Eesti. Vastupanu ei osutatud. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas alla kirjutama Narva diktatuurile. Stalini esindaja Andrei Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. 21.juuni õhtul andis president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus: peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhilised muutused hakkasid siis kui saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised, mille tulemusena olevat Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletanud enamik valijatest. 21
veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle Euroopa
Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga. Laidoner kirjutas Narva diktaadile alla (NSVL poolt Meretskov). Punaarmee üksused üle Eesti. Tsiviilelanikkonnalt korjati ära relvad. d) juunipööre 21.juuni 1940-Zdanovi eestvedamisel. Nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist, kohal olid punaarmee patrullid ja soomusautod. Valitsuse uueks juhiks J. Vares. Meeleavaldus väljus kontrolli alt. Riigikogu saadeti laiali. e) Eesti inkorporeerimine NSV Liitu 6. Aug 1940- J.Vares, J. Lauristin said võimule ENSV, Päts kadus võimult. ¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤ Põhiseadused
Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud.Tallinna saabunud Andrei Zdanov hakkas kokku seadma uut Eesti valitsust.21. juunil liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog. Liiduga,kuigi see oli eesmärk,et rahvast segadusse ajada ja vastupanu nõrgestada.14-15 juulil 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised.21 juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõoukog. Liidu koosseisu.2-6 aug
mistõttu ei saanud kommunistid ka parlamenti oma kontrolli alla. Seatõttu haarasidki kommunistid Prahas võimu 1948.a. riigipöördega. 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Zdanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform (1947-1956), mis pidi hoolitsema sotsialismileeri ühtsuse eest ja nõuti NSVL sotsialismi mudeli järgimist. 2. sotsialismimaad - 50. aastatel levis nimetus sotsialismimaad või sotsialismileer, mis maksimaalselt (1975.a. seisuga) hõlmas 15 riiki.
oli üks tankisõja ja ründava sõjaviisi pioneere ja tuntumaid esindajaid. Oli tuntud nii Saksamaal kui ka Liitlaste seas. Sunniti sooritama enesetappu tsüaniiditableti läbi, kui leiti tõendeid tema seotusest vandenõuga tappa Hitler. Andrei Zdanov NSVL riigitegelane ja kindralmajor, saadeti eestisse 1940. aasta juunis juhendama juunipööret ja Eesti okupatsiooni Stalini poolt. 10 Johannes Vares-Barbarus Eesti riigimees, kes pandi Andrei Zdanovi poolt Eesti kommunistliku nukkvalitsuse juhiks. Seda positsiooni täitis ta 1940. aastani, kui Eesti okupeeriti. Seejärel oli ta Eesti Kommunistliku Partei juht. Hiljem põgenes Venemaale. Otto Tief Eesti sõjaväelane ja olulisemaid poliitikuid, 18. septembril 1944 moodustatud Eesti Valitsuse peaminister, kuni ta vene vägede poolt võimult võeti, vangistati ja Eestisse sisenemine keelati. Tema tegevus mängis olulist rolli Eesti vabanemisel NSVL võimu alt 20. sajandi lõpus
See sundis Stalinit alla andma. 12.märtsil 1040 sõlmiti Moskvas rahu. Soome säilitas küll iseseisvuse, kui pidi osadest oma aladest loobuma. BALTI RIIGID JA NSV LIIT 1939-1940 1940 hakkasid Balti riikide ja NSV Liidu vahelised suhted halvenema. 14.juuni 1940 esitati ultimaatum Leedule. 16.juuni 1940 esitati sama ultimaatum Eestile ja Lätile. Mõlemad riigid nõustusid nõudmistega. Alates 17. juunist olid Balti riigid okupeeritud. 21.juunil nõudsid kokkukasutatud meeleavaldajad Zdanovi eestvedamisel Eestis uue valitsuse ametisse nimetamist. Taoliselt arenesid sündmused ka mujal Balti riikides. 14-15 juuli 1940 lavastati Balti riikides parlamendivalimised. 21. juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks. 3-6 august 1940 võttis NSV Liit Balti riigid enda koosseisu. SÕJASÜNDMUSED 1941-1944 Barbarossa-1940 aastal kinnitatud Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Eesmärk oli kohene
12.märts1934- K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. 23.aug 1939- Stalini ja Hitleri kokkuleppega (Molotovi-Ribbentropi pakt) jagatakse Ida-Euroopa mõjusfääriks 28.sept1939- kirjutatakse alla baaside leping NSVLga 16.juuni 1940- NSVL esitas Eestile ultimaatumi, nõudis lisavägede sissetoomist, uue valitsuse moodustamist 21.juuni 1940- K. Päts kinnitas Zdanovi survel ametisse Vares-Barbaruse valitsuse Riigivolikogu kuulutas EV asemel välja ENSV 6. aug 1940, 14- ENSV “astus” NSV Liidu koosseisu 14. juuni 1941- Massiküüditamine Venemaale Mõisted: Päästekomitee – see moodustati 19.veeb Maanõukogu vanematekogu otsusega, mõeldud iseseisvuse väljakuulutamiseks ning tegutsemiseks erakorralistes oludes, oli 3-liikmeline (K.Päts, J.Vilms ja K.Konik)
Tulevane Riigikogu pidi olema ainule ühekojaline st. valida tuli Riigivolikogu. Lisaks sellel pidi Päts alla kirjutama valimisseaduse muudatustele, mis oli aga põhiseaduse vastu. Kui hiljem venelased on väitnud, et Eestis toimus kõik seaduste järgi, eestlased soovisid ja president kirjutas alla, siis on see seisukoht täiesti vale, sest õigus muuta valimisseadust oli ainult Riigikogul. Seega kõik, millele Päts hiljem alla kirjutas, oli juriidiliselt kehtetu. Valimisteks moodustati Zdanovi käsul Eesti Töötava Rahva Liit, mis pidi esitama oma kandidaadid. Nendeks olid kõik Moskvale sobilikud inimesed. Lisaks ETRL 80 kadidaadile esitas eesti rahvas Zdanovile ebameeldiva üllatusena ka veel oma kandidaadid. Erinevate võtete abil rahva kandidaadid likvideeriti. Juulis toimunud valimised oli eht-nõukogulikud. Oli vaid üks kandidaat, palju võltsimisi, kasutati valijate hirmutamist. Valimiste tulemuseks teatati: 92,9 % valijatest on hääletanud ETRL poolt. 21
ning sõltuvad maailmapoliitika suundumustest. Kuid saatus seadis K. Pätsu ette veel uued katsumused, seotud 1939.-1940. aasta sündmustega. K. Päts kui riigimehe elu kõige kurvem aeg algas 1940. a. juunis, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Hinnangud K. Pätsu tegevusele neil eesti rahvale saatuslikel aastatel on erinevad. Paljud küsivad: miks ta ei tegutsenud julgemalt? Kas ta lootis veel midagi päästa? Kas ta jäi uskuma Zdanovi valelikke lubadusi? Või kartis lihtsalt iseenese pärast? 1940. aasta juuli lõpul küüditati Konstantin Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18.jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogia haiglas suri. 1990. Aastal maeti Konstantin Pätsi põrm ümber metsakalmistule. 19
NSVL'ile vastu hakata, alternatiive polnud.Kindral Laidoner andis välja Narva diktaadi dokument, mis nägi ette seda, et kõik ühendusteed ja sidekanalid(telefon, telegraaf, raadio) tuleb anda punaarmee kontrolli alla. Diktaadiga keelati ka rahvakogunemised, puudus võimalus protesteerida. Eestlased pidid loobuma ka oma relvadest. Eestisse saabus NSVL eriesindaja Andrei Zdanov, kes Eestis järgnevaid sündmusi kontrollis. NSVL üritas jätta mulje, et toimuv on eestlaste oma vaba tahe. Zdanovi eestvedamisel hakati organiseerima meeleavaldust, et toetada nõuet vahetada valitsust, 21 juuni '40. Päts tagandas varasema valitsuse ning määras ametisse Vares-Barbaruse valitsuse(sinna valitsusse kuulunud inimesed polnud tegelikult kommunistid, olid vasakpoolsete vaadetega sotsiaaldemokraadid, alels hiljem astusid kommunistliku parteisse). Suvesõda Eesti ajaloo õpikust 78-83 ! Osapooled Sm, NSVL ja Eesti metsavennad ehk iseseisvuslased. Eesti ajaloo õpik 37-38 osa.
kuulutatakse fasismimeelseteks sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Zdanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform (1947-1956), mis pidi hoolitsema sotsialismileeri ühtsuse eest ja nõuti NSVL sotsialismi mudeli järgimist. 2. sotsialismimaad - 50. aastatel levis nimetus sotsialismimaad või sotsialismileer, mis maksimaalselt (1975.a. seisuga) hõlmas 15 riiki. Euroopast kuulusid sotsleeri suuruse järjekorras NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV,
Lätile, vastupanu peeti lootusetuks. Alates 17. Juunist olid Balti riigid täielikult okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused. Stalin saatis kohale erivolinikud, kes pidid Baltimaade hõivamise lõplikult vormistama. Tallinna saabus Zdanov, kes asus kokku seadma uut Eesti valitsust. 21. Juunil organiseeriti tema korraldusel nn töörahva meeleavaldused Toompeale ja Kadriorgu presidendi lossi juurde, nõudes uue valitsuse ametisse seadmist. President Päts nimetas Zdanovi nõudel valitsuse eesotsa Johannes Vares-Barbaruse. Samamoodi arenesid sündmused ka teistes Balti riikides. Et nõrgestada rahva vastupanu, lavastati Nõukogude volinike juhtnööride järgi 14.- 15. Juulil 1940 Balti riikides parlamendi valimised. 21. Juunil kokkutulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. 3.- 6. Augustil 1940 vormistas Nõukogude
hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas kokku seadma uut Eesti valitsust. Korraldati meleavaldus Moskva ultimaatumis esitataud nõudmiste toetuseks. 21.juunil koguti Tallinnas Vabaduse väljakule mõni tuhat inimest. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Relvitutasti Eesti sõjaväeüksused. Samal õhtul andis president Päts allkija otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus, peaministriks Johannes Vare-Barbarus
halvenesid Eesti Soome suhted. Eesti okupeerimine 14-16.juuni 1940.a esitas N.Liit Balti riikidele ultimaatiumile nende okupeerimiseks. Balti riigid alistusid, kuna riikides juba olid N.Liidu väed. 17.juuni 1940.a. Okupeeriti Eesti Vabariik, kui olemasolevatele tuli üle piiri lisaks 80 000 punaväelast. Okupeerimise juhatajad Stalin saatis Eestisse okupeerimist teostama Andrei Zdanovi. Eestist valisid kommunistid endale kuuleka käsutäitja- Johannes Vares Barbaruse. (Naistearst Pärnust) Eestist saab N.Liidu provints 21.06.1940.a. Teostati ametlikult "Riigipööre" Eestis, meeleavaldusega, mis väliselt jättis mulje Eesti vabatahtlikult alistumisest. 6. august 1940.a. "Võeti Eesti Vastu" N.Liidu koosseisu. Esimene nõukogude aasta Eestis Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks.
Keskkomitee sekretär Andrei Ždanov ütles talle 1947. aasta veebruaris, et kolhooside loomine ei ole “käesoleval ajal Eesti jaoks aktuaalne ning sotsialismi tulevik ei sõltu mmgil viisil sellest, et Eestis pole veel kolhoose,” Põllumajanduse kollektiviseerimist ei peetud niisiis sovetiseerimise vajalikuks eelduseks. Siiski käsitles Moskva juhtkond 1947. aastal kolhooside moodustamise küsimust Eestis, Lätis ja Leedus. Zdanovi juhitud erikomisjon sai ülesandeks koostada kolme päeva jooksul vastav keskkomitee direktiiv, “Direktiiv peab lähtuma sellest," öeldi partei juhekonna otsuses, “et kolhooside organiseerimisel neis vabariikides ei rohi lubada mingit kiirustamist ning et praktiline ülesanne seisneb eelõige kehviktalupoegadcst väikese hulga kolhooside loomises, mis oleksid hästi varustatud kaasaegse tehnikaga ning oleksid igas suhtes näitlikud ja eeskujulikud
1934. aasta riigipöördega tõrjuti Tõnisson poliitikast kõrvale. 1935 oli Postimees avalikult opositsioonis ja Tõnisson eemaldati toimetaja kohalt. 1936, aastal kirjutasid 4 endist riigivanemat protestikirja Pätsile ja seda Tõnissoni algatusel. 1938. aasta riigikogu valimistel pääses ta uuesti riigikokku, kuid tal ei olnud seal enam sellist mõjuvõimu nagu varem. 1940, kui NL okupeeris Eesti, oli Tõnisson üks vastuhakkajatest. Organiseeris valimistel vastaskandidaate, kuid Zdanovi ajal need kõrvaldati. 12.12.1940 Tõnisson arreteeriti ja viid Tallinnasse. Rohkem pole tema kohta midagi teada. Võimalik, et ta lasti 1941. aastal maha. Rahvasuus on teda nimetatud Koodi Jaaniks (ühel karikatuuril nüpeldas vastaseid koodiga) ja Nuustaku paruniks. 1940. aastal olevat ta soovitanud Venelaste vastu lasta kasvõi üks pauk - vastuhakk on toimunud ja näha, et Eesti okupeeriti vägivaldselt. KONSTANTIN PÄTS (23.02.1874-18.01.1956)
Seetõttu, et ka nende natukene ilmanäinud inimeste jutud liialt levima ei hakkaks, oligi seda väga ranget piiramist tarvis. Valmistati ette ka 50ndate alguses toimus järjekordsete suuri protsesse. 30ndate teisel poolel nn Suur terror. 50ndate alguses avastati jällegi terve rida vandenõusid, 1953 avastati, milles süüdistati arste, vaid osalt suunatud ka juutide vastu, sest enamik süüdistatud arstidest olid ka juudid. Et arstid olid lühendanud Andrei Zdanovi elupäevasid, et vale ravi tõttu suri. Selle avastamine ja paljastamine jäi poolikuks, sest enne seda 5. Märtsil 1953 suri Stalin. Stalini surmaga on spekulatsioone, et tema lähikondsed mürgitasid ta. See, et Stalin suri, selle arstide kohtuasja reaalselt lõpetas. Staili surma taheti ette kujutada kui üleüldist suurt leinaaega, siis erinevates töökollektiivides ja asutustes korraldati suuri leinamiitinguid. Mõned inimesed ka olid siiralt kurvad selle üle, et nende isake ja
sõlmitud kaitselepingut. Punaarmee sissemarss ja Narva diktaat: Narvas toimus kohtumine punaarmee ja eestlaste vahel. Meretskov ja J. Laidoner sõlmisid kapitulatsiooni lepingu, millega anti Punaarmee väeüksustele täielik luba siseneda Eesti Vabariigi territooriumile, võtta üle sõjaliselt tähtsaid objekte, rajada lennuvälju ja korraldada enda varustamist. Eesti pool kohustus 48 tunni jooksul korjama elanikelt ära kõik relvad, toimus Kaitseliidu desarmeerimine. Zdanovi missioon ja 21. juuni sündmused: Nõukogude Liit pidas kodanlike tegelasi vaenlasteks ning sotsiaaldemokraadid olid reetjad. Uue valitsuse moodustamiseks mingeid samme ei tehtud. Algas uue valitsuse kujundamine. 11. juunil saabus Tallinnasse Nõukogude Liidu kõrgesindaja Andrei Zdanov (ÜKP peasekretär). Ta sai kokku Konstantin Pätsiga, kus K. Päts pakkus välja August Rei kandidaadi uueks presidendiks, kuid A. Zdanov polnud sellest huvitatud. Ei jõutud kokkuleppele.
annaabi.ee 
