Referaat Unehäired (16)

5 HEA

Unehäired

Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und.
Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Et kindlaks teha, kuidas unetus ainevahetusele môjub, uurisid teadlased 11 noort meest. Esimesel kolmel ööl tohtisid katsealused magada 8 tundi, seejärel 6 päeva järjest 4 tundi ja lôpuks nädal aega järjest 12 tundi. Kôige rohkem avaldas tähelepanu 4tunnine magamise periood. Selle aja jooksul, kui veres tôusis glükoosi konsentratsioon, langes türotropiini sisaldus. Need muutused on iseloomulikud normaalsele vananemisprotsessile. Arenenud riikides viimase 25 aasta jooksul tehtud uuringute põhjal esineb unetuse sümptomeid kolmel kuni 19,4 protsendil elanikkonnast.
Paljud inimesed kannatavad unehäirete all. Kui selline periood pikemat aega kestab, tuleks ennekôike pôhjus kindlaks teha. Pikaajalisi unehäireid tuleks vôtta tôsiselt ja selleks ka ravi leida. Une vajadus on erinev. Teadlased on kindlaks teinud, et keskmine une vajadus enamikes riikides on vähenenud 9 tunnilt 7 ja pooleni. Teadlased Chicago Ülikooli meditsiinikeskusest on tôestanud, et vähene magamine ei jäta jälgi ainult ajule, vaid môjutab kogu organismi.
Siis, kui inimene uinumiseks rohkem kui pool tundi vajab, on tegemist unetusega. Kui ta öö jooksul vähemalt kaks korda üles ärkab ja pikemaks ajaks ärkvele jääb, kuigi peaks esialgu 6 tundi ühtejutti rahulikult magama. Kui ta alles südaöö paiku vaevaliselt magama jääb, hommikul kell neli ärkab ja enam uinuda ei suuda.
Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks. Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all. Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist aga unetus tihti süveneb kui kannataja sellega tegeleb. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid.

Liigitus:
Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: