Läheb ise seda käima panema, kutsub Arvo ka. Masinist vihastab, et keegi teine peale tema masinat puutub, lööb Arvole labidaga pähe(tahtis Eesnerit lüüa). Arvo tõstetakse auto peale ja masinist peab ka kaasa minema.Vilma on meeleheitel, et meestega, kes talle meeldivad alati midagi juhtub. Arvo jääb ellu. V tants- Taavet sõidab kodutalu poole(ta viidi kodust siberisse). Mälestused tulvavad mõtetes. Kui koju jõudis, nägi, et uks tabalukuga kinni. Läks katlamasina peale tukastama. Virtna Miili tuleb, teeb ukse lahti, pakub peremehele süüa. Taavet pani voodi juurde seinale viljakoristuse aukirja üles. Miili hakkas lambakarja minema ja Taavet õunu korjama. Oinas puskis Taavetit puusa, mees kukkus maha. Naine õigustas oinast. Taavet tahab, et Miili oinast vabaneks. Miili läheb selleks kolhoosi(kolhoosi lambad). Taavet pidi samal ajal lambaid valvama. Oinas tahtis uuesti rünnata, koer päästis Taaveti. Arvo tuli akule järgi, et kombainiga tööd teha
tõenäoline, et hiljem meenutamisel muutuvad need lood edasirääkijate poolt palju lihstamaks ja tavapärasemaks. Arusaamatu osa jääb välja ning lugu tõlgendatakse tuttaval viisil. Skeem vaimne representatsioon kõigist meie teadmistest teatud tüüpi sündmuse või olukorra kohta. Semantiliste seoste tekitatud interferents Selgitagem seda meeldejäetavate sõnade jada abil, milleks on: voodi, puhkamine, ärkvel, unenägu, ärkama, uinak, tekk, tukkuma, uinuma, norskama, tukastama, rahu, haigutama, unine. Need sõnad on seotud magamisega. Sõnade meeldetuletamisel meenub katsealustele vahel ka sõna ,,magama", mida tegelikult nimekirjas polnud. Seda efekti nimetatakse DRM paradigmaks. Ekslik tuttavlikkus Tuttavlikkus on üldine tunne, et stiimulit on varem kohatud. Näitena näidati katsealustele lavastatud kuritegu. Hiljem paluti kuritoes osalenute nägusid tuvastada fotode abil võimalike kurjategijate nägudest
Tavalised unetuse tagajärjed on kehv keskendumisvõime ja tavalisest kehvem mälu, kergelt ärritumine, kordinatsioonihäired ja madal tuju, vahel ka depressioon (Understanding... 2009). Kui märkate endal alljärgnevaid tunnuseid, siis pole teie uneasjad tõenäoliselt päris korras ning te võite kannatada magamatuse all. · Te ei ole ärgates värske. · Te ei tunne ennast täiesti erksana, olete unine ning kipute tukastama. · Teil on raskusi kontsentreerumisega ja probleemide lahendamisega. · Esineb mäluhäireid. Probleemist aitabki aru saada päevane enesetunne, mis on unetuse korral normaalsega võrreldes häirunud. Ainult kolm õpilast 109-st kasutab iga päev võimalust päevasel ajal tukastada. 25% tukastab päeva jooksul mõned korrad nädalas, 47% aga harva ja 26% vastanutest mitte kunagi. See on unehügieeni seisukohast positiivne tulemus, kuna päevaste tukastuste
nõnda, nagu polnud vaikinud tänini ükski naine. Jah, naine vaikis ja Indrek ei kuulnud tema hingamistki, aga sõber Metslangi hingamine kostis selgesti, väga selgesti, nagu mataks miski asi pisut tema hinge. Nõnda kestis see mõni aeg, siis sai ka sõber oma hingest võitu ja jäi kõik vaikseks. Indrek kuulatas peaaegu hinge kinni pidades, aga midagi ei kostnud enam kõrvu. Kui kaua ta nõnda kuulatas, mõni seda teab, aga vististi oli ta viimaks tukastama jäänud, sest ta tuli täiele arusaamisele sellest, et keegi ronis tema juurde asemele, keegi pehme ja soe. Ta tikkus Indreku ja seina vahele, tikkus tema käte vahele, toppis oma jalad ja põlved Indreku põlvede ja jalgade vahele, millele see ei tea miks vastu punnis. Nõnda jäi pugeja kõverasse Indreku kurgu alla natukeseks ajaks vaikselt lebama. Indrek tundis tema hingust, tundis tema ihusoojust, tema juukseid ja nende lõhna, arvas kuulvat isegi tema südamelööke
annaabi.ee 
