Unetus (0)

Sisukord
Insomnia ehk unetus 3
Mille üle unetud kaebavad 4
Sümptomid ja tagajärjed 5
Head nõuanded unetuse leevendamiseks 6
Huvitavaid fakte 7
Kasutatud kirjandus 8
Insomnia ehk unetus
Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkemisega, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod.
Unetuteks võib pidada kõiki inimesi, kes ei ole oma unega rahul, sõltumata sellest, mitu tundi nad ööpäevas magavad . Une pikkus ei väljenda selle kvaliteeti. Seega võib tõsise uneaegse hingamishäirega norskaja magada päeval mitmeid unetunde lisaks, aga see uni ei ole täisväärtuslik.
Unetus on laialt levinud probleem, selle esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuna pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Sagedamini esineb insomniat naistel ja vanematel inimestel. Unetust diagnoositakse vaid umbes pooltel unehäiretega inimestel ja sageli ei ravita seda õigesti. See mõjutab selle all kannatavaid inimesi ja samuti kogu ühiskonda.
Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon : näiteks nälga suudab inimene paremini taluda kui unevõlga. Inimene veedab umbes 1/3 oma elust magades. Ilma uneta ei tuleks inimene oma eluga toime ja ei saaks elada hea tervise juures.
Mille üle unetud kaebavad?
Kaebuste erinevus on tohutult suur. Näiteks võib inimene magada kaheksa tundi, aga ärkab mingi mure tõttu kolm korda selle aja jooksul üles. Teist tüüpi unetud on need, kes magavad ainult paar-kolm tundi öö jooksul või arvavad , et ei maga üldse, ja on tohutult väsinud. Unetu ollakse ka siis, kui tuntakse muret oma une pärast. Näiteks: ma saan vanemaks , hakkan rohkem ärkama, aga tahaksin magada nagu siis, kui ma olin 25. Vahel on vaja lihtsalt ka informatsiooni, et teha vahet, mis on tõeliselt halb ja vajab muutmist ja mis on need asjad, millega saab tegelikult toime tulla.
Kui inimesed muutuvad unetuks, hakkavad nad sageli tegema asju, mis nende unetust süvendab ja muudab selle krooniliseks. Näiteks võib uneaegsete hingamishäirete tõttu muutuda inimene depressiivseks.
Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatavad inimesed siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une esimeste järkudega piirdumise tõttu ei jõuta välja sügava uneni ja seetõttu pannakse tähele väliseid ärritajaid. Selle tulemusena tundub inimesele, et ta on koguaeg ärkvel.
Head nõuanded unetuse leevendamiseks
Jälgi une-ärkveloleku rütmi:

• Mine voodisse, kui oled unine.
  
• Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund.
  
• Väldi magamist päeval.
  
• Väldi liigset erutust, ergutavaid aineid ja ebanormaalseid söömisharjumusi:
  
• Väldi ülemäärast füüsilist pingutust õhtul
  
• Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
  
• Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.
  
• Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist.
  
• Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks).
  

Tee magamaminemine võimalikult mõnusaks:

• Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus).
  
• Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.
  

Sümptomid ja tagajärjed
Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda.
Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks . Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel.
Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon . Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid.
Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii:
primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus.
sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus.
Huvitavaid fakte
Unepuuduse korral hakkab inimese keha tootma kaitsemehhanisme, näiteks dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega. Samuti hakkab tootma inimese keha kaitsemehhanisme, näiteks dopamiini, mis aitab inimest ärkvel hoida, kuid mille üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia sümptomitega.
Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatas unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Uuringu tulemustest selgus, et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Ootamatu tulemusena leiti, et uinumisraskusi ja liigvarajast ärkamist esines 15-19 aastaste hulgas tihedamini kui 20-29 aastaste grupis .
Kasutatud kirjandus
Jüri Uljas ja Thea Rumberg „Psühholoogia gümnaasiumiõpik“
Internetist :
http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#40
http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus
http://www.nupsu.ee/?menu=news&page=viewnews&item=22940
7