Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Referaat Unehäired (17)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Referaat Unehäired #1 Referaat Unehäired #2 Referaat Unehäired #3 Referaat Unehäired #4 Referaat Unehäired #5 Referaat Unehäired #6 Referaat Unehäired #7 Referaat Unehäired #8 Referaat Unehäired #9 Referaat Unehäired #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 411 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nazz89 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Laste unehäired

Lähte Ühisgümnaasium LASTE UNEHÄIRED Referaat LÄHTE 2008 Sisukord Lähte Ühisgümnaasium................................................................................................ 1 LÄHTE 2008................................................................................................................ 1 Sisukord........................................................................................................................ 2 Mis on unehäired ?...........................................................................................

Psühholoogia
thumbnail
6
pptx

Uni ja unehäired

Uni ja unehäired Kert Kongo KBp-14 UNI Uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. UNE VAJADUS ÖÖPÄEVAS VASTAVALT VANUSELE Vanus ja Keskmine olukord unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 1­12kuune 14­18 tundi 1­3aastane 12­15 tundi 3­5aastane 11­13 tundi 5­12aastane 9­11 tundi Nooruk 9­10 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 7­8 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) tundi

Inimese füsioloogia
thumbnail
20
pptx

Lizett Käos ja Laura Lisette Toomväli UNEHÄIRED Mis on unehäire?  Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks.  Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks:  Düssomniad (psühhogeensed häired)  Parasomniad (anormaalsed nähtused)  Muud unehäired Insomnia  Unetus e. insomnia on unehäire  Suutmatus magama jääda  Katkendlik uni  Liigvarajane ärkamine  Inimene magab aga mitte sügavalt  Ei teadvustata seda Insomnia  Esineb naistel ja vanematel inimestel  Põhjustaja võib olla stress  Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe  Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus  Ilmneb öö jooksul tihti  Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel  Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism 

Kategoriseerimata
thumbnail
16
docx

Ärevushäired

Referaat Ärevushäired Tartu 2010 Sisukord: 1.Sümptomid.......................................................................................................... 2 2. Tekkepõhjused.................................................................................................... 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7

Psühholoogia
thumbnail
17
doc

Referaat Uimastid

Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese

Inimeseõpetus
thumbnail
18
doc

Referaat "Mürgid"

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Mürgid Referaat Juhendaja: Ly Kukk Pärnu 2009 Sisukord: 1)Ecstasy 2)Amfetamiin 3)Metamfetamiin 4)LSD 5)Seened 6)Ketamiin 7)Kanep 8)Heroiin 9)Moonivedelik 10)Fentanüül ehk valge hiinlane 11)Metadoon 12)Kokaiin 13)Crack 14)GHB 15)Poppers 16)Rahustid Ecstasy Tabletid, mis tunduvad kahjutud, kuid mille kasutamine võib kehvasti lõppeda. Kuidas veel kutsutakse? E, komm, ketas, ratas. Mõnel tabletil on hüüdnimi sellel oleva pildi järgi. Kuidas välja näeb? Eri kuju ja värviga tabletid, millel on sageli mõni pilt peal. Mõnikord harva on ecstasy ka kapslitena. Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse? Ecstasy annab kasutajale tunde, nagu oleks tal rohkem energiat, see peletab une ja teravdab meeli

Kokandus
thumbnail
36
docx

Referaat abort

Tallinna Ülikool Abort Referaat Autorid: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on abort? 4 Ajalugu 5 Raseduse katkestamine medikamentoosse meetodiga 6–7 Raseduse katkestamine kirurgilise meetodiga 8–9 Abordid Eestis 10 Mille poolest ohtlik? 11 – 13 Abortide statistika 14 Ülevaated riigiti 15 - 16 Kokkuvõtte 17 Kasutatud kirjandus 18 2 Sissejuhatus Mis on siis abort ? Suurem osa naisi, kes teevad aborti ei tea tegelikult, millega on tegu. Neile on

Sotsiaalteadused
thumbnail
44
odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

psühhofarmakoteraapia (antidepressandid, anksiolüütikumid, uinutid, antipsühhootikumid, tümostabilisaatorid 2. mEKR, kTMS, valgusteraapia 2)psühhoteraapia 3) nõustamine 4) rehabilitatsioon e. taastusravi 1. toimetuleku oskuste taastamine (nt toetatud elamine, toetatud töökohad) 5) sotsiaalabi ­ sotsiaaltoetused, hooldekodud. Bioloogiliste tegurite korral farmakoteraapia jne, psühholoogiliste tegurite korral psühhoteraapia. Psüühikahäirete ravikorraldus .... 1) patsiendi diagnostilist uurimist (diagnoosi määramine); 2) patsiendi ja teiste isikute turvalisuse hindamist (patsiendi oht enesele ja teistele), 3) kohase ravireziimi määramist (ambulatoorne, statsionaarne, vältimatu, tahtest olenematu); 4) funktsionaalse kahjustuse hindamist (eelkõige sotsiaalse funktsioneerimise hindamine); 5) terapeutilise koostöö loomist ja selle säilitamine ning tõhustamist raviprotsessi käigus; 6) patsiendi psüühilise seisundi ja turvalisuse (riskide)

Psühholoogia




Kommentaarid (17)

Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Ma arvan, et jutt on hea, aga kahjuks mind ei aidanud, sest otsisin just vormistamise nõudeid.
21:45 14-11-2011
kykc profiilipilt
kerli aasaväli: ..Nüüd ma siis tean,miks ma ei maga :)
14:07 03-12-2010
TheEmoArtist profiilipilt
TheEmoArtist: noh, suht põhjalik
16:46 29-03-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun