Unetus referaat 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired.....................................................................
Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti
Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam. 7. Unehäired Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks.. Unehäireid ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal- majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel. Insomnia all kannatab tänapäeval suur hulk inimesi. Unehäired on kujunenud nii
leevendada suitsetamise mahajätmisel tekkivaid vaevusi. Laserteraapia aitab vähendada või kõrvaldada enamus suitsetamisest loobumisel tekkivatest kõrvalmõjudest nagu näiteks kuiv suu ja kurk, halb maitse suus, köha, röga, pitsitus rinnus, südame pekslemine, lihaste pinged, peavalud, kuumahood, närvilisus, agressiivsus, keskendumisraskused, tugev soov uuesti suitsetada, kõrvetised, kaalutõus, iiveldus, kõhukinnisus ja –lahtisus, väsimus, unetus jm. Suitsetamisest loobumine laserteraapia abil on lihtne, tervislik ja ohutu- ei kasutata ravimeid ega nikotiini asendusravi. Erinevad uuringud näitavad, et laserteraapia edukuse protsent selles valdkonnas on 80- 90 %. Tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest, mis on tihtipeale isegi tugevam kui nikotiinisõltuvus. Seega tuleks arvestada, et lisaks laserteraapiale tuleb tegeleda ka süstemaatilise ja teadliku elustiili ja käitumise
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
tegeleda füüsilise treeninguga jne. Uneuuringute alal on viimastel aastatel palju edusamme tehtud ja Eestis on juba mitmes kohas võimalik und uurida. Enam tähelepanu on pööratud vanemas eas tekkivate ülemiste hingamisteede anatoomilistest muutustest tingitud norskamise ja uneapnoe seisunditele, mille tagajärjel jääb aju alatasa hapnikudefitsiiti, selle tagajärjel halveneb omakorda mälu, tekib püsiv roidumus ja väsimusetunne. Unehäiretel on oma spetsiifika. Hommikune unetus viitab tavaliselt raskemale probleemile: kas on tegemist sügavama masendus- või läbipõlemisseisundiga või ka nt vanemas eas areneva ateroskleroosiga, mis halvendab aju hapnikuga varustatust. Selliste probleemide puhul oleks vajalik arstiga konsulteerida. Õhtune uinumine on aga enam seotud vahetutest päevasündmustest-muljetest väljatuleku oskusega. Siin saab eelkõige inimene ise mõelda oma probleemid läbi, midagi muuta ja ette võtta. Ravimite suhtes ei oleks kunagi paha arstiga nõu
Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte ja nähtust terviklikult. Koosneb aistingutest, kuid ei ole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad, kui ka ärritajatevahelised suhted. Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse k
kaebused ebameeldivatele aistingutele ja valudele nagu peavalud, pearinglus, halb enesetunne ja kiirenenud väsitatavus või mürade talumatus; 2. kõrgenenud ärrituvus ja emotsionaalne labiilsus (kõrgenenud erutuvus või võimendumine emotsionaalse erutumise või stressi korral), mõningane depressioon ja/või ärevus; 3. subjektiivsed kaebused keskendumisraskustele ja mälu suhtes (ilma kindlate väljendunud kahjustusele viitavate objektiivsete tunnusteta); 4. unetus (insomnia); 5. taluvuse langus alkoholi suhtes; 6. ülemäärane muretsemine eelpool toodud sümptomite pärast ja hirm püsiva ajukahjustuse ees kuni hüpohondriliste ülekaalukate mõteteni ja haigerolli vastuvõtmiseni. Paranemisel sümptomid taanduvad : vältida tuleb ülemäärast stressi ja vaimset koormust ; Vältida alkoholi tarbimist. Sõltuvushäired (psüühikahäired psühhoaktiivsetest ainetest) Sõltuvushäirete diagnostika: 1
Kõik kommentaarid