Vastus leiad õppematerjalist: Uni

Kuidas desifreerida neid signaale mida me iseendale saadame?

Vastus leiad õppematerjalist: Uni

Uni (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida me unes näeme?
Kaua peab inimene ööpäevas magama?
Kuidas desifreerida neid signaale mida me iseendale saadame?

Tallinna Arte Gümnaasium
Kärt Mere
Uni
Referaat
Tallinn 2013
Sisukord:
Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3

Uni.................................................................................................................lk 4

Unenäod.........................................................................................................lk 5

Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6

Unenägude põhjused......................................................................................lk 6
Ärritus...................................................................................................lk 6-7
Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8
Tervis....................................................................................................lk 8-9
Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10

Unenägude meenutamine .......................................................................lk 10-11

Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11

Unehäired.....................................................................................................lk 12
Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13
Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14
Unehäirete mõju inimestele...................................................................lk 15
kuidas unetust leevendada.....................................................................lk 16

Somnabulism ehk kuutõbisus.................................................................lk 16-17

Unerohud ja uinutid ................................................................................lk 17-18
Kokkuvõte..........................................................................................................lk 19
Kasutatud kirjandus...........................................................................................lk 20
SISSEJUHATUS
Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. (wikipedia 2009/1).
Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks.
Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm.
1. Uni
Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis vaibub suuraju koore tegevus sedavõrd, et elektroentsefalogrammil (EEG) ilmnevad aeglased ja suure voltaaziga lained, mida ärkvelolekus ei esine. Aeglustub pulss ja hingamine ning alaneb arteriaalne vererõhk. Ligikaudu 90 minutise " aeglase " une perioodidele järgnevad nn paradoksaalse une perioodid, millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga , kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest , eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine . Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. ( Veldi 2009)
Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret
Kui kaua peab inimene ööpäevas magama?
Vanus ja olukord
Keskmine unevajadus päevas
Vastsündinu
kuni 18 tundi
1–12kuune
14–18 tundi
1–3aastane
12–15 tundi
3–5aastane
11–13 tundi
5–12aastane
9–11 tundi
Nooruk
9–10 tundi
Täiskasvanu, k.a vanemad inimesed
7–8 (+) tundi
Rase naine
8 (+) tundi
(Wikipedia 2009/3)
2.Unenäod
Aju töötab edasi ka peale magamajäämist. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade , vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud , näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid , pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. (www. omastehooldus .eu)
3.Unenägude kestus ja esinemine
Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu.
Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad , värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. (Mystika 2010)
4.Unenägude põhjused
4.1.Ärritus
Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie kehaline olek on iseäranis hea, hingamine sünnib kergelt ning me ei tunne aluse surumist, millel me magame.
Võttes mõned juhud , kus unenäo põhjuseks on olnud mingi magajale mõjuv ärritus, siis paistab, nagu võiks selle täiendamine teatavate piltidega ja stseenidega, selle tõlgendamine mõnikord sündida peaaegu silmapilkselt, kuigi magajale pärast näib, nagu oleks ta üle elanud terve pika unenäo. Eriti kuulsaks selle poolest on saanud tuntud prantsuse unenägude uurija Maury. Maury nägi unes (umbes 1840 a.), kuidas ta üle mõisteti kohut ja ta hukkamisele määrati. Ta nägi üksikasjalikult kuidas teda tapalavale viidi, timukas ta laua külge sidus ja tapakirve langetas . Ta tundis isegi kuidas tema pea lahutati ta kehast. Pärast suures hirmus ärkamist tundis ta oma kaelal voodi-eesriide keppi, mis oli kukkunud tema kuklale nagu giljotiini kirves. See kestis silmapilgu ja siiski oli ta selle välise mõju võtnud lähtepunktiks oma unenäole, milles oli järgnenud üksteisele nii suur hulk sündmusi. Siin paistab nagu oleks kogu sündmusrikas ja näiliselt pikk unenägu tegelikult kestnud ainult mõne silmapilgu – kepi kukkumisest kuni magaja ärkamiseni. Nüüd aga natuke teistsugune näide. Prantsuse uurijal Claviére’il oli äratuskell, mis helises kaks korda. Esimene kord tegi kell ainult kaks või kolm üksikut lööki ja 22 sekundi pärast oli harilik pidev helin . Ükskord nägi Claviére und, kus ta oli ühes rändteatris. Üks näitlejaist, kelle ta ära tundis istus laua taga, kesk näitelava ja kõneles kostüümide arvust ja rikkusest, mis näitlejate trupil on, millesse ta kuulub. Äkki oli kuulda lühike helin. Selle peale ütles ta "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib ühe kostüümi pärast, mille me oleme temalt tellinud". Ta tõusis ja läks näitelava tagaossa. Sel ajal Claviére’i isa oli astunud toolile ja ütles valju häälega: "On parem olla siin ja kuulata neist asjadest, kui olla mujal ja kuulda jutlust patust". Siis Claviére ütles isale : "Jah, nagu see sagedasti juhtub rändtruppides". Kohe peale seda ärkas ta äratuskella helina peale. Siit võib järeldada, et näitleja sõnad "Ahaa, see on äri, mis telefoneerib" järgnesid esimesele kella helinale ja seega oli kogu unenäo kestus neist sõnadest kuni Claviére’i ärkamiseni umbes 22 sekundit. Samade sündmuste kordamine ärkvelolekus nõuab keskmiselt 17 kuni 18 sekundit. Toodud unenäos ei ole seega kujutluste voolamine sugugi kiirem neile vastavate reaalsete sündmuste käigust. (Mystika 2010)
4.2.Tundmused ja soovid
Unenägude tekkimisel võivad tähtsat osa etendada ka meie tundmused ja soovid. Tundmuste puhul võiks arvestada kaht võimalust. Esimene: teatavad tundmused, seotud teatavate asjadega, olid meil juba varem olemas ja tundmuste mõju unenägude tekkimisele väljenduks niisugusel juhul kõigepealt selles, et me näeme und esmajoones neist elava "tundelise tooniga" värvitud asjadest. Mõned uurijad loevad seda tundmuste momenti väga tähtsaks teguriks meie unenägude tekkimisel. Teine võimalus seisneb selles, et mitmesuguste orgaaniliste protsesside läbi meis on une ajal esile kutsutud mingisugune üldine emotsionaalne ehk tundmusolek ja unenägu on sisult nagu selle põhjendus, nagu emotsionaalse olekuga antud üldise kava üksikasjalik täitmine. Mõnes unenäos võib esile astuda nii varem olnud kui ka alles une ajal kehaliste olekute läbi esilekutsutud tundmuste mõju.
Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. ( Mystika 2010 )
4.3.Tervis
Kui inimene haigestub füüsiliselt, siis unenäod sagenevad ja võtavad ähvardava varjundi. Nähakse košmaare, "musti" unenägusid. Riknenud toiduained, toores liha, must vesi annavad tunnistust algavatest seedesüsteemi häiretest. Paljas pealagi, räpakad juuksed, inetu peakuju, ebamugav kaabu, pinge või kuumuse tunne peas viitab pea haigestumisele.
Hingeldamise, mäkketõusu, raskustunde kaudu annavad endast märku hingamiselundid . Terve inimese unenägudele on iseloomulikud lennud , hüpped, liikumine. Erootilised unenäod on hea tervise tunnus. 14.-16.eluaastani moodustavad sellised unenäod umbes 10%, 18-20a veerandi ja 30a juba 30% kõigist unenägudest. Pärast seda hakkab sagedus aeglaselt alanema. Arstid teavad, et kui haige hakkab nägema erootilisi unenägusid, tähendab see, et asi hakkas liikuma paranemise suunas.
Raskete psühholoogiliste seisundite ja neurooside puhul nähtavad unenäod on märksa kummalisemad ja pole nii üheselt mõistetavad. Kõrgenenud tundlikkus on neurooside lahutamatu kaaslane , seetõttu muutub ka uni pinnaliseks ja rahutuks. Kuivõrd neuroos on enamasti seotud mingite lahendamata probleemidega, siis nähakse unes igasuguseid ebaõnnestumisi ja õnnetusi - sõda, kaklust, tulekahju, hirmu, mahajäämist (hilinemine rongile), rahulolematust (miski jäi tegemata, ei jõudnud, kaotasin midagi). Sageli ilmuvad unes just need situatsioonid, mida inimene ärkvel olles kardab ja väldib. Millegi ebameeldiva pikaleveninud ootuses me ei kannata välja ja hakkame ise endale unes looma selliseid situatsioone, kus see soovimatu on juba toimunud. Kui teid saadab pidevalt ärevustunne, millele te ei oska seletust leida, siis võite unes näha sõdu ja tapmist. teie üks pool sõdib teise poolega. (Mystika 2010)
4.4. Freudi arvamus
Kuulsa Viini psühhiaatri Freud ’i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes ainult harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Need on soovid, mis kui mittevastavad moraalseile ja sotsiaalse ümbruskonna nõudeile, võivad olla teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse. Meie teadvuses peituvate soovide iseloomu tõttu ei luba meie "sisemine tsensuur" neil väljenduda meie unenägudes otseselt. Selle tõttu tarvitab meie teadvus unenäos kaudset teed ja nimelt saavutab ta oma soovide rahuldamist sümboolselt. Niiviisi tuleb iga unenäo juures teha vahet kahe asja vahel: ühelt poolt unenäo manifestne ehk avalik sisu – need kujutlused, mis olid magajale otseselt antud ja millest ta pärast jutustab; teiselt poolt unenäo latentne ehk varjatud mõte – need mõtted ja soovid, mis peituvad unenäo manifestse sisu taga, millest unenäo nägija ise mitte midagi ei tea ja mida võib kindlaks teha ainult manifestsest sisust lähtuv ja erilisi meetodeid tarvitav analüüs. Lühidalt ütleb seega Freud’i teooria, et kõik meie unenäod või enamus neist on "sooviunenäod". Mitte kõik psühhoanalüütikud ei ole nõustunud Freud’i vaadetega. Alfred Adler (1870 – 1937), kes oli Freud’i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud’i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. (Freud 2007)
5.Unenägude meenutamine
Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol , ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mida unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võib, on alljärgnevad:
A. Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada.
B. Hoidke voodi kõrval märkmikku.
C. Lubage mistahes asjadel , mis teil käsil on, või vastustel, mida te otsite, tungida magamise ajal oma teadvusse. Moodustage küsimus ja esitage seda uinudes ikka ja jälle. Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse.
D. Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida! See pärsib teie võimet unenägusid meenutada.
E. Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. Sageli saavad just need mõttekimbud ülejäänud unenäo meenutamise katalüsaatoriks.
F. Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele.
(www.para-web.org)
6. Mida me unes näeme?
Kuidas dešifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame õudusega, mõistmata, mis meiega toimub. Tuleb arvestada, et seotud, loogilised unenäod reaalse sündmustiku ja reaalsete inimestega reeglina ei anna pilti teie sisemisest seisundist. Aga see, mis tundub mõttetu, mida on raske sõnades väljendada - mingid segased situatsioonid, imelikud inimesed, asjad, helid, aistingud, tunded - just see ongi kõige tähtsam.
7. Unehäired
Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks..
Unehäireid ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel.
Insomnia all kannatab tänapäeval suur hulk inimesi. Unehäired on kujunenud nii tavaliseks, et seda peetakse koguni loomulikuks. Moodne aeg ja tänapäeva kiire ja moodne tehnoloogiline eluviis toovad kaasa uusi haigusi, mis näiliselt tühistena vajavad tegelikult sekkumist.
Insomnikutel on magamajäämiseks kõik vajalik olemas: väsimus, unisus , vajadus ja tahe magada , kuid voodisse minnes uni kaob. (wikipedia 2009/2)
7.1 Insomnia erinevad liigid
Unehäired jagatakse:

Insomniaks - uinumise ja une püsivuse häire
Hüpersomniaks -liigunisus
Düssomniaks - une tsüklilisuse häire ja
Parasomniaks - kõige keerulisem ja hõlmab une ajal ilmnevad psüühika, käitumise jm häired, nt uneskõndimise (somnambulism), hirmutavad unenäod, laste öised hirmuhood, öise hammaste krigistamise (bruksism), öise voodimärgamise jt.

Mõnikord vajavad need häired asjatundlikku arstiabi. Öist voodimärgamist on sageli võimalik ravimitega kõrvaldada, kuid enamus parasomnia avaldusi vajab kannatlikku ja mõistvat suhtumist. Ajapikku mööduvad nad sageli ise.

Bruksism - hammaste krigistamine ja unes rääkimine ei peaks erilist muret tekitama, eriti kui neile ei kaasne muid, otseselt haiguslikke nähte.

Tähelepanu tuleb pöörata eluviisidele, olla kehaliselt aktiivne, vältida suitsetamist ja alkoholi ning olla ettevaatlik kofeiini sisaldavate jookide ja magusa, eriti šokolaadi tarvitamisega. (Mystika 2010)
7.2 Insomnia sagedased põhjused
Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Insomnia võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid . Võib kindlalt väita, et kesk- ja vanemas eas avalduvad unehäired on sageli noores eas esinenud unereziimi rikkumise tagajärg.
• Somaatilised
◦ infektsioossed haigused (nakkushaigused)
◦ kasvajad
◦ südamehaigused
◦ kõik valusid põhjustavad haigused
◦ kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused
◦ muud düskomforditunnet põhjustavad haigused
◦ sage urineerimine
◦ kroonilised kopsuhaigused

Füsioloogilised

◦ jet lag (siirdumine teise ajavööndisse)
◦ muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia)
• Psühholoogilised (primaarne insomnia)
◦ stress
◦ raske (tähendusega) haigus
◦ muutused inimese elus
• Psühhiaatrilised
◦ alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus
◦ ärevusega kulgevad häired
◦ generaliseerunud ärevushäire
◦ paanikahäire
◦ kohanemishäire
◦ depressioon
• Ravimid, ained
◦ alkohol
◦ nikotiin
◦ kofeiin
◦ vähivastased preparaadid
◦ vererõhku alandavad ravimid
◦ steroidid
◦ teofülliin
◦ türeoid-preparaadid
(Elštein 1968 )
7.3. Unehäirete mõju inimestele
Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest. Hommikul on tunda füüsilist kui ka psüühilist väsimust ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega.
Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb.
Funktsioonihäired:

unisus, keskendumisvõime halvenemine
motoorse reakstiooniaja pikenemine
halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi
mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine
vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine
kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus)
päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta

(wikipedia 2009/2)
7.4. Kuidas unetust leevendada
1.Mine voodisse, kui oled unine.
2. Tõuse voodist igal hommikul ühel ja samal ajal, samuti nädalalõppudel. Kui soovid ärgata hiljem, siis ära maga kauem kui 1 tund.
3. Väldi magamist päeval.
4. Väldi ülemäärast füüsilist pingutust õhtul.
5. Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
6. Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Tee endale selgeks millised ravimid, toidud ja joogid sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.
7. Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist.
8. Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel (see võib muutuda harjumuseks).
9. Tee magamistuba võimalikult soodsaks uinumiseks ja magamiseks (vaikus, temperatuur, valgustus).
10. Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.
(Unekliinik 2009)
8. Somnabulism ehk kuutõbisus
Somnabulismiks nimetatakse unes kõndimist, mis võib kaasneda unehäirete puhul.
Lastel tuleb uneskõndimist ehk kuutõbe enamasti ette 6-12. eluaasta vahel.
Magaja tõuseb järsku asemelt, kõnnib magades mõned minutid mööda tuba ringi ja leiab ise tee voodisse.
Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja enamasti ei tekita see suurt muret. Kuid mõni kuutõbine liigub ringi igal ööl ja on oht, et ta võib viga saada, kui ta satub näiteks kööki, kus on teravad esemed või läheb koguni uksest välja.
Kuutõbise tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Ärgates uneskõndija toimunut tavaliselt ei mäleta ning samuti ka nähtud unenägu mitte. Arvatakse, et uneskõndija ei suuda magades oma keha liikumist välja lülitada - ta ei kontrolli seda.
Uneskõndijat pole vaja äratada, vaid ta rahulikult voodisse tagasi juhatada .
Vahel võib inimene ärgata ka keset ööd ja näiteks tööle asuda , arvates, et on parasjagu töölemineku aeg ning on kodust väljunud ja alles siis avastada, et ta on unesegaduses öösel tänavale astunud. Seda kõike tehes ärkvel olles. Ka selline nähe on unehäiretest põhjustatud.
Nimetus kuutõbine tuleb rahvausust, et magajale peale paistev täiskuu paneb teda veidralt tegutsema. Sellepärast ka müüdid, et täiskuu ajal ei tohi inimene akna all magada, kui kuu peale paistab. Tegelikult see legend tõele ei vasta, vaid somnabulismi tekitavad unehäired. Uneskõndija võib ka unes rääkida, mida esineb tihemini kui magades kõndimist.
On juhtumeid, kus inimene on unesegaduses tapnud oma abikaasa, nähes unes, et ta kalastab.
Selle sarnaseid olukordi on veelgi ette tulnud ja kohus on ka inimesi seetõttu õigeks mõistnud, kuna on teadlaste poolt välja selgitatud , et inimene oli kuriteo toimepaneku ajal tõesti unesegaduses või kuutõbine. (Mystika 2010)
9. Unerohud ja Uinutid
Unerohud, uinutid ei ole parim lahendus uinumiseks. Uinutitel võib olla soovimatuid, vahel üsna tülikaid kõrvaltoimeid: uimasus, tasakaaluhäired, südamehäired jt.
Uinuteid võib võtta vaid akuutses kriisiseisundis ja ainult arsti ettekirjutusel. Need leevendavad küll närvilisust ja panevad magama, aga pärsivad elulusti, positiivse mõtlemismalli ja ettevõtlikkuse. Peale selle jäädakse neist sõltuvusse nagu uimastitest ja lõpuks põhjustavad need omakorda unehäireid.
Paremaid ja püsivamaid tulemusi saab unehäirete korral psühhoteraapiast ja psühholoogilisest abist, millel on palju variante ja võtteid.
Püsivamate tulemuste vältimatuks eelduseks on aga kuulumine kaasaegsesse, võimalikult elutervesse kooslusse (perekonda, mõttekaaslusse, klubisse, spordiorganisatsiooni , usukogudusse jms). Vaja on endale teadvustada oma seisund ja hoida ennast aktiivses tegevuses.
Unerohu rahustav mõju võib ulatuda 18 tunnini. Nii tunned pärast unerohuga magatud ööd omamoodi pohmelust, reaktsioonid on aeglasemad ning sellest võib tekkida õnnetusi. Unerohi võib vähendada unenägude nägemist. See võib tekitada masendust, sest unenägudes lahendame eluprobleeme alateadvuse tasemel.
Unerohud võivad põhjustada ka mäluprobleeme. Eriti peaksid taoliseid ravimeid vältima nooremad inimesed.
Une saabumist soodustavad ka looduslikud ravimid ja teed. Kindlasti tuleks unehäirete korral pöörduda arsti juurde. (Loogna, Georg / Naomi 1998)
Kokkuvõte
Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Selle üllatava tulemuse põhjal on eksperdid järeldanud, et unehäirete teema ja unehäiretega toime tulemine vajab senisest suuremat kajastamist ning tähelepanu. (www.arst.ee)
Kroonilist unehäiret võib sageli käsitleda kui halbade harjumuste tagajärge, millest
on sama raske vabaneda kui muudestki ebasoovitavatest harjumustest. Kui tuleb veeta mõni unetu öö, siis organism korvab selle järgmiste ööde rahulikuma une või päevaste tukastustega. Inimestena peksime jälgima palju me magama ja millistes tingimustes seda teeme. Korralik uni on suuresti meie päeva vundamet , ärme jäta seda unarusse!
Kasutatud kirjandus

Wikipedia 2009/1. Uni. http://et.wikipedia.org/wiki/Un i
Wikipedia 2009/2. Insomnia. http://en.wikipedia.org/wiki/Insomnia
Wikipedia 2009/3. Sleep . http://en.wikipedia.org/wiki/Sleep
Unekliinik 2009. Uni ja unetus. http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-4100/Uni-ja-unetus
Mystika . Unenäod. http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od
https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/25584/iga-kolmas-inimene-poeb-unetust-enesele-teadmata
http://www.omastehooldus.eu/puhkus-ja-un i
http://www.para-web.org/archive/index.php/thread-5346-8.html
Freud, Sigmund 2007. Unenägude tõlgendamine.
Elštein, Natan 1968. Uni ja unetus. Teadus ja tervis.
Loogna, Georg / Naomi 1998. Väsimus. Unetus. Valu .
Veldi, Marlit 2009. Uneraamat.

.DOC Laadi alla originaalfail 20 lk · .doc · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

k2tu_94 Õppematerjali autor

uni, unenäod, une kestus, põhjused jne

unenägu unenäod insomnia freud unetus uni unenäod une kestus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Unehäired ja somnabulsim

leiab ise tee voodisse. Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja enamasti ei tekita see suurt muret. Kuid mõni kuutõbine liigub ringi igal ööl ja on oht, et ta võib viga saada, kui ta satub näiteks kööki, kus on teravad esemed või läheb koguni uksest välja. Kuutõbise tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Ärgates uneskõndija toimunut tavaliselt ei mäleta ning samuti ka nähtud unenägu mitte. Arvatakse, et uneskõndija ei suuda magades oma keha liikumist välja lülitada - ta ei kontrolli seda. Uneskõndijat pole vaja äratada, vaid ta rahulikult voodisse tagasi juhatada. Vahel võib inimene ärgata ka keset ööd ja näiteks tööle asuda, arvates, et on parasjagu töölemineku aeg ning on kodust väljunud ja alles siis avastada, et ta on unesegaduses öösel tänavale astunud. Seda kõike tehes ärkvel olles. Ka selline nähe on unehäiretest põhjustatud.

Psühholoogia

doc

Uni- referaat

kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem

Inimese õpetus

doc

Konspekt: Uni ja unenäod

Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses

Inimese õpetus

doc

Unenägu-referaat

tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine; · muutused hingamises ja pulsi sageduses.( Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le.); · üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega

Inimese õpetus

doc

Unenäod

Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses

Psühholoogia

doc

Unenäod

seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kui inimesel on soov olla rikas, näeb ta tihti unes raha ja kõike sellega seonduvat. 1 Unenägude põhjused Unenäod võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline.

Bioloogia

rtf

Unenäod

Näljane näeb tihti unes sööki, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kuulsa Viini psühhiaatri Freud'i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Need võivad olla meie teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse. Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja".

Psühholoogia

rtf

Unenägude seos reaalsusega

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid