Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL” (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele lapsed kuuluvad?

Lõik failist


LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12 KÕ1
Kätlin Kuznetsov
„RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL”
Vaatluspraktika
Õppejõud: Meeli Männamäe
Mõdriku
2012
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Ajalugu 4
Tutvustus 5
Igapäeva elu toetamine 6
7
Päevakeskus Päevalill 8
Rakvere Lille Kool 9
Kooli päevaplaan: 10
Õpitakse: 11
Haraka Kodu 12
Haraka Küla SA pakub 2012.a. järgnevaid erihoolekandeteenuseid : 15
 Igapäevaelu toetamise teenus 15
Ööpäevaringne erihooldusteenus 15
Intervallhoiuteenus 15
Lapsehoiuteenus 15
SA Haraka Kodu hinnakiri: 15
Moto 16
Lisa1 17
Rakvere Lille Kooli põhikiri 17
Lisa2 26
Rakvere Lille Kooli 26

Sissejuhatus


Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade „MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest”. Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega.

Ajalugu


1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme .
Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus.
Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus
Evelin Teiva - kooli ja päevakeskuse juhataja, telefon 58 234 042
Asukoha aadress: Lille tn 8,Lääne-Virumaa, Rakvere 44311
Telefon: (+372) 32 45115
Meiliaadress: rakvere.lillekool@ gmail .com
Veebiaadress: http://www.kirilill.edicypages.com/
Seisuga 01.09.2012 osutatakse teenuseid 37-le Lääne-Virumaalt pärit kliendile ja MTÜ Kirilill on tööandjaks 27-le inimesele.

Tutvustus

Ühingul on kaks osakonda:
  • Päevakeskus Päevalill
  • Rakvere Lille Kool koos arendusrühmaga Pääsusilm
    Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm:
    Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele.
    Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused.
    Ühingu eesmärkideks on:
    • põhihariduse andmine riikliku õppekava, lihtsustatud-, toimetuleku- ja hoolduse õppekava järgi õppivatele põhikooli õpilastele;
    • õpilaskoduteenuse osutamine  põhikooli õpilastele;
    • hoolekandeteenuste osutamine  psüühilise erivajadusega täiskasvanutele;
    • asenduskoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta lastele;
    • turvakoduteenuse osutamine vanemliku hoolitsuseta ja muudel põhjustel ööpäevaringset kaitset vajavatele lastele;
    • alushariduse andmine arenguliste erivajadustega lastele;
    • lapsehoiuteenuse osutamine lastele;
    • rehabilitatsiooniteenuste osutamine erivajadustega lastele ja täiskasvanutele;
    • koolitustegevuse läbiviimine ja organiseerimine ;
    • nõustamistegevuse läbiviimine ja korraldamine;
    • sotsiaal- ja haridusvaldkonna tegevuste toetamine.

    Igapäeva elu toetamine

    Teenuse eesmärk:
    Teenuse eesmärgiks on parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas, inimese iseseisvalt (sh koos pere ja/või lähedastega) elamisel.
     Teenuse sisuks on:
    - rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine;
    - sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine;
    - isiklike ja igapäevaelu oskuste arendamine;
    - aja struktureerimine, vaba aja sisustamine ;
    - juhendamine üldiste avalike teenuste kasutamisel ;
    - kaasamine töösarnasesse tegevusse;
    - pereliikmete ja lähedaste toetamine;
    - eneseabigruppide tegevuse toetamine.
     Teenuse konkreetse sisu (tööülesanded) iga isiku kohta ja selle osutamise kestuse määrab teenusele suunaja ( Sotsiaalkindlustusamet ) oma suunamiskirjas.


    Päevakeskus Päevalill

    Päevakeskus on mõeldud intellektipuudega noortele vanuses 18 – 45 eluaastat . Päevakeskuse töö käib oma põhimääruse järgi. Päevakeskus allub sotsiaalministeeriumile ning riiklikult finantseeritud kohti on asutuses 16. Päevakeskus osutab igapäevaelu toetamise teenust. Päevakeskusel on välja töötatud igapäeva toetamise plaan, mis allub töökorrale, kodukorrale ning päevakavale. Üldtööplaan koostatakse kaks korda aastas.
    Päevakeskuse noortel on võimalik osaleda kolmes huviringis:
  • Kunstiring – õpetajaks Ene Udevald
  • Puutööring – õpetajaks Aivar Tamla
  • Muusikaring – Helge Mett
    Kõik õpetajad/tegevusjuhendajad peavad juhenduma oma tööplaanidest, mis on kooskõlastatud töökorraga. Päevakeskuses töötab igapäevaselt kolm inimest, kaks tegevusjuhendajat ja üks tegevusjuhendaja abi.
    Päevakeskuse klientidele korraldatakse ka üritusi nagu vastlapäev. Käiakse näitustel, ekskursioonidel, jalutamas vabas looduses korraldatakse laagreid jne. Ekskursioonidel on nad käinud Põlvas, Ida- Virumaal, Elistveres, Paunveres. Suve laagrites on nad käinud Karepal, Remnikul, Rutja, ja Sinisalus.
    Praktikal olles jälgisin päevakeskuses klientide käitumist, kuidas tulevad toime antud ülesannetega. Sel hetkel, oli neil parasjagu tund, kus nad tegid lõngast ja võrestikust linikut, põimides lõnga läbi ruudukeste. Enamus klientidest tuli sellega toime, kuid tekkis ka väikeseid apsakaid, kus õpetaja pidi sekkuma ning klienti abistama. Oli ka neid kliente, kes antud tunnis kaasa ei teinud, kuna nende puue oli sügavam ja nad ei olnud selleks võimelised. Peale tundi oli neil väike paus , kus nad said omavahel jutustada ja teha seda, mida nad ise tahavad. Mõni sirvis ajakirju, mängiti mobiil telefoniga, jutustati teistega , mängiti laua mängu ja kuulati muusikat. Peale seda tuli lõuna, kus kliendid ise katsid laua ning peale söömist selle ka koristasid, mis on seotud elamistoetamise õppega.Kõige toredam oli päeva lõpp, kus noored esitasid meile oma näidenti ning esitasid mõistatusi. Kahjuks ühelegi mõistatusele me vastust ei leidnud. Samas oli näha, et kliendid olid meelitatud meie kohal olekust. Mõni julgem klient tuli kohe alguses kätlema ning hiljem lahkudes juba kallistama . Sõltumata sellest, et tegemist oli intellektipuudega noortega, ei hirmutanud see mind. Pigem jättis väga positiivse kogemuse.

    Rakvere Lille Kool

    Lille Kool on erakool , kuid kuulub üldhariduse alla. Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Õppekava lihtsustatud.
    Kooliga samas majas asub ka arendusrühm Pääsusilm, mis on mõeldud 2 -7 aastastele intellektipuudega lastele. Liitrühm kuni seitse last hetkel vaid viis. Arendusrühmas Pääsusilm on kaks lasteaia õpetajat üks abi, üks eripedagoog ja logopeed. Samuti lähtuvad õpetajad kooli õppekavast, kuid eraldi tehakse kuuaja plaan. Arendusrühma finantseerib Rakvere Linnavalitsus . Arendusrühm on lahti vaid siis, kui toimub kool. Projektipõhiselt on ka suvehoid, et oleks tegevus.
    2012/2013 õppeaastal õpib koolis 17 õpilast 8-st Lääne-Virumaa omavalitsusest. Koolis on kolm liitklassi, kus igas klassis on 5 kuni 6 õpilast.
    Liitklassid moodustuvad:
  • liitklass 4 - 7. klassi õpilastele
  • liitklass 8 - 9. klassi õpilastele
  • lisa aastate õpilased (peale põhikooli on võimalik saada lisa aastad 3tk ( just nagu meil keskkool).
    Koolivaheajad 2012/2013 õppeaastal:
    1) sügisvaheaeg 20. oktoober 2012.a kuni 28. oktoober 2012.a;
    2) jõuluvaheaeg 22. detsember 2012.a kuni 06. jaanuar 2013.a;
    3) kevadvaheaeg 16. märts 2013.a kuni 24. märts 2013.a;
    4) suvevaheaeg 05. juuni 2013.a kuni 31. august 2013.a.

    Kooli päevaplaan:

    Koolimaja avatakse esmaspäeval kell 7:30 ja teisipäevast reedeni kell 7:40
    07:00               äratus
    08:00-14:15   õppetöö
    08:15-08:45   hommikusöök
    13:00-13:30  lõunasöök
    14:00-18:00  pikapäevarühm
    14:30-15:30  õues käimine
    15:30-16:30  rühmatöö
    16:30-17:00  õhtusöök
    17:00-18:00  vaba tegevus
    Õpilaskodu päevaplaan:
    18:00-19:30 - vaba aeg
    19:30-20:00 - oode
    20:00-21:00 - ettevalmistus öörahuks
    21:00-07:00 – öörahu

    Õpitakse:

    • eesti keelt,
    • matemaatikat,
    • muusikat,
    • rütmikat,
    • kehalist kasvatust,
    • kunsti,
    • tööõpetust,
    • elu- ja toimetulekuõpetust.
    Kõigile õpilasele koostatakse individuaalne õppekava.
    Praktikal olles sain mina tegeleda 4 - 7nda klassi õpilastega. Me ladusime piktogramme, mis aitavad lastel paika panna oma päeva tegemisi. Piktogrammidel kujutletud tegevused olid laulmine, tantsimine , ujumine, võimlemine, söömine, wc käimine, käte pesemine, kooli minek jne. Piktogrammid on just valitud sellised, et laps saaks neid panna kokku oma päeva koolis. Sel päeval oli koolis ainult kolm õpilast. Ning neil oli väga hea meel, et said minuga koos asju meisterdada. Tegime munarestist päkapikke.
    Kuna oli jõulu eelne period oli vaja kool ära kaunistada ja selles sain ka mina oma osa panustada. Tegin nimelt koos kunstiõpetaja Ene Udevaldiga mahulisi lumehelbeid, mi soli minu enda idée. Lugesin lastele raamatust muinasjuttu rätsepast ja päkapikkudest. Mulle väga meeldis päeva seal veeta, kuid pean tõdema, et selliste lastega koos olles väsib inimene kiiremini kuna lapsed vajavad erilist tähelepanu.

    Haraka Kodu

    Sihtasutus Haraka Kodu asutati 04.01.2006. Asutaja liikmed on MTÜ Puuetega Laste Keskus Lootus ja 13 inimest erinevatelt elualadelt, kellest paljud on lapsevanemad. Nendega koostöös on valminud käesolev arengukava.
    Arengukava eesmärgiks on määrata Haraka Kodu arengusuunad ja tegevusvaldkonnad aastani 2011. SA peaeesmärgiks on luua Põhja- Eestisse intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Arengukava lähtub Eesti Vabariigi seadustest ja Saue valla üldplaneeringust. Kava koostamisel peeti silmas intellekti- ja liitpuudega inimeste erivajadusi elamiseks peremudeli järgi kogukonnas .
    Haraka Kodu paiknemine
    Haraka Kodu on planeeritud rajada 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast ja 6 kilomeetri kaugusele Ääsmäest Maidla küla keskusesse. Haraka Kodu ümbritsevad looduslikud tingimused tagavad selle elanikele puhta õhu, vaikuse ja turvalisuse. Lähim tehisjärv asub 1 km kaugusel, kus on võimalik käia ujumas.
    Haraka Kodu paiknemine küla keskuses loob võimaluse puuetega noortele aktiivselt suhelda ja osa võtta ühiskondlikust elust, samuti loob Haraka Kodu uusi töökohti Maidla külas ja külaga piirnevatel aladel.
    Ajalooline taust
    1990. aastate algusest rajati Eestis koole ja klasse intellekti- ja liitpuudega lastele. Enamasti olid asutajateks lastevanemad. 2003. aastal asutati MTÜ Puuetega Laste Keskuse Lootus poolt Salu Kool Ääsmäel. Aastate jooksul arendatakse koolis õpilastel välja oskused ja teadmised, mis võimaldaksid väärikalt elada ja töötada. Selleks, et pärast kooli lõpetamist ei ununeks õpitu ja oleks koht, kus edasi õppida ning võimetekohaselt töötada on Haraka Kodu rajamine loogiliseks jätkuks tööle, mida tehakse Salu Koolis. 2007.aasta kevadel lõpetasid Salu Kooli esimesed 2 vilistlast, kes juba ootavad Haraka Kodu valmimist.
    Elanikkond
    Esialgse plaani kohaselt valmib esimesed majad 2010. aastal, kuhu asuvad elama kaheksateist külaelanikku koos tegevusjuhendajatega. Haraka Kodu on planeeritud kolmkümnekuuele raske ja sügava ning liitpuudega noorele , keda õpetavad ja aitavad iseseisvalt toime tulla tegevusjuhendajad. Juhendajate arv sõltub noorte puude raskusest ja vajadustest .
    Infrastruktuur
    Maidla külale lähim postkontor , bussipeatus ja raamatukogu asuvad 6 km kaugusel Ääsmäel. Lähim arstiabi on olemas Maidla külas, kiirabi tuleb kutsuda Tallinnast (25km). Olemas on mobiilside . Haraka Kodu maa-ala vajab elektriühenduse taastamist. Külla viiv kruusatee vajab uuendamist. Teehooldustöid teostab Saue vald. Prügi ära vedamiseks sõlmitakse leping prügiveo firmaga .
    Koostööpartnerid
    Projekt on heaks kiidetud Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Harju Maavalitsuse, Saue Valla ja Rahvusvahelise Lionsklubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna poolt. Oma toetuse projekti elluviimiseks on andnud ka Eesti Mobiiltelefon, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja vabatahtlikud abistajad.
    Arengueeldused
    Haraka Kodu koostöö Harjumaa vallavalitsuste ja riigi struktuuridega, investorite kaasamine ning Euroopa Liidu tõukefondid annavad kindluse, et küla areng saab toimuma vastavalt arengukavale.
    Missioon ja Visioon
    Igal inimesel on koht siin päikese all. Elamisväärne ja looduslähedast eluviisi soosiv küla intellekti-ja liitpuudega noortele, kus kõigil on võrdne võimalus eluks, õppimiseks ja töötamiseks vastavalt oma võimetele.
    * optimaalne elukeskkond
    * peamaja
    * viis elumaja
    * välja arendatud töökojad
    * päevakeskuse teenus
    * puuviljaaed
    * väljaarendatud infotehnoloogia , interneti püsiühendus igas peremajas
    * väljakujunenud juhtimise mudel
    * koostöö erinevate riiklike asutustega
    * praktikabaas tudengitele
    * noorte üldine toimetuleku tõus
    * tervislik eluviis
    * tugevnenud seltsielu
    * toimiv naabrivalve
    * hooldatud, jäätmevaba elukeskkond, prügikäitlussüsteem
    * erihariduse ja missioonitundega kaastöötajad
    * järjepidev Haraka Kodu kroonika

    Haraka Küla SA pakub 2012.a. järgnevaid erihoolekandeteenuseid:

     Igapäevaelu toetamise teenus

    teenuse eesmärgiks on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu.

    Ööpäevaringne erihooldusteenus

    teenuse sisuks on isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkont teenuse osutaja territooriumil.

    Intervallhoiuteenus

    teenuse osutamine toimub ööpäevaringse teenuse osutamise põhimõtetel. Teenus sisaldab majutust, ööpaevaringset järelvalvet, toitlustamist ja huvitegevust.

    Lapsehoiuteenus

    Teenuse osutamine toimub nii ööpäevaringse kui tunnihoiu põhimõtetel.

    SA Haraka Kodu hinnakiri:

    Intervallhooldusteenus al 45 eur ööpäev Lapsehoiuteenus al 45 eur ööpäev Ööpäevaringse erihooldusteenuse koha tasu (sisaldab majutust ja toitlustust) 150 eur (lapsevanema omaosalus) + 85% noore pensionist + KOV või riik

    Moto

    Laps on meile kõigile oodatud kingitus, võimalus, kohustus ja ülesanne. Me kõik oleme kord elus olnud lapsed ja seepärast saame endale meelde tuletada, kuidas siis kõik oli.
    Inimene armastab olla otsitud ja leitud ning ka erivajadustega lapsed pole siinjuures erandid. On asju, mida ainult laps näeb ja kuuleb, seepärast ei või me selle kohta öelda, et me teame paremini.
    Kellele lapsed kuuluvad? Oluline on, et lapsed kuuluksid ennekõike iseendale . Suhted täiskasvanutega peaksid olema soosivad, soojad , tundeid avaldavad, tasakaalustavad. Südameheadus on ülem kui tarkus, see on tarkuse algus.
    Tulevastel Haraka Kodu noortelgi on samad vajadused kui tavalistel inimestel, kuid nad ei saa neid väljendada samal viisil.
    Neil on vajadus tunda hellust ja turvatunnet, mõista teisi ja olla ise mõistetud, olla heakskiidetud, olla koos ja kuuluda kollektiivi. Neil noortel on vajadus kasutada kõiki aistinguid, vajadus õppida valitsema oma keha, liikuda ja niiviisi ka oma ümbruskonda laiendada, vajadus uurida ja katsetada, mõjutada ümbrust oma tegevusega ja näha tulemusi, vajadus teha valikuid ja tulla toime võimalikult iseseisvalt.
    Interneti põhisel vaatlusel avastasin, et paljudel hooldusasutustel on täiesti kättesaadavad olulised materjalid nt põhikiri, arengukava, hinnakiri, eelarve. Kuid ainuke, millest me ilma jääme, kui teeme vaid interneti põhise vaatluse on suhtlemine ja tegelemine erivajadustega inimestega. Lisaks sellele, mis valisin oli väga mahukas kodulehekülg Porkuni Koolil.

    Lisa1

    Rakvere Lille Kooli põhikiri

     
    1. ÜLDSÄTTED
    1.1. Kooli nimi on Rakvere Lille Kool (edaspidi kool).
    1.2. Kool asub Lääne - Virumaal, Rakvere linnas, Lille t. 8, postiindeksiga 44311
    1.3. Kool on põhikool, kus antakse põhiharidust mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega õpilastele toimetuleku riikliku õppekava ja hoolduskooli programmi alusel.
    1.4. Kool on eraõigusliku juriidilise isiku Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus
    Kirilill omandil põhinev õppeasutus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning kooli pidaja põhikirjast ja Rakvere Lille Kooli põhikirjast. Rakvere Lille Kool tegutseb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku asutusena.
    1.5. Rakvere Lille Kooli struktuur on toodud lisas 1.
    1.6. Koolil on oma pitsat , arveldusarve pangas ja sümboolika.
     
    2. TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED
    2.1. Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele.
    2.2. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused.
     
    3. ÕPPE - JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED
    3.1. Õppekeel ja asjaajamiskeel koolis on eesti keel.
    3.2. Õppe - ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekava ja kooli kehtestatud  eeskirjad.
    3.3.  Kooli õppekavas määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õppeaja kestus, õpingute alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja maht, ainekavad, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning õppeetappide ja kooli lõpetamise nõuded.
    3.4. Õppekava ja selle muudatused kinnitab kooli pidaja. Muudatusettepanekuid võib teha kooli nõukogu ja kooli õppenõukogu. Kümne tööpäeva jooksul muudatuse kinnitamisest arvates esitatakse need Haridusministeeriumile registreerimiseks.
    3.5. Sõltuvalt õpilase arengutasemest ja erivajadustest peab igale õpilasele koostama individuaalse õppeava.
    3.6. Õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeaastas on 175 õppepäeva.
    3.7. Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus , õppeveerand ja poolaasta.
    3.8. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis. Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.
    3.9. Õpilaste arvu kooli klassis määrab kooli nõukogu, arvestades õppeasutusele õigusaktides kehtestatud piiranguid.
    3.10 . Kooli õppekavaga ning õppe - ja kasvatuskorralduse dokumentidega on õigus tutvuda kõigil kooli töötajatel, õpilastel, lastevanematel/hooldajatel.
    3.11. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitseeeskirjade ja – normide kohase päevakava.
     
    4.  ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMINE JA VÄLJAARVAMINE
    4.1. Kooli võetakse vastu Lääne-Viru maakonna omavalitsuste elanikeregistrisse kantud lapsi.
    4.2. Kooli võetakse vastu 7-19-aastaseid toimetuleku riikliku õppekava ja hooldusklassi õppekava alusel õppivaid õpilasi.
    4.3. Kooli esimesse klassi võib kandideerida jooksva aasta 1. oktoobriks 7-aastaseks saav laps. Lapsevanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapsi, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud 6-aastaseks.
    4.4. Õpilane võetakse Rakvere Lille Kooli maakondliku nõustamiskomisjoni otsuse, lapsevanema või hooldaja kirjaliku avalduse ning omavalitsuse ja /või lapsevanemaga sõlmitud kohamaksumuse lepingu alusel.
    4.5. Lapse vastuvõtmisel esitab lapsevanem (hooldaja, eestkostja ) direktorile :
    1) kirjaliku avalduse;
    2) nõustamiskomisjoni otsuse;
    3) lapse sünnitunnistuse koopia;
    4) lapse haigekassa liikmekaardi koopia;
    5) lapse rehabilitatsiooniplaani tegevuskava koopia.
    4.6. Õpilase kooli vastuvõtt vormistatakse direktori käskkirjaga.
    4.7. Koolikohustusliku õpilase võib õppenõukogu otsusel koolist välja arvata  :
    1) lapsevanema (hooldaja, eestkostja) kirjaliku avalduse alusel;
    2) kui nõustamiskomisjoni otsus ei eelda õpilasel toimetuleku või hoolduskooli   õppe-
    kava järgi õppimist;
    3) kooli kodukorra süstemaatilisel eiramisel;
    4) omavalitsusega ja /või lapsevanemaga sõlmitud lepingu osapoole(te) kohustuste;
    mittetäitmisel;
    5) kooli lõpetamisel.
    4.8. 1. – 9. klassi õpilased viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisesse klassi.
    Toimetuleku- ja hoolduskooli õpilasi ei jäeta üldjuhul klassikursust kordama . Õppenõukogu võib otsustada õpilase klassikursusele kordama jätmise kui õpilane on tervislikel põhjustel 2/3 või enam aega õppeaastast puudunud .
    4.9. Toimetuleku riikliku õppekava korral võib hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel  õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes kuni kolme õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses igal aastal. Õppenõukogu teeb otsuse ühe õppeaasta kaupa.
    4.10. Kool loetakse lõpetanuks pärast õppekava täitmist üheksa kuni kaheteist aasta järel.
    4.11. Kooli lõpetamist tõendab toimetulekuõppe lõpetamisel põhikooli riiklik tunnistus või hooldusõppe lõpetamisel Rakvere Lille Kooli lõputunnistus.
    4.12. Koolikohustusliku õpilase võib kooli nimekirjast välja arvata  elukohajärgse kooli   või lapsevanema (eestkostja, hooldaja) valitud kooli vastuvõtmist kinnitava teatise alusel.
     
    5. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
    5.1. Õpilaste õigused on järgmised :
    1)saada jõukohast õpetust ja arendust;
    2) õppida individuaalse õppekava järgi;
    3) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;
    4) kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume , õppe - , spordi -,
    tehnilisi jm vahendeid;
    5) pöörduda abi saamiseks pedagoogide poole;
    6) omada ja kasutada teisi õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel antud õigus-
    aktidest;
    7) saada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi samadel tingimustel sama liiki riigi - või munitsipaalkooli õpilastega.
    5.2. Õpilastel on järgmised kohustused :
    1) võtta osa õppetööst ja õppida võimetekohaselt;
    2) osaleda kõigil õppe - ja kasvatusüritustel, kui see ei ole õpilasele tervislikel põhjustel
    vastunäidustatud;
    3) täita kooli kodukorda;
    4) täita teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud
    kohustusi.
     
    6. KOOLI JUHTIMINE
    Kooli kõrgeimaks juhtimisorganiks on kooli pidaja juhatus, kooli esindamiseks ja juhtimiseks valitakse direktor . Kooli kollegiaalseks otsustuskoguks on kooli nõukogu.
    Juhatus
    6.1. Mittetulundusühingu juhatus on kooli kõrgeim juhtimisorgan , mille liikmete arv ja valimise kord on sätestatud mittetulundusühingu põhikirjas.
    6.2. Juhatuse koosolek on pädev vastu võtma otsuseid kõikides kooli korraldust ja õppetööd puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud direktori või nõukogu pädevusse.
    6.3. Juhatuse koosoleku pädevusse kuulub :
    - kooli põhikirja vastuvõtmine, muutmine ja täiendamine;
    - kooli tegevuse ja arengusuundade kinnitamine;
    - kooli õppekava kinnitamine;
    - kooli eelarve kinnitamine;
    - õpilase kohamaksumuse, õppemaksu kinnitamine;
    - kooli direktori määramine ja ennetähtaegne tagasikutsumine;
    - muudes seadustes , mittetulundusühingu põhikirjas ja kooli põhikirjas näidatud küsimustes otsuste langetamine.
    Direktor
    6.4. Direktor juhib kooli õppe - ja kasvatustegevust ning esindab kooli seaduses sätestatud pädevuse piires, järgides kooli omaniku ja kooli nõukogu seaduslikke korraldusi.
    6.5. Direktor kannab oma pädevuse piires vastutust kooli põhikirjalise tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.
    6.6. Kooli direktoriks võib valida või määrata isiku, kellel on kooli juhtimiseks vajalik haridus , kogemused ning laitmatu reputatsioon.
    6.7. Direktor esitab nõukogule kord kuue kuu jooksul ülevaate õppetegevusest ja majanduslikust olukorrast ning teatab viivituseta  kooli majandusliku seisundi olulisest halvenemisest.
    6.8. Kooli direktori määrab ja kutsub tagasi mittetulundusühingu juhatus. Direktori volituste tähtaeg on viis (5) aastat.
    6.9. Direktor on aruande kohustuslik kooli nõukogu ja teda ametisse kinnitanu ees.
    6.10. Direktori pädevuses on kooli õppetööga seonduvate küsimuste lahendamine, mis ei kuulu mittetulundusühingu juhatuse pädevusse, sealhulgas :
    1) kooli personaliga töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele ning muude lepingute sõlmimine, mis on vajalikud
    kooli igapäevase põhitegevusega seotud;
    2) kooli õppekava koostamine ja mittetulundusühingu juhatusele kinnitamiseks esitamine;
    3) mittetulundusühingu juhatuse koosoleku otsuste täitmise tagamine;
    4) kooli sisekorraeeskirja kinnitamine;
    5) direktori asendamise korra määramine;
    6) kooli personali ametijuhendite kinnitamine
    7) õpilaste kooli vastuvõtmine ja väljaarvamine;
    8) kooli eelarveprojekti koostamine ja eelarve täitmise tagamine;
    9) teiste tema pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamine.
    6.11. Direktoril on õigus oma pädevuse piires välja anda kooli töötajatele ja õpilastele täitmiseks kohustuslikke käskkirju ja järelvalveorgani tehtud ettekirjutustest.
    Kooli nõukogu
    6.11. Nõukogu on kooli juures alaliselt tegutsev kollegiaalne otsustuskogu, kelle ülesanne on jälgida kooli õppe - ja kasvatustegevust ning teha ettepanekuid selle parendamiseks.
    6.12. Kooli nõukogusse kuuluvad kooli omaniku esindaja, direktor, pedagoogide esindaja, lastevanemate esindaja, omavalitsuste esindaja ja teised mittetulundusühingu juhatuse ettepanekul. Kooli omaniku esindaja valib ja kutsub tagasi mittetulundusühingu üldkoosolek. Pedagoogide esindaja valib ja kutsub tagasi kooli õppenõukogu. Lastevanemate esindaja valib ja kutsub tagasi lastevanemate üldkoosolek. Omavalitsuste esindaja määramist palub kooli direktor ühelt kooliga koostöös olevalt omavalitsuselt. Pedagoogide ja lastevanemate esindajad peavad mõlemad kooli nõukogu koosseisust moodustama vähemalt 1/5.
    6.13. Kooli nõukogu liikmete volituste kestus on kolm (3) aastat.
    6.14. Kooli nõukogu kutsub kokku direktor, nõukogu tööd juhib ja korraldab nõukogu esimees, kelle valib enda seast kooli nõukogu.
    6.15. Nõukogu pädevusse kuulub :
    - kooli tegevus - ja arengusuundade väljatöötamises osalemine ja nende toetamine;
    - kooli põhikirja  muudatusettepanekute tegemine kooli pidaja juhatusele;
    - kooli eelarve koostamine ja juhatusele kinnitamiseks esitamine;
    - õpilaste arvu määramine kooli klassis või õpilaskodu rühmas, arvestades
    õppeasutusele õigusaktides kehtestatud piiranguid;
    -kooli personali koosseisu soovitamine mittetulundusühingu juhatusele;
    -direktori iga – aastase kooli arengukava täitmise, kooli eelarve ja majandusaasta  ülevaate ära kuulamine .
     
    7. KOOLITÖÖTAJAD
    7.1. Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja muu personal.
    7.2. Kooli personali koosseisu määrab  kooli direktor.
    7.3. Personali ülesanded ja kohustused , õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhikirja ja töösisekorraeeskirja, ametijuhendite ja töölepingutega.
    7.4. Personaliga sõlmib töölepinguid ning muudab ja lõpetab need kooli direktor vastavuses tööseadusandlusega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. Direktoriga sõlmib töölepingu ning muudab ja lõpetab selle mittetulundusühingu juhatuse poolt volitatud juhatuse liige.
    7.5. Pedagoogide ja teiste koolitöötajate vabade ametikohtade täitmiseks võib kooli direktor korraldada konkursi.
     
    8. ÕPPEMAKSU KEHTESTAMINE, SELLEST VABASTAMISE JA ÕPPEMAKSU SOODUSTUSTE NING ÕPPETOETUSTE ANDMISE ALUSED JA KORD
    8.1. Õppemaksu suuruse  määrab  kooli pidaja ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kuni 10% kahe õppeaasta vahel.
    8.2. Kooli ning õpilase seadusliku esindaja ja/või õpilase elukohajärgse omavalitsuse vahel sõlmitakse leping, milles kool kohustub andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane ja õpilase esindaja/ omavalitsus kohustuvad järgima kooli õigusakte ja maksma õppemaksu.
    8.3. Õppemaksu soodustust võib anda  lepingu sõlminud vanemale/eeskostjale. Soodustuse andmise/mitteandmise otsustab mittetulundusühingu juhatus võttes aluseks lapsevanema/eestkostja põhjendatud avalduse. Soodustuse andmisest/mitteandmisest teavitatakse taotlejat. Õppemaksust täielikku vabastamist ei toimu.
    8.4. Õpilastel on õigus saada riigi ja kohalike omavalitsuste soodustusi samadel tingimustel sama liiki riigi - või munitsipaalkooli õpilastega.
    8.5. Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega.
    8.6. Kool sõlmib õpilase / omavalitsuse ja erakooli vahelise lepingu õppekava või õppetsükliga kehtestatud ulatuses.
    8.7. Lepingu kohustuslikud osad on :
    1) õpingute alustamise aeg;
    2) õppetöö maht või kestus;
    3) õppetöö  läbiviimise  koht ja aadress;
    4) õppemaksu suurus (summa) ja selle arvestamise kord;
    5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;
    6) õppemaksu tagastamise alused ja kord;
    7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord;
    8) vaidluste lahendamise kord.
    8.8. Lepingu kohustuslik lisa on kooli õppekava (v.a. ainekavad)
    9. FINANTSEERIMINE
    9. 1. Kool võib saada sihtotstarbelisi toetusi riigi - ja kohaliku omavalitsuse eelarvetest, laekumisi sihtasutustelt, juriidiliste ja füüsiliste isikute annetusi, lepingulisi õppemakse.
    9.2. Kooli pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riiklikele õppekavadele vastavate õppekavade ulatuses sama liiki riigi - või munitsipaalkoolidele kehtestatud alustel ja korras.
    9.3. Kooli majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
    9.4. Kooli omanikul on kooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste raamatupidamisest.
     
    10. PÕHIKIRJA MUUTMISE KORD
    10.1. Kooli põhikirja  ja selle muudatused ning muudatuste kehtima hakkamise aeg kinnitatakse kooli omaniku poolt.
    10.2. Kooli põhikirja muudatusettepanekud võivad teha kooli nõukogu ja kooli õppenõukogu.
    11. KOOLI TEGEVUSE LÕPETAMINE
    11.1. Kooli kui mittetulundusühingu asutuse tegevus lõpetatakse :
    - kooli pidaja otsusega;
    - kooli pidaja likvideerimisel või pankrotistumisel;
    - kui kooli õppe - ja kasvatustegevuse üle riiklikku järelvalvet teostatava organi hinnangul ei vasta kooli õppetase toimetuleku riikliku õppekavaga kehtestatud nõuetele;
    - koolitusloa tühistamisel;
    - kui koolil puudub kuue kuu jooksul koolitusluba.
    11.2. Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.
    11.3. Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse haridus - ja teadusministeeriumile, õpilastele, lastevanematele ja kooli personalile vähemalt neli kuud ette.
    11.4. Kooli tegevuse lõpetamisel korraldab kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata õpinguid vastava taseme hariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses.

    Lisa2

    Rakvere Lille Kooli

    KODUKORD
     
    Väljavõte Rakvere Lille Kooli õppekavast (kinnitatud juhatuse esimehe 16.08.2002 käskkirjaga nr I/1-3/ 7)
     
    1. Kooli õpilased ja töötajad järgivad järgmisi kodukorra punkte :
     
    1.1. Õpilased ja töötajad tulevad kooli õigeaegselt.
    1.2. Õpilase kooli tooja saadab õpilase klassi.
    1.3. Õpilased, töötajad ja külalised kannavad koolis vahetusjalanõusid.
    1.4. Kuni 7 päevast puudumist tõendab lapsevanem kirjalikult, teavitades lapse puudumisest klassijuhatajat hiljemalt teisel puudumispäeval.
    1.5. Üle 7 päeva puudumist tõendab arstitõend.
    1.6. Kõik õpilased ja töötajad hoiavad kooli ruume ja esemeid.
    1.7. Õpilased ja töötajad tervitavad esimesena  külalisi.
    1.8. Õpilased ja töötajad kannavad puhast ja korrektset riietust .
    1.9. Õpilased ja töötajad järgivad päevaplaani.
    1.10. Õpilaspäeviku kaasaskandmine ja õpetajale esitamine on igapäevaselt kohustuslik. Õpilaspäevik on vajalik informatsiooni vahetamiseks kodu ja kooli vahel.
    1.11. Õpilastel ja töötajatel on koolis ja kooli territooriumil suitsetamine keelatud.
    1.13. Õpilastel on kodust kaasa antud vajalikud õppevahendid ja riietusesemed .
  • Vasakule Paremale
    RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #1 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #2 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #3 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #4 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #5 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #6 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #7 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #8 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #9 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #10 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #11 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #12 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #13 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #14 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #15 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #16 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #17 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #18 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #19 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #20 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #21 RAKVERE LILLE KOOL JA-PÄEVAKESKUS PÄEVALILL #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kkuznetsov Õppematerjali autor
    Kahe päevane vaatluspraktika noorte ja täiskasvanutega.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    docx

    Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

    piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

    Eripedagoogika
    thumbnail
    11
    doc

    Vaatluspraktika teine kodutöö

    õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.

    Vaatluspraktika
    thumbnail
    6
    doc

    5 pr töö - Toimetulekuõpe

    hooldusõppe omandanud noortele (Täht 2009: 12). Kokkuvõttes võin öelda, et toimetulekuõpe on mõeldud mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele, selle eesmärk on, et nad "omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks" ning seda rakendatakse üle Eestis põhikooli tasemel. Alustatakse ka sarnase õppe kasutamisega kutseõppes (mille näiteks on Päevakeskus Käo juhtimisel valminud projekt "Õpikeskkonna kujundamine erivajadustegainimesteesmaseks kutseõppeks"). Toimetulekuõpet kasutatakse ka koolieelses õppes (nt Põlva Roosi kool-lasteaias). Kuid sellega kaasneb kaks probleemi: esiteks, seda oleks vaja rohkem, teiseks, see ei oleametlikult sätestatud. (Nende kooliastmete jaoks puudub vastav õppekava, kuid mõned entsuastlikud õpetajad rakendavad sedaka neil tasemetel. Sama kehtib ka hoolusõppe kohta). Allikad Õigusaktid:

    Eripedagoogika - vaatluspraktika
    thumbnail
    4
    doc

    Vaatluspraktika neljas kodune töö

    ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõ

    Vaatluspraktika
    thumbnail
    9
    pdf

    Liitpuue

    liitpuudega lastele nii koolis kui ka lasteaias. Koolis on 6 liitklassi ja lasteaias 3 üld- ning 5 erirühma. Päevakeskus Käo Organisatsioonist Päevakeskus Käo loodi 1996. aastal eesmärgiga aidata raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lapsi ja täiskasvanuid nende parima võimaliku eneseteostuse saavutamiseks.Päevakeskus Käo on Eestis ainulaadne, sest seal on loodud erivajadustele vastavad võimalused saada seostatult nii hoolekande kui ka rehabilitatsiooniteenuseid. Päevakeskus pakub oma hoolealustele arendavaid tegevusi ning turvalist keskkonda, et nad saaksid oma perede keskel elada täisväärtuslikku elu, mis omakorda annab lapsevanematele võimaluse käia tööl. (http://www.kaokeskus.ee/) Käo Päevakeskuse all on kolm üksust: Lastekeskus, Pae keskus ja Maleva keskus. Kõigi kolme üksuse puhul on eesmärgiks pakkuda ea- ning võimetekohaseid tegevusi. Toetada teenuse saajate perekondi, andes neile

    Meditsiin
    thumbnail
    2
    doc

    Hariduspoliitika ja haridusõigus

    Milles seisneb sisehindamine? Pidev protsess, mille eesmärk tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Individuaalse õppekava järgi õppimise kord Kõik, mis individuaalse õppekava koostamise kohta koolidele ette kirjutada taheti, on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning riiklikes õppekavades. Erinevus kooli õppekavast? Muudatused või kohandused õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Mis tingimustel koostatakse?

    Pedagoogika alused
    thumbnail
    4
    doc

    Vaatluspraktika viies kodutöö

    reguleerida oma käitumist, tunneb ära tuttavad põhiemotsioonid näoilme järgi jne. Taotletavad õpitulemused III arengutasemel. Muuhulgas õpilane tuleb enamasti toime igapäevatoimingute sooritamisega, abistab teisi igapäevatoimingutes, oskab teha jõukohast tööd kodus ja koolis, hoiab korras oma asjad ja lähema ümbruse, teeb vahet omandisuhetel, teab endast lähtuvalt oma pereliikmete sugulusastet, nende ja lähedaste ametit, planeerib suunamisel tulevast elukohta jne. Mihkli kool. Mihkli Kool asub Lääne-Virumaal Imastu Koolkodu ruumides. MTÜ Imastu Kooli Selts asutati eesmärgiga osutada teenust mõõduka, raske, sügava ja liitpuudega ning pervasiivsete psühhootiliste häiretega lastele. Kooli saavad astuda kõik selle piirkonna erivajadusega lapsed. Kool kasutuses on klassiruumid, köök, tunnetustuba, kunsti- ja muusikaklass. Koolis on 3 toimetuleku- ja 4 hooldusklassi. Kool võimaldab õpilasele vajadusel koduõppe. Koolis on professionaalne ja

    Vaatluspraktika
    thumbnail
    7
    doc

    2. praktiline töö - Haridusseadusandlus

    tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. Analüüs: Põhikooli riiklikus õppekavas on kirjas 3 põhikooli lõpetamise tingimust: Et kõik hinded oleksid rahuldavad, et oleksid vähemalt sooritatud vähemalt rahuldava tulemusega kolm eksamit (eesti keele, matemaatika ning üks vabalt valitud) ja oleks kirjutatud loovtöö. Põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppides ei pea sooritama loovtööd ja ise kolmandat eksamit valima ­ kool ise valib (määrusest ei selgu, kas kool valib kõikide jaoks sama eksami või teeb iga õpilase jaoks individuaalsevaliku, lähtuvalttema tugevamatest külgedest). ·Veel üks tähelepanek: Põhikooli riiklikus õppekavas pole kirjas, kas eksamid on riigieksamid või koolieksamid, Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekava on aga täpselt öeldud, et tegemist on koolieksamitega. ·Põhikooli riikliku õppekava 23 (2)

    Eripedagoogika - vaatluspraktika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun