Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitutsiooni vastu
1) Koostab referendumile mineva konstitutsiooni projekti parlament, kes määrab referendumi. 2) Uue konstitutsiooni väljatöötamiseks moodustatakse organ - asutav kogu. Asutav kogu võib kanda ka teistsugust nimetust, näiteks Eestis 1933. a. põhiseaduse muutmiseks moodustatud organ kandis nime Rahvuskogu ja 1992. a. põhiseaduse vastuvõtmiseks moodustatud asutav kogu kandis nimetust Põhiseaduse Assamblee. Kui asutava kogu pädevuses on üksnes konstitutsiooni väljatöötamine, mitte selle vastuvõtmine, siis nimetatakse sellist asutavat kogu mittesuveräänseks. Tema poolt väljatöötatud tekst võetakse harilikult vastu referendumil, vahel parlamendis. Mittesuveräänne oli Põhiseaduse Assamblee, sest assamblee poolt välja töötatud PS-e võttis vastu rahvas 1992. a. rahvahääletusel.
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõigusli
2 Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu. 14. Kas K.Päts valiti otse? Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek. 15. Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses See on EL üks keskseid printsiipe, mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama, kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama. 16. PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega) PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus. 17. PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane? 14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib
etteotsa pidi saama peaminister. 2 II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu), riigipeaks sai president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? Kehtiva põhiseaduse eelnõu koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee, mis töötas 1991. aasta septembrikuust kuni 1992. aasta aprillikuuni. Põhiseaduse (koos põhiseaduse rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt)
etteotsa pidi saama peaminister. 2 II 1938 a PS. kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu), riigipeaks sai president(riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus) 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? Kehtiva põhiseaduse eelnõu koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee, mis töötas 1991. aasta septembrikuust kuni 1992. aasta aprillikuuni. Põhiseaduse (koos põhiseaduse rakendamise seadusega) võttis Eesti rahvas vastu 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele. 4. Põhiseaduse Assamblee funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt)
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1. VÕRDÕIGUSLIKKUS Kõikidele kandidaatidele peab olema tagatud sõna,koosolekute ja liikumisvabadus. 2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal vali
kuuluvust seaduse ,,kasti'' õiguskorra hierarhias. Lisaks peab autor vajalikuks toetuda veel seaduse formaalsuse ideele, mille kohselt on seadus õigustakt, mis on expressis verbis läbinud põhiseaduse VII peatüki kohaselt kindla formaalse tee ehk kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgeima võimu kandjatelt. Seega on tegu kõrgeima juriidilise jõuga vastu võetud õigusaktiga.17 Autor peab ka vajalikuks selgitada õigustloova akti objektiviseerumise protsessi. Eelmises lõigus on mainitud, et vastavalt formaalsuse ideele, peab seadus läbima kindla formaalse tee, mis tähendabki õigusakti muutumist objektiivseks ehk kehtivaks õiguseks. Nimelt, toimub seaduse vastuvõtmine Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras. Seaduse kuulutab Vabariigi President oma otsusega välja ning seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes ainult avaldatud seadused.18
nähtud põhiseaduse §-s 23, mille kohaselt "kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks". Käesoleva printsiibi mõte tuleneb vajadusest lõplike lahendite järele ning ökonoomsuse printsiibist (ilmselt ei ole ökonoomne juba tehtud kohtuotsuseid lõputult üha uuesti ja uuesti läbi vaadata). Samuti on mainitud printsiip oluline vältimaks riigi võimalust taga kiusata isikuid, kelle süüdi mõistmiseks riigil vajalikud tõendid puuduvad kuid kellele korduvate samasisuliste kriminaalsüüdistuste esitamisega oleks võimalik tekitada olulisi ebamugavusi. Ka mainitud printsiibi suhtes kehtivad mõningad erandid. On ju võimalik, et õigeksmõistev kohtuotsus on tehtud kohtualuse poolt ära ostetud tunnistajate valetunnistuste alusel. Ilmselt oleks
TALLINNA ÜLIKOOL RIIGITEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSKANTSLERI MENETLUSE ANALÜÜS Põhiseaduslikkuse järelevalve Tallinn 2014 Õiguskantsleri pädevus ja funktsioonid Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet nii seadusandliku ja täidesaatva kui ka riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga.
valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke) Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? 1990 moodustati Põhiseaduse Assamblee, mis töötas välja põhiseaduse eelnõu ning Ülemnõukogu pani selle rahvahääletusele (28.06.1992). PSi jõustumise kuupäevaks loetakse 2.07 – valimiskomisjoni otsuse avaldamise päev hääletamistulemuste kohta. PS hakkas toimima rakendussätetes ettenähtud teateud erisuste alusega esimeseks valimisperioodiks (pres ja RK valiti üheaegselt, rahval oli võimalik otse valida, aga siiski RKs, 4 aastaks, RK 3 aastaks). 2 4
§-s 23, mille kohaselt "kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks". Käesoleva printsiibi mõte tuleneb vajadusest lõplike lahendite järele ning ökonoomsuse printsiibist (ilmselt ei ole ökonoomne juba tehtud kohtuotsuseid lõputult üha uuesti ja uuesti läbi vaadata). Samuti on mainitud printsiip oluline vältimaks riigi võimalust taga kiusata isikuid, kelle süüdi mõistmiseks riigil vajalikud tõendid puuduvad kuid kellele korduvate samasisuliste kriminaalsüüdistuste esitamisega oleks võimalik tekitada olulisi ebamugavusi. Ka mainitud printsiibi suhtes kehtivad mõningad erandid. On ju võimalik, et õigeksmõistev kohtuotsus on tehtud kohtualuse poolt ära ostetud tunnistajate valetunnistuste alusel
komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 12 o keskkonnakomisjon; o riigikaitsekomisjon; o kultuurikomisjon; o sotsiaalkomisjon; o maaelukomisjon; o väliskomisjon;
Rahvaalgatus puudus 1.6 Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee 1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE
nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast. Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79. 12. Õiguskantsler 12.1. Õiguskantsleri ülesanded ja staatus (1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. (2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. (3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi
Kehtiva põhiseaduse eellugu Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest IME 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest; 3.märts 1991 referendum 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Põhiseaduslik Assamblee Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE
Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „kappi“ ja kõik algab nullist RIIKOGIKOGU STRUKTUUR: riigikogu – täiskogu, plenaaristung > on 101 liiget, kellel on võimalus võtta hääletamisest osa allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade Erikomisjonid:
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
3) Parlamendi ülesanded - algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid. Tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. - kuivõrd p. on rahva esinduskogu, siis peavad siin saama esindatud ning ka tasakaalustatud ühiskonnas esinevad erinevad huvid - parlament peab teostama järelvalvet valitsuse üle - kontrolli viise vt. õpik lk.107 Seaduse menetlemise etapid (vt skeem õpik lk.108): - seaduse algatamine (valitsus, fraktsioon, komisjon, üksiksaadik) - töö eelnõuga juhtivkomisjonis - esimene lugemine täiskogul - teine lugemine täiskogul (või ka kolmas) - lõpphääletus - president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas - Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) - koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle
Lugemisvalikuid mõjutasid ained ladina juriidiline terminoloogia, kus grupitööna tuli analüüsida seadusi leidmaks neist ladinakeelseid termineid. Teiseks riigiõiguse aine, mille raames kaasuste lahendamisel oli tarvis leida erinevaid seaduse sätteid, millele kaasust analüüsides toetuda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, aga ka näiteks riigieelarve seadusest ning vabariigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi valimise seadusest. Samuti oli abiks õigusaktidega tutvumisel käesolev aine õiguse entsüklopeedia, kus seminari käigus leidsime õigusnormide struktuuriosi erinevate õiguslausete kohta, mis esinesid näiteks karistusseadustikus, Eesti Vabariigi põhiseaduses. Karistusseadustikuga pidin kahjuks ka tutvuma isikliku negatiivse kogemuse tõttu, kus olin kannatanu vägivalla aktis. 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks
võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10
eelnõuga nö muu töö kõrvalt. Moodustada võidakse ka spetsiaalne organ, kelle põhiliseks ülesandeks on K-i väljatöötamine. Sellise spetsiaalse organi üldnimeks on üldiselt Asutav Kogu. Kõik Eesti K-id - v.a. 1933.a PS muudatused ja praegu kehtiva PS täiendamise seaduse muudatused ongi välja töötatud Asutavate Kogude poolt, mis on aga kandnud erinevaid nimesid: 1920.a Asutav Kogu, 1937.a Rahvuskogu, 1992.a Põhiseaduse Assamblee). 1992.a PS puhul oli omapäraks see, et assamblee väljatöötatud eelnõu rahvahääletusele paneku otsustamine oli Ülemnõukogu pädevuses. Seal olid tugevad vastuolud, ent siiski pandi PS muutmata kujul rahvahääletusele. Pädevuse poolest jagunevad Asutavad Kogud süveräänseteks ja mittesuveräänseteks. 1) suveräänne Asutav Kogu töötab PS-e välja ja võtab ise selle ka vastu. Eestis 1919.a valitud Asutav Kogu (AK) ja Rahvuskogu (RK). 2) mittesuveräänne Asutav Kogu saab eelnõu üksnes välj atöötada, aga mitte vastu võtta
" Periklese kõne esimese Peloponnesose sõja alguses langenud sõjameeste ühishaual (II 35 41) Thukydidese ,,Peloponnesose sõja ajalugu" ,,Kreeka kirjanduse antoloogiast" (Tallinn, 1964, lk 434 437) 3. Milline institutsioon Euroopa Liidus korraldab EL eelarve ja õigusaktide täitmist ja uute õigusaktide eelnõude koostamist? Millises linnas see institutsioon asub? Väljavõtted Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/atwork/index_et.htm. ,,Euroopa Komisjon esindab ELi kui terviku huve. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule ettepanekuid uute õigusaktide kohta ning tagab, et liikmesriigid kohaldavad ELi õigust nõuetekohaselt. Termin ,,komisjon" viitab nii komisjoni 28 liikmele ehk volinikule kui ka institutsioonile laiemalt. Komisjonil on algatusõigus teha Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule (liikmesriikide ministrid) ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks.
Selleks tehakse kindlaks millised erakonna nimekirjad said vähemalt 5% valijate häältest. Seejärel reastatakse kandidaadid. Mandaadid selgitatakse välja selle järgi kui mitu korda ületas nimekirja häältearv lihtkvoodi. · 3 voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. Valimiste tulenusi kontrollib ja kuulutab välja Valimiste Komisjon. Tulemused kuulutatakse välja 10-nendal päeval. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Kuna tegu on proportsionaalse valimissüsteemiga, siis ei saavuta keegi valimistega enamusvõitu. Võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud. Riigikogu struktuur Eesti Riigikogu on ühekojaline ja koosneb 101 liikmest. Riigikogu tegevust ja struktuur on sätestatud Põhiseaduse ja Riigikogu kodukorra-ja tööseadusega
Kohtunik ei või olla: Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 2. Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsleri seaduse §1 sätestab õiguskantsleri ülesanded: (1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle. (2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
· Palganäitajad: o Mees lihttööline tööstuses 80 kr kuu (naine 60) o Sulane mees 20 kr kuu, naine 13 o Õpetajad 96 kr ja 110 (alg ja keskkool) o Asjamehed suurtööstuses 250 kr kuu Loeng III: Taasiseseisvumine Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aasta 20. augustil, hakati välja töötama Eesti Vabariigi põhiseadust Sellega hakkas tegelema Põhiseaduse Assamblee, mis moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liikmetest (mõlamast 30 liiget, kokku 60) Samal ajal oli Eestis palju erakondi (9 erakonda). Eriti keeruliseks tegi olukorra see, et selles erakondade hulgas puudus üks kindel domineeriv jõud, mistõttu olid igasugused kokkulepped raskesti saavutatavad. Taoline seis lõi raske pinnase põhiseaduse moodustamiseks.
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad võimul olevaid parteisid ja isikuid arvestama rahva soovidega, sest vastasel korral neid järgmine kord ei valita; 5) valimised harivad osalejaid poliitiliselt (kodanikud ei vali järgmine kord inimesi, kes on nende usaldust kuritarvitanud, inimesed ei lähe tulevikus valimisreklaamide õnge jne.) Paraku ei saa kõiki valimisi nimetada demokraatlikeks. Totalitaarsetes riikides, kus võim oli(on) koondunud ainupartei kätte (N Liit, fasistli
põhiseaduses olevaid aspekte. Teisisõnu, selles on kirjas, kuidas rakendada põhiseadust. Põhiseaduse täiendamise seadus see võeti vastu aastal 2003. Selle sisu: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest, Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega, käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist. 10. Eesti PS muutmise kolm viisi, näited senisest muutmise praktikast. V: Riigikogu poolt kiireloomulisena (otsus kiireloomulisena käsitlemise kohta 4/5 häälteenamusega, vastuvõtmine Riigikogu koosseisu 2/3 enamusega), Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt (Riigikogu koosseisu enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises Riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu
Iga Riigikogu liige kuulub vähemalt ühte komisjoni. Riigikogu esimess ja aseesimehed ei või komisjonidesse kuuluda (v.a. EL oma). Komisjoni raport on valdkonda kuuluva teema läbitöötamine või järelvalve teostamine. Seda viib läbi määratud raportöör. Tegu peab olema olulise tähtsusega riikliku küsimusega, sest raport võetakse arutamisele Riigikogus. ● Euroopa Liidu asjade ● Väliskomisjon ● Õiguskomisjon komisjon ● Keskkonnakomisjon ● Kultuurikomisjon ● Maaelukomisjon ● Majanduskomisjon ● Põhiseaduskomisjon ● Rahanduskomisjon ● Riigikaitsekomisjon ● Sotsiaalkomisjon 2. Küsimused, mida Riigikogu otsustab 2/3 häälteenamusega. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine ja istungi kinniseks kuulutamine 3
3.Määruse mõju analüüs..................................................................................................34 2 SISSEJUHATUS Kohalik omavalitsus omab omaenda võimu ning kogukonnal on loomulik ja võõrandamatu õigus juhtida oma asju. Üheks asjade juhtimise võimaluseks on kohaliku võimu määrused , mis reguleerivad täpselt valla elu. Käesolev töös analüüsib autor esimeses pooles kohaliku omavalitsuse olemust ja õiguslikke aluseid. Vaatleb kohaliku omavalitsuse ( edaspidi KOV) ülesandeid s.h ka määruste eelnõude ettevalmistamist, menetlemist ja järelvalvet. Teine pool tööst käsitleb seadusandja poolt kehtestatuid kohaliku omavalitsuse määruste normitehnilisi nõudeid. Tööle on lisatud lisadena ……………. valla „ Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise
jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
*valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle. *riigi eelarve vastuvõtmine. *ratifitreenida välislepinguid. *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigi ametite kanditatuurid. Riigikogus on 101 liiget. Piigikogu valib juhatusse, milles on üks esimees(juhataja Ene Ergma) ja kaks aseesimeest (Keit Pents ja Jüri Ratas). Peale nende kuuluvad kõik riigikogu liikmed komisjonidesse. KOMISJON ESIMEES Keskkonna komisjon Mart Jüssi. Kultuuri komisjon Peeter Kreitzberg. Maaelu komisjon Kalev Kotkas. Majandus komisjon Urmas Paet. Põhiseaduse komisjon Väino Liirde. Rahandus komisjon Taavi Rõivas. Riigikaitse komisjon Mati Raidma. Sotsiaal komisjon Urmas Reinsalu. Väliskomisjon Sven Mikser. Õiguskomisjon Ken-Marti Vaher. EL asjade komisjon Marko Mikkelson. Riigikogu võib moodustada vastavalt vajadusele ka erikomisjone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
