Vaatluspraktika (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
HT15 KÕ
Astrid Strandberg
VAATLUSPRAKTIKA
Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA
Mõdriku
2015

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. Pansionaat „ Kuldne Sügis“ 4
2. AS Rakvere Haigla Õendusabi Osakond 5
3. Rakvere Sotsiaalmaja 6
4. Rakvere Toidupank 7
KOKKUVÕTE 9
SISSEJUHATUS 3
1. Pansionaat „Kuldne Sügis“ 4
2. AS Rakvere Haigla Õendusabi Osakond 5
3. Rakvere Sotsiaalmaja 6
4. Rakvere Toidupank 7
KOKKUVÕTE 8

SISSEJUHATUS

Kooli esimesel nädalal käisime kursusekaaslastega vaatluspraktikal. Külastasime erinevaid asutusi nagu Pansionaat, Rakvere haigla, Sotsiaalmaja ja Rakvere toidupank.
Vaatluse käigus saime näha mida seal tehakse ja kellele asutused suunatud on. Vaatluspraktika andis meile aimu milline võib olla hooldustöötajate töö ja samuti avardas see ka silmaringi.

1. Pansionaat „Kuldne Sügis“

Aadress: Koidula 30, Rakvere
Telefon: +3723220411
Pansionaat Kuldne Sügis avati aastal 2002. Asutuse kollektiivi kuulub 32 töötajat, 8 neist on hooldustöötajad. Öövalves on seal ainult 1 inimene. Pansionaadis on hoolealustele mõeldud 12 tuba, enamasti on need 2-3 kohalised.
Hoolealused peavad seal elamise eest maksma 17.60€ kuus, hinna sisse kuulub ka söök kolm korda päevas. Hommikusöögi valmistavad kokad kohapeal aga lõuna- ja õhtusöök tuuakse kohapeale termosnõudes. Olemas on ka juuksuriteenus mis on tasuta. Muud tarbed , sealhulgas ka mähkmed ja rohud peavad olema igal inimesel endal kaasas.
Hoolealustele on tehtud seal elu väga mugavaks ja lihtsaks. Eakad saavad käia väljas jalutamas, eelmine aasta ehitati neile ka näiteks terass, saavad vaadata telekat ja teha oma tegemisi. Üldisi kohustusi neil ei ole. Raskematele haigetele viiakse ka söök tuppa .
Maja tutvustanud perenaine märkis, et üha rohkem tuuakse sinna haigeid inimesi ning näiteks kõiksuguste abivahendite eest (näiteks liikumist kergendav abivahend) peavad muretsema hoolealused endale ise, kuigi samas kodus olevatele vanainimestele kompenseeritakse need.
Minu arvates oli hooldekodu eakatele turvaline ja mõnus koht vanaduspõlve veetmiseks. Pansionaat nägi välja väga moodne ja ilus, eriti ilusaks tegi koha seal olev tiik. Usun, et igal eakal on seal väga hea olla.

2. AS Rakvere Haigla Õendusabi Osakond

Aadress: Lõuna põik 1, 44316 Rakvere, Lääne-Viru
Osakonna õendusjuht Anne Komp tel 322 9751; e-post: [email protected]
Osakonna sekretär Piret Ahi tel 322 9750; e-post: ;[email protected]
Mittetulundusühing Rakvere Haigla moodustati 1997 aastal riigihaigla Rakvere Haigla varade baasil. Aastal 2013 said valmis renoveerimistööd mis muutis haigla kaasaegsemaks ja ilusamaks.
Osakonna eesmärgiks on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine. Selleks pakuvad nad õenduabiteenust õdede ning hooldajate ööpäevaringse valvega. Osakonnas on 48 palatit kahel korrusel mis koosnevad 2-kohalistest palatitest. Igas palatis on hapniku manustamise võimalus. 9 palatit on ka rõduga.
Osakonna koosseisu kuuluvad: geriaater, osakonna õendusjuht, sotsiaaltöötaja , 9 õde, 18 hooldajat, perenaine ning koristaja . Õendusabiosakonda registreerimiseks on vajalik eelnev kokkulepe sotsiaaltöötajaga.
Patsient saab näidustustega osakonnas viibida keskmiselt 60 ööpäeva makstes omaosalustasu 9.20 € iga voodipäeva eest (15% Haigekassa kehtestatud hinnakirjast). Lisandub voodipäevatasu 2.50 € voodipäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25 € kogu haiglasviibitud aja eest (k.a. teistes osakondades viibimine). Haigla pakub ka tasulist õendushooldusteenust 25 €/ööpäev ja koduõendusteenust. Igal patsiendil peavad olema kaasas omad ravimid , osakond pakub ainult valuravimit.
Minu arvates oli haigla väga kaasaegne ja ilus. Patsientidel oli seal olemas kõik mis vaja ja nende eest hoolitseti väga hästi. Ka endal oleks tore töötada väga puhtas ja kaasaegses uues hoones .

3. Rakvere Sotsiaalmaja

Aadress: Vabaduse 59, Rakvere
telefon: +372 322 34 77
Email : [email protected]
Eelmise sajandi keskpaigas nakkushaiglaks ehitatud maja on vana. 1997. aastal sai sellest Sotsiaalmaja. 2002. aastast kuulub sotsiaalmaja Rakvere Sotsiaalabikeskuse alla. Maja on kohandatud kodutute varjupaigaks ja tuge vajavate elanike sotsiaalkortermajaks.
Iga klient peab sõlmima tähtajalise üürilepingu , mida enamasti pikendatakse. Järjekorrad on sotsiaalmajas pikad aga kortereid on seal ainult 30 millest 3 on kahekohalised ja ülejäänud ühekohalised. Hetkel elab asutuses 28 inimest (13 meest ja 14 naist). Nendest noorim on 34-aastane ja vanim 93-aastane.
Esimesel korrusel on liikumisraskustega inimesed ja teisel korrusel erivajadustega inimesed ja eakad segamini. Mööbel ja kõik eluks vajalik peab olema inimesel endal kaasas. Kohapeal on ainult köögitehnika. Ühises puhketoas saab lugeda raamatuid ja vaadata telekat aga enamus korterites on inimestel endal telekas olemas. Sotsiaalmajas on ka kriisituba kus saab elada kolm ööpäeva. Süüa tuuakse elanikele haiglast esmaspäevast reedeni mis maksab 1,6€ portsjoni kohta, aga kui inimesel on pension alla 300€ siis on toit poole hinnaga. Nädalavahetusel toitlustus puudub.
Asutuses töötab 4 töötajat, nende hulgas hooldustöötajad, sotsiaaltöötaja ja tegevusjuhendaja .
Sotsiaalasutuse eesmärk pole nende eest kõik ära teha vaid pigem neid aidata, suunata ja õpetada kuidas hakkama saada igapäevaelus. Sellega tegeleb tegevusjuhendaja.
Sotsiaalmaja keldrikorrusel on kodutute varjupaik. Kodutute varjupaigas saavad oma öö mööda saata need inimesed, kes mingitel põhjustel on jäänud ilma elukohata. Lisaks öö veetmisele voodis ja linade vahel saab abivajaja end kohapeal pesta, vajadusel antakse kasutatud riideid ja esmatarberavimeid. Olemas pliit , külmkapp. Kõik ööbijad saavad huvi ja vajaduse korral esmast infot sotsiaalteenuste kohta – kuhu ja kelle poole pöörduda, et leida lahendusi kuhjunud probleemidele. Öömajalisele antav abi on tasuta.

4. Rakvere Toidupank

Koordinaator: Eha Võtti
(Reele Naumoska, lapsepuhkusel)
Tel: +372 5818 9692
E-post: [email protected]
Toidupankade tegevuse põhieesmärgid on võitlemine vaesuse vastu, toidu raiskamise vähendamine ja solidaarsus inimeste vahel. Eesti toidupankade jaoks on kõige olulisem aidata ennekõike väikeste lastega ja/või paljulapselisi allpool toimetulekupiiri elavaid peresid.
Toidupankade töö üldpõhimõtted on et, toit saadakse kohalikust kaubandusvõrgust, tootjatelt ning talumeestelt, toit saadakse tasuta ja antakse ära tasuta, toidupangad aitavad peresid, kes on sattunud ajutiselt majanduslikult keerulisse olukorda (nt töökaotus). Tegemist on lühiajalise abiga – tavaliselt suudavad inimesed hiljemalt 1-2 aasta möödudes kriisist väljuda ja edasi minna ilma lisaabi vajamata.
Toiduabi saamise eeltingimuseks on sissetulekute jäämine allapoole ametlikult määratud toimetuleku piiri – 90 eurot või vähem esimese ja 72 eurot või vähem iga järgmise pereliikme kohta kuus. Toidupanga toiduabi taotlemiseks võivad toimetulekutoetust saavad pered pöörduda otse linnaosa või maakonna sotsiaalabiosakonna poole vastavasisulise sooviga. Seda saab teha piirkondades, kus Toidupank juba tegutseb. Rakvere Toidupanka toetavad Selver ja Päts.
Linnaosavalitsused on teadlikud piirkonnas elavate perede toimetuleku piirist ja koostavad selle alusel nimekirjad peredest, kes abi kõige rohkem vajavad. Uued nimekirjad tehakse igal nädalal ja ühtlasi teavitatakse peresid, kuhu toidupakkidele järgi minna. Üksikisik või perekonna liige peab isiklikult toidupakile järgi minema.
Rakvere Toidupangas on elav järjekord tavaliselt ligi 250 inimesega. Seal jagatakse abivajajatele leiba,saia ja muna. Selleks, et Rakvere elanikud saaksid abi peavad nad olema kirjutatud sisse Rakverre.. Abivajajatele jagatakse ka piima, kuivaineid, leiba, saia, komme , küpsiseid, suppe jne. Toidu saab kätte dokumendi alusel. Toidupankasid toetab ka Euroopa Toidupank. Lisaks neile aitavad kaasa ka paljud vabatahtlikud kes jagavad toitu või koguvad toitu inimestelt suuremates toidupoodides.
Minu arvates on toidupank igati väärt ettevõtmine. Tänu sellele saavad abi paljud pered ning ei tunne tühja kõhtu. Toidupanka külastades tekkis ka endal kohe soov neid igati aidata ja toetada.

KOKKUVÕTE

Vaatluspraktika andis palju uusi teadmisi ning lisaks saime näha erinevaid viise kuidas aidata abivajajaid. Kuna ma isiklikult pole sarnaste asutustega kokku puutunud siis andis praktika mulle väga palju uusi teadmisi ja kogemusi.