Vaatluspraktika analüüs (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
VAATLUSPRAKTIKA
Analüüs
Õppejõud:
Mõdriku
2012
Sisukord
I osa
Sissejuhatus
MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskus
AS Aarike Hooldekeskus
II osa
AS Hoolekandeteenused Tartu Kaunase Kodu
Analüüs
I osa
Minu eesmärgiks oli lähemalt tutvuda MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuse ja AS Aarike Hooldekeskuse tööga. Nende asutuste eesmärkidega ja nende poolt pakutavate teenustega . Olin eelnevalt teadlik nende asutuse olemasolust, kuid mul puudus ülevaade nende asutuste struktuuris ja eesmärkidest. Millega täpsemalt tegelevad MTÜ Õnnemaa ja SA Aarike Hooldekeskus. Kes on nende asutuste kliendid? Kas Ülenurme vald ja MTÜ Õnnemaa teevad ka koostööd? Milline suhe on SA Aarike Hooldekeskusel Kambja vallaga ja kui palju vald aitab/toetab hooldekeskust?
Viibisin 18. Detsembril 2012 vaatluspraktikal, MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskuses.
MTÜ Õnnemaa motoks on: “Koostöös peitub jõud ja vägi!“ ja keskuse soov on, et tegutseksid koos eri põlvkonnad, mille nad on oma tegevusega ka saavutanud.
MTÜ Õnnemaa haldab Ülenurme Pere- ja noortekeskust, neil on väga hea koostöö Ülenurme vallaga. Pere- ja noortekeskust juhendab noorsootöötaja Kersi Leis , kes on ka valla palgal.
Keskuse tegutsevad:
Laulustuudio „Vikerkaar“ , kus on 57 liiget, kõik lapsed on Ülenurme vallas elavatest peredest, liikmete vanus on 2,5- 9 aastani.
Loovusring; savitöö, ja muu käeline tegevus.
Loovtöö väljapanekute stend , mida lapsed ise kujundavad. Loovtöö juhendajaks on Aili Palm , kes on saanud lastega väga hea kontakti. Ta on paljudele laste just kui ema, selles rürmas on väga palju lapsi, kelledel on õpiraskused ja käitumise probleemid koolis. Kuid oma juhendaja juures suudavad nad käituda hästi.
Tantsustuudio „Cira“ , selles tantsib 21 noort, proove tehakse Ülenurme Gümnaasiumi peeglisaalis, kuna enda ruum on tantsimiseks väike.
Fotostuudio-fotoring, juhendajaks on Ülenurme Gümnaasiuni 11 kl õpilane Mikk Otsar
Kitarrikool, juhendajaks endine Ülenurme Gümnaasiumi õpilane Siim Parisoo . Kitarrikoolis käivad nii lapsed kui ka täiskasvanud.
Täiskasvanute segakoor ja lauluansambel.
Ülenurme emade algatusel toimub täiskasvanutele massaazikool.
Õnnemaa ruumides on ka avatud aeg, kuhu saavad tulla lapsed peale kooli, mängima või õppima. Seal käivad ka õpiraskustega lapsed. Sinna on koondatud ka selliseid lapsi, kelle käitumine annab soovida ja lapsedi, kelle kodune olukord annab soovida.
Kuna on kasutada ainult üks ruum, siis on ringde ajad rangelt paika pandud. Laupäevane päev on vaba ja seda ruumi on võimalik kasutada laste sünnipäevade läbiviimiseks või muudeks üritusteks Ülenurme valla rahval.
MTÜ Õnnemaa on ka TAS rahvusvahelises programmis, oma projektiga Vanamõisa platsi ehitamine, koos laulukaare ja elukestva õppehoonega. Detailplaneerind on tehtud. Ehitusluba olemas. Ehitusega tehakse algust 2014 aastal.
18. detsembril toimus keskuses loovusringi „Noorteka padjaks“ jõulupidu, mille temaatilise plaani tegi Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari üliõpilane Kaisa Alliksaar ja ürituse läbiviimisel aitas kaasa, vabatahtlik Tartu Tervishoiukõrgkoolist Valeria Streltsovskaja. Peo läbiviimisel aitasin ka kaasa.
Pidu oli organiseeritud väga originaalselt ja huvitavalt. Lapsed olid peoga väga rahul ja ma ise nautisen samuti seda üritust.
18. detsembril oli Ülenurme Pere- ja noortekeskuse jõulupidu, kuhu olin ka mina vaatlejana kutsutud.
Pidu oli üles ehitatud valgusefekidega , mille vahele olid põimitud esinemised Ciara tantsutüdrukutele, Vikerkaare lauljatele, esinesid ka isad ja vanaisad, laulsid ja tantsisid koos lastega.
MTÜ Õnnemaa osaleb ka vabatahtlikult toidupangas.
Tutvunud MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskusega leian, et kõige suuremaks puuduseks on ruumipuudus . Selleks, et saaks vastu tulla kõikide laste ja ka vanemate soovidele ja , et oleks võimalik veel rohkem viia läbi üritusi, teha juurde uusi ringe oleks vaja kahtlemata palju, palju suuremaid ruume . Tänu noorsootöötaja Kerstile, kelle “laps“ pere-ja noortekeskus on , hulgub Ülenurme küla vahel palju vähem lapsi, kelledel ei ole midagi teha.
08. jaanuar olin vaatluspraktikal AS Aarike Hooldekeskuses.
Aarike Hooldekeskuse meelespeal on kirjas-
Igaüks meist vajab kodusoojust, südamesse päikest,
mis ei looju , puhtaid mõtteid, millest hing saab valgust.
Aarike Hooldekodu on tegutsenud 65 aastat, Kambja valla hallata on hooldekodu alates 2005 aastast. Hetkel on hooldekodus 52 klienti, kuid suudab mahutada 57 klienti. Toad on ühe, kahe ja kolekohalised. Rahastamine toimub projektide alusel ja on pearaha. Peamaja on kenasti renoveeritud , renoveerimist ootavad meeste maja ja saun.
Ümber hooldekodu on väga kaunis loodus- metspark. Maastiku hooldamisel on suureks abiks Tartu Kristliku Turvakodu lapsed ja töötajad ja ka Lions Club , kes käib abis kaks kord aastas, kevadel ja sügisel.
Hooldekodu paikneb kolmes majas . Peamajas on naised, mehed on eraldi majades . Hooldekodus on seitse hooldajat ja hooldusjuht, kelleks on meditsiinilise hariduseega velsker. Käesolevast aastast on tööle võetud 0,5 koormusega tegevusjuht. Klientide vanus on 45 – 93 aastani.
Kambja valla kliente on kaheksa, kõik teised on naabervaldadest ja on ka Harjumaalt ja Valgamaalt. Enamus neist on voodihaiged . On ka palju dementseid kliente. Hooldekodu kliente külastab nii perearst , vastavalt vajadusele kuid mitte vähemkui kord kuus ja ka psühhiaater.
Iga klienti peetakse tema sünnipäeval meeles kaardi ja šokolaadiga. Pidulikult tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva, jaanipäeva kui ka jõule. Kord kuus toimub ka jumalateenistus.
Vestlusest klientidega(kes oli võimelised kontakteeruma),tuli välja, et nad on oma eluga rahul. Keegi ei kurtnud. Nad olid rõõmsameelsed. Üka rõõmus vanaproua, kes oli 89 aastane, luges lausa ilma prillideta.
Mida öelda kokkuvõtteks; koostöö Kambja vallaga sujub. Kahjuks küll rahalist abi saab hooldekodu vähe, kuna vald ei ole eriti rikas kuid seevastu on vald nõus alati aitama tehnikaga . Vald abistab ka bussiga kui on vaja. Ma leian, et vald võiks natuke rohkem olla abiks, sest hooldekodu on ju üks osa vallast .
Hooldekodu oli puhas ja soe, kliendid olid kenasti hoolitsetud. Kuid midagi jäi nagu hinge kripeldama. Kuna hooldekodu kliendid paiknevad kolmes eri majas, kahjuks aga puuduvad kõikides majades häirenupud. See on hooldekodu suureks puuduseks. Sellel teemal sai ka vesteldud hooldekodu juhatajaga. Puuduseks on ka see, et öövalves on ainult üks hooldaja, kes teeb oma viimase ringkäigu kell 23.
II osa
AS Hoolekandeteenused- Tartu Kaunase Kodu
Tegusam elu – sellest mõtteviisist juhindume iga päev, kui loome klientidele võimalusi aktiivseks ja mitmekülgseks eluks kogukonnas .
AS Hoolekandeteenused on 100% riigi kapitalil olev asutus ja allub Sotsiaalministeeriumile.
AS Hoolekandeteenused hõlmab:
Erihoolekandeteenused psüühilise erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele . (Psüühiline häire, vaimupuue või orgaaniline psüühikahäire - dementsus).
AS Hoolekandeteenused koostööpartnerid - liidud ja ühendused, kuhu kuulume:
MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit
MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus
Teenusmajanduse Koda
Tervishoiuteenuste ekspordiklaster Medicine Estonia
MTÜ Merimetsa Tugikeskus
Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE
Tervist Edendavate Töökohtade võrgustik
Eesti Kepikõnni Liit
AS Hoolekandeteenused osutab järgmisi teenuseid:

Igapäevaelu toetamine

Töötamise toetamine

Toetatud elamine

Kogukonnas elamine

Ööpäevaringne hooldamine

Eri- või üldhoolekande intervallteenus

Asenduskoduteenus

Lapsehoiuteenus

Rehabilitatsiooniteenus

Üldhooldusteenus eakatele
Teenuste juurde kuulub ka lähedaste õpetus ja teadlikkuse tõstmine, kuidas puuetega inimestega toime tulla. Teenusele osutatud nõuded ja tingimused on paika pandud sotsiaalhoolekandeseadusega ning sotsiaalministri määrustega.
AS Hoolekandeteenuste poolt on ka loodud SA Hea Hoog , ülesandeks on aidata ja leida tööd avatud tööturul või muul moel töist rakendust läbi erinevate finanseeringute ja programmide, toetussüsteemide. SA kaudu tegelevad psüühikahäiretega kliendid käsitööga( kudumine , vaibad, mänguasjad, ehted, puidust käsiöötooted), mida müüakse laatadel ja kauplustes. Kauplused asuvad Tartu Lõunakeskuses, Rakvere Centrumi keskuses ja Haapsalu SPA Laine.
Tegusama elu kodud on loodud meeldivast keskkonnast, positiivsest meeleolust, iseseisvast sisukalt veedetud ajast. Just tegutsemise võimalusi peame suureks väärtuseks, seega püüame pakkuda klientidele jõukohast rakendust kõige erinevamates tegevusesst.
Tegusama elu kodusid on AS Hoolekandeteenustel üle Eesti väga palju ja neid tuleb üha juurde.
Üks nendest on Tartu Kaunase Kodu. Kaunase Kodus elavad psüühikahäiretega tööealised kliendid ja üks vanaduspensionär. Kõik tööealised käivad ka igapäevaselt tööl.
AS Hoolekandeteenused on suurim teenuseid pakkuv asutus. Asutus kus on võimalik saada igakülgseid teenuseid Eesti eri paikades. AS hoolekandeteenused on avanud telefoni teabeliini, kuhu on võimalik helistada kui soovid lisateavet Hoolekandeteenuste tegevuse, pakutavate teenuste ja kodude kohta, siis abiks infotelefonil 53....... tööpäevadel kell 10.00 – 16.00.
Pidu oli üles ehitatud valgusefekidega , mille sisse olid põimitud esinemised Ciara tantsutüdrukutele, Vikerkaare lauljatele, esinesid ka isad ja vanaisad, laulsid ja tantsisid koos lastega.
MTÜ Õnnemaa osaleb ka vabatahtlikult toidupangas.
Tutvunud MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskusega