Uni ja unenäod ning une jagunemine (0)

Sisukord

• Uni ja Une staadiumid..............................................................................LK 2
  
• Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3
  
• Bioloogiline kell..........................................................................................LK4
  
• Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5
  
• Miks uni ei tule? unepuudus .....................................................................LK6
  
• Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7
  
• Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9
  
• Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11
  
• Kokkuvõte.................................................................................................LK12
  
• Kasutatud kirjandus................................................................................LK13
  

Uni ja unenäod
Valisin enda referaadi teemaks uni ja unenäod. Põhjus oli lihtne, nimelt tahtsin ma kõigest sellest rohkem teada, kuna mul ei ole öösel und aga päeval magaks ja samuti krigistan ma hambaid, mis omakorda tähendab,et mul on unehäired. Muidugi, kellel neid gümnaasiumi ja ülikooli ajal poleks olnud. Samuti pakkus mulle huvi unenägude kirjeldused. Ma ei mäleta neid alati kuid kui mõni neist meelde jääb siis olen ikka üritanud tähenduse alati välja uurinud, sest kes ei tahaks teada, mida su keha sulle ütleb. Kuna hetkel pole mul võimalust normaalsele unele, mis on siis 7-8 tundi, leidsin informatsiooni selle kohta, mis võib juhtuda kui ma jätkan enda praegust elulaadi ja magan maksimaalselt 4 tundi nädala sees, nädalavahetustel vahepeal natukene rohkem. Kuid kui nädalavahetusel 12 tundi järjest magada on ka see kahjulik. Usun, et kõik, kes seda loevad , leiavad endale siit kasulikke nippe ja hakkavad und rohkem väärtustama.

Uni

Ennem kui asume unenägude juurde. Uurime kõigepealt, mis asi on “uni” ?
Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon.
Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus .
Uni jaguneb viieks astmeks :
Esimesed neli saadiumit on mitte-Rem-uni.
Une esimene staadium: See on kerge uni kestusega kuni 2 minutit. Teeta-lainete ilmumine kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained, keha lõdvestub.
Une esimesest staadiumist toimub üleminek ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad selles staadiumis ootamatuid lihastõmblusi (müokloonia) või kukkumisetunnet sarnaseid sellele, mis esinevad ehmumisel.
Une teine staadium - uinumine, kestusega umbes 20 minutit. Aeglased kõrgevoltaazilised negatiivse järelsakiga lained (K- kompleksid ). Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda . See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.
Une kolmas staadium - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.
Une neljas staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
Une viies saadium, REM uni – normaalselt tekib esmakordselt kesmiselt 70 kuni 90 minutit peale uinumist, esimese une tsükli lõpus (unetsükli keskmine kestus 90-110minutit). Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). K-kompleksite, unespindlite või delta -lainete ilmumine tähistab REM- episoodi lõppu. REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb.
Miks uni on vajalik?
Esiteks neuronite taastumiseks, mille jaoks on oluline sügav uni ehk deltauni. Samuti ka talituseks vajalike ainete süntees ja deoneerimine. Lastel ja noorukitel toimub deltaunes kasvuhormoonide vabanemine , mis seostub kasvuprotsessiga. Uni on oluline ka keharakkude taastumisel ja reservide loomisel aktiivseks tegevuseks. Lisaks tagab uni oluliste seoste (info) säilitamise, oluline REM uni kus toimub nö “kõvaketta ümberkirjutamine”
Bioloogiline kell
Enne järgmise teema juurde asumist selgitan üht-teist. Usun,et kõik on tuttavad väljendiga „bioloogiline kell”, mis tähendab inimestele, loomadele ja taimedele omast aja hindamist biorütmide põhjal. Sisemine ajamehhanism annab märku, millal süüa, millal magada, millal töötada ja millal on parim aeg armatsemiseks. Lihtsates neuroloogilistes terminites lahtiseletatult koosneb bioloogiline kell umbes 10000 närviraku puntrast, mis paiknevad sügaval ajus und ja ärkvelolekut kontrollivate piirkondade lähedal. Bioloogilist kella moodustavad närvirakud asetsevad ühtlasi ka nägemisnärvide läheduses, mis töötlevad meie silmadelt saadud informatsiooni valguse taseme muutustest.
Katsed on näidanud, et bioloogiline kell töötab iseenesest umbes 24-tunnise tsükliga ja et keskkond, eriti ebaühtlane valgus ja temperatuuri muutumine, reguleerib kella nii, et me kõik uinume ja ärkame ühes ja samas graafikus. Iga 24- tunnist tsüklit tuntakse kui tsirkadiaanrütmi. Meie päevarütm peaks pingutusteta kattuma loomupärase maailmaga, kuid siiski meeldib meil iseendale pidevalt väljakutseid esitada. Me töötame öövahetustes,nädalavahetustel veedame ööd pidutsedes ja puhkama lendame suure ajavahega vöönditesse. Eeldame, et kehakell kohaneb kõigega ja kiirelt.
Oluline on kindlaks määrata, kas meie bioloogiline kell tiksub normaalses rütmis või veidi aeglasemalt või veidi kiiremini päikesetsüklist ehk 24-tunnisest päevast. Inimesi, kes lähevad hilja magama ja järelikult magavad hommikul kauem ning kelle bioloogiline kell töötab 24-tunnisest päevast aeglasemas tempos , nimetatakse rahvakeeli öökullideks. Neid, kes heidavad vara magama ja ärkavad samuti vara ning kelle bioloogiline kell töötab veidi kiiremas tempos, kutsutakse lõokesteks. Samas võib mõlemal juhul tegemist olla une-ärkveloleku rütmihäirega, mille tagajärjeks on hüpersomnia ehk liigunisus või insomnia ehk unetus .
Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla:
Esiteks bioloogilise kella sisemine väärtalitlus - hilinenud une sündroom, varajase une sündroom, "Jet lag" sündroom, mis on seotud ühest ajavööndisest teise siirdumisega, mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahe. Muutuva ajagraafikuga töö ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. Mõlemad võivad kahjustada füsioloogilisi protsesse, mis osalevad une-ärkveloleku tsükli regulatsioonis.
Une kestust mõjustavad tegurid
Üheks teguriks on kindlasti pärilikkus, sellega kaasneb une-ärkveloleku rütmihäired-kas hilinenud unesündroom või varajane unesündroom.
Kui enamus inimestest uinub õhtul kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis antud sündroomi korral saabub uni 2 - 4 tundi tavalisest hiljem. Tüüpilistel juhtudel uinuvad inimesed öösel kella 3 - 4 ajal. Tegemist on kaasasündinud eripäraga ning kõige parem oleks, kui inimene saab oma elu korraldada vastavuses temale omase une-ärkveloleku tsükliga. Probleemid ilmnevad siis, kui ollakse sunnitud ärkama hommikul teistele inimestele tavalisel ajal. Võib välja kujuneda püsiv unedefitsiit ja üldine kurnatus , mis võivad soodustada nii psüühika- kui kehaliste haiguste teket. Juhul, kui pole võimalik säilitada organismile sobivat rütmi, tuleks kindlalt hoiduda uinutite kasutamisest - selline tegevus on ebaefektiivne ja tervisele kahjulik.
Varajase une sündroom tähendab siis seda,et uni saabub tavalisest mõne tunni võrra varem. Kindlasti on see parem kui hilinenud une sündroom, sest ei põhjusta olulisi probleeme töö ja puhkuse reguleerimisel.
Vanusest tingitud muutuste käigus muutub ka uneaeg. Vanematel inimestel lüheneb uneaeg. Samuti väheneb sügava une ja REM-une kestus. Uni muutub pindmiseks. Une kestvust mõjutab ka sugu. Naistel on sagedamini insomnia ehk unetus.  Eestis teostatud uuringu (eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt selgus et naistel esines unehäired 1.5 korda sagedamini kui meestel. Olulist rolli mängivad ka välisfaktorid. Inimene ei saa uinuda liiga palavas toas. Samuti häirib liigne valgus või müra.

Unepuudus

Vähemagajatel (ehk alla 4-5 tunni ööpäevas) on keskmine eluiga lühem kui tavalistel magajatel ( 7-8 tundi), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta
Unepuudusest nõrgestub immunsüsteem, alaneb ka stressi talumisvõime ning alaneb kehatemperatuur (ööpäevase muutuse vähenemine). Magamatuse tagajärjel halveneb ka keskendumisvõime, motoorse reaktsiooniaja pikenemine , väheneb ka vaimne töövõime (näiteks õppimisvõime). Pikaajalise magamatuse tõttu tekivad kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, “mikrouni” päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati isegi ei tajuta.
Unedeprivatsiooni järgselt taastatakse esmalt sügav uni ja seejärel REM-une puudus.
Unetu öö järgselt aeglase une osa võib tõusta 20%-lt 50-ni ja seda pindmise une arvel (1-2 unestaadium). Sügava unepuudus korvatakse reegline täielikult. REM-uni korvatakse alles pärast sügava unepuuduse likvideerimist ja umbes 50% ulatuses

Miks uni ei tule?
Unehäirete põhjusi on mitut sorti. Tegu võib olla psüühiliste hädadega. Nii näiteks tuleb sageli ette, et stressirohkel ajal on raskusi uinumisega või rahulikult magamisega. Selle pärast ei maksa veel tõsist unehäiret kahtlustada. Arsti poole on põhjust pöörduda siis, kui unetus püsib ka pärast stressiolukorra möödumist.
Teisalt võivad unehäireid põhjustada kehalised iseärasused. Neist levinumad on ülemiste hingamisteedega seotud vaevused . Kui ninahingamine ei tööta korralikult, siis esineb nii norskamist, unes rääkimist, hammaste krigistamist kui ka öiseid unerändeid.
Tavaliselt on need häired, mille puhul hädaline ise suurt ei kurdagi. Pigem tuntakse muret nende pärast, kes magavad näiteks norskajaga ühes ruumis. Lähemal uurimisel tuleb siiski välja, et hingamishäire takistab ka norskaja või hammastekrigistaja puhkust. Kuna aju ei saa piisavalt hapnikku, ei puhka inimene ennast välja. Hammastekrigitamine mitte ainult ei lase inimesel end välja puhata vaid rikub ja kulutab hambaid, mille tõttu näiteks hambaarst tegi minule hammaste proovi, mille ma öösel suhu pean panama , see näeb põhimõtteliselt välja selline, mida kannavad ka poksijad. Ükskõik kui kaua ta ka järjest ei magaks. See omakorda põhjustab halva enesetunde, mis viib halva meeleolu ning lõpuks suisa depressioonini.
Unehäire mõjutab kogu organismi. Näiteks unes rääkimise puhul ärkab aju, südame löögirütm muutub ning lihased pingestuvad. Kõige selle tagajärjel ei puhka inimene end välja.

Unehäirete ravi
Unehäirete ravi algab häire tegeliku põhjuse leidmisest . Unetut rohtude abil magama pannes võib teda küll uimasesse unne sundida , kui aga unetuse tegelikus põhjuses selgusele ei jõuta, suurenevad terviseriskid veelgi.  Ravimata unehäire jälle võib põhjustada teisi tervisehädasid: depressiooni, kõrget vererõhku, südamehäireid, kurgukaebusi ja tasakaaluhäireid.
Unehäirete raviks vajalikku abi saab perearsti juhatusel nii Tartu Ülikooli kõrvakliinikus avatud väsimuse keskusest kui ka psühhiaatriahaiglatest.

Unenäod

Inimene magab kolmandiku oma elus. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Osad inimesed väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade , vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid . Unenägu on une ajal esinevad nägemused.
Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.

Unenägude lahtimõtestamine

Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Usun, et on küllalt inimesi, kes on tihti mõelnud,et kas nähtul ka mingi mõte või hoiatus või üldse ettekuulutus ka sees võis olla. Sellepärast tõin välja kaheksa tüüpilist unenägu, mida meist vaat et igaüks näinud on.
1. unenägu
Sind aetakse taga, kuid sa ei suuda paigast liikuda.
Tähendus: Võib tähendada paigalseisu üldisemas plaanis — seotuna mingite varasemate mälestustega, olukorraga tööl või suhteprobleemidega. Mis täpselt, selle pead ise välja selgitama.
2. unenägu
Istud tualetis kõigi silme all või kõnnid alasti inimeste keskel.
Tähendus: Sageli näevad sellist unenägu naised. Võib tähendada häbi, süütunnet või kiusamist , kuid ka seda, et sul ei ole võimalust omaette rahus olla. Mõnikord piisab sellest, kui leiad endale mõnusa omaette lugemisnurgakese ning unenägu ei kordu enam.
3. unenägu
Näed unes oma kadunud ema või mõnda teist surnud inimest.
Tähendus: Sageli otsime unes lepitust inimestelt, kellega meil on konflikte olnud. See trööstib ning aitab haavadel paraneda.
4. unenägu
Näed unes armuseiklust või romantilist kohtamist ning ärkad erutatult .
Tähendus: Unenäod kompenseerivad sageli puudujääke. Meie psüühika pürib tasakaalu poole. Konkreetne uni ei pruugi tähendada, et sul armusuhetes midagi puudu jääb — ehk on tegu enesearmastusega?
5. unenägu
Näed unes õnnetut armastust ja ärkad omaenda nutu peale.
Tähendus: Võib näidata, et oled õnnetust armastusest üle saamas. Kui sa varem oma endist armastust unes ei näinud, polnud sa küllap valmis veel edasi minema.
6. unenägu
Saad töö juures ülemuselt peapesu .
Tähendus: Unes nähtu võib peegeldada meie salajasi sisemisi tundeid. Kuri ja rahulolematu ülemus võib olla sinu enda kurjus või pahameel. Kui saad sisemuses peituva pahameele seest välja elada ja maha laadida , muutub ka argipäev kergemaks.
7. unenägu
Kolid tagasi kohta, kus oled varem elanud — näiteks lapsepõlvekoju.
Tähendus: Miks peaksid pöörduma tagasi kuhugi , kust sul võib-olla midagi head meenutada ei ole? Mõtle ärkvel olles tagasi oma lapsepõlve peale, püüa tabada sind unes tabanud tundeid — peaasi on olla aus enda vastu.
8. unenägu
Sinu laps saab õnnetuse läbi surma.
Tähendus: Sellised unenäod võivad näidata, kui palju see inimene sinu jaoks tähendab. Sulle justkui tuletatakse meelde, et ka armastatud inimesed võivad kaduda. Kindlasti mitte ei ole see aga ettekuulutus!
Inimimesi vaevavad tihti ka õudusunenäod. Selleks olen otsinud välja 10 nõuannet, mis aitavad öiseid luupainajaid vältida.
1. Vabane stressist!
Stress ajab meid pingesse. Mida rohkem pinges oled, seda suurem on stress ja vastupidi. Oled sattunud painajalikku nõiaringi ning sinu unenäod püüavad sulle seda mõista anda. Esimese asjana peaksid õppima lõõgastuma kehaliselt, laskma järjestikku lõdvaks kõik lihased.
2. Keskendu!
Kui töötad, tee üks asi korraga! Ära mõtle samal ajal teistele ülesannetele, keskendu sellele, mida parajasti teed. Samamoodi võta ette järgmine ülesanne ning keskendu sellele, mitte juba tehtud või veel eesolevatele asjadele. Ainuüksi selline lähenemine aitab kõvasti stressi vähendada. Keskenduma õppimine võtab küll aega, kuid tulemused on seda paremad.
Sama kehtib ka kodus: võta ette üks asi korraga ning vii see lõpule. Kui sa ei jõuagi kõikide tegemistega valmis, siis tühja sellest — enamasti pole tegu eluküsimusega. Pea meeles: mida rohkem stressi sa lähed, seda rohkem lõivu tuleb sul maksta — näiteks vastikuid õudusunenägusid läbi elades.
3. Ei taha kukkuda
Üks tavalisemaid unenägusid on seotud kukkumisega. Vaata jällegi üle oma igapäevane elu: kas sulle tundub, et kontroll hakkab käest kaduma? Muuda oma argipäeva.
Kas sa näed unes lendamist? Lendamisega seotud unenäod on sagedased teismelistel, mis võivad viidata sellele, et inimene tunneb end ebakindalt ning tahaks parema meelega põgeneda suurekssaamisega kaasnevate kohustuste eest.
Täiskasvanu öised lendamised võivad aga viidata põgenemisele kellegi või millegi eest, probleemi eest, millele näkku ei taheta vaadata. Siin aitab, kui püüad n-ö kahe jalaga maa peale tagasi tulla ning muuta asju, mis sulle vastumeelsed on või sind igapäevaelus häirivad.
4. Lõpeta mõtete kerimine
Ikka uuesti ja uuesti tagasipöörduvad mõtted võivad peas korraliku väsimuse kokku jahvatada. Edasi-tagasi saalivad mõtted on ka halbade unenägude esilekutsujateks. Soovitus: katseta stopp - tehnikat . Niipea, kui mõtted jälle keerlema hakkavad, ütle pea sees endale “stopp!”
5. Kontrolli ravimeid
Mõned arstirohud, muuhulgas unerohud, võivad n-ö kõrvalmõjuna esile kutsuda halbu unenägusid. Seetõttu konsulteeri arstiga, kui kasutad pidevalt mõnd ravimit. Ka päevapealt mõne rohuga lõpetamine võib und häirida.
6. Vähem alkoholi
Kui palju sa alkoholi tarbid? Alkohol summutab und ning kui seda liiga palju saab, paiskuvad kõik peidus olnud unepildid üles ning tulemuseks ongi sageli õudusunenäod. Inimene peab igal ööl und nägema, see on omamoodi päeva läbivaatus ning kui unenägude ilmumist takistada, murravad need seda jõulisemalt esile.
Uurijad on ka spekuleerinud, et alkoholi liigtarbimisel saabuv seisund delirium tremens, kus inimene hakkab nägema hallutsinatsioone, on tegelikult „ärkvel nähtud uni“.
7. Keera külge!
Üks võimalus end halvast unest lahti raputamiseks on külge pöörata — nagu tahaksid vaadata, kes või mis sind unes taga ajab. Selleks pead aga n-ö unenäo sisse minema ja endale sisendama, et sa pead end pöörama.
8. Hakka vastu!
On teatud liik õudusunenägusid, kus sa pead ja saad ise unenäo sisu muuta. Tavaliselt on nende põhjustajaks kunagised halvad üleelamised, mida reaalsuses enam muuta ei saa, kuid mida unenäos aktsepteerima ei pea. Olgu selleks kas või mõni konkreetne isik — hakka vastu, suru ta nurka.
9. Kontrolli tervist!
Lase oma tervist kontrollida. Võib juhtuda, et halvad unenäod on tegelikult hoiatussignaaliks, et sinu kehas on midagi korrast ära.
10. Otsi abi!
Kui ükski nõu ei aita, otsi abi uneterapeudilt, arstilt, mõnelt saatusekaaslaselt. Ükskõik, millise tee sa valid , pea meeles: tegu on ikkagi sinu enda tervisega ning selle nimel tasub pingutada.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et une arvelt ei tohiks mitte kui midagi teha, sest nagu vahendas minut.ee Suomen Kuvalehti artiklit “ööpäevane ärkvelolek võrdub promillise joobega.” Mis siis põhimõtteliselt on sama ohtlik kui alkoholijoove. Tean,et noortele on võimatu selgeks teha, et tegelikult tuleb magada 7-8 tundi, sest nende tüüpiline vastus on “ma ju alles õpin.” Siis tegelikult sõltub kõik oma aja planeerimisest. Samuti kui sinu unenäod muutuvad väga veidrateks siis üritab su keha sulle läbi une sellest teada anda. Kuula, mis su keha sulle ütleb ja puhka, sest mõttetu ületöötamine ei too mingeid tulemusi vaid viib hoopis stressi.

Kasutatud kirjandus:

• http://unenagudeseletaja.blogspot.com/2008/10/unepuudus-sama-ohtlik-kui-alkoholijoove.html

• http://wapedia.mobi/et/Un i

• http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/article.php?id=17952316

• http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=7611

• http://et.wikipedia.org/wiki/Un i

• http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/51uni.ht m

• http://et.wikipedia.org/wiki/Insomnia

• http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/article.php?id=19211939

• http://sekretar.ee/?id=10944

15