Unetus (0)

Unetus
referaat
7a
Tallinn 2009
Sisukord
1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3
2. Uni ja unetus ..........................................................................................lk 4
3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5
4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6
5. 10 unenippi............................................................................................lk 7
6. Unehäired..............................................................................................lk 8-9
7. Lõppsõna...............................................................................................lk 10
8. Kasutatud kirjandus................................................................................lk 11
Sissejuhatus
Otsustasin teha oma referaadi unetusest ja unehäiretest, sest mul on ka endal olnud vahest probleeme magama jäämisega. Samuti olen lugenud ja kuulnud sellest teemast ennegi ning see lihtsalt hakkas huvi pakkuma. See referaat sisaldas ka infot unehäirete kohta ja need lisasin siia kõigest selle pärast, et needki huvitasid mind. Uurimustööd tehes sain teada palju uut ja põnevat.
Uni ja unetus
Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda.
See on väga sageli esinev sümptom. Unetus esineb tihti koos ärevus- ja meeleoluhäiretega. Kerge depressiooni ja ärevushäirete korral avaldub unetus uinumisraskuste ja une katkendlikkusena, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Unetuse sümptomid pole eriti spetsiifilised . Mõlema, nii ärevuse kui depressiivsuse korral võib esineda uinumisraskusi, une katkendlikkust, samuti ka liigvarajast ärkamist. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod.
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda . Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel, kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni – uni, mis on rahutu , katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult .
Inimene veedab umbes 1/3 oma elust magades . Ilma uneta ei tuleks inimene oma eluga toime ja ei saaks elada hea tervise juures. Hea uni on absoluutselt vajalik selleks, et me saaksime elada head elu.
Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuni pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Ameerika Ühendriikides tehtud uurimuse kohaselt kannatab unetuse all sageli 25% elanikkonnast, 10% on kroonilise unetuse all kannatajad. Unetus diagnoositakse vaid osal uneprobleemidega inimestel ja sageli ei ravita unetust õigesti. See mõjutab unetuse all kannatavaid inimesi ja kogu ühiskonda.
Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon . Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet.
Unenorm muutub koos eaga väiksemaks, aga inimene ei taha seda endale tunnistada. Samaviisi muutub ka unevajadus, sest uni on seotud inimese füsioloogia ja anatoomiaga nagu kehakaalgi.
Naisterahvad kurdavad küll rohkem, ei arvata, et nad oleksid rohkem unetud kui mehed. Unetus on täiesti üldinimlik probleem - ka erialakirjandusest loetu kinnitab seda.
Patsientidega, kes on arsti poole pöördunud unehäiretega, on nii: uneaegsete hingamishäiretega on tõepoolest ülekaalus mehed ja lihtsalt unetuseprobleemiga jõuavad arsti juurde enamasti naised. On levinud seisukoht, et enamasti norskavad mehed, aga tegelikult norskavad ka naised. Nii on ühtmoodi unetuid nii naisi kui ka mehi.
4
Unetuse sümptomid ja tagajärjed
Unetus on üks enamlevinud terviseprobleemidest. Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi üle sageli või pidevalt. Unetuse korral on peamised kaebused uinumisraskused, sagedased öised ärkamised või mittekosutav uni. Paljudel juhtudel esineb unetusega inimestel probleeme päevase toimetulekuga. Unetus esineb siis, kui inimene ei ole rahul oma unega ja see häirib teda.
Krooniline unetus halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti. Unega rahulolematute seas hindab 70% oma päevast toimetulekut unetuse tõttu kahjustatuks. Unetus võib lisaks elukvaliteedile mõjutada ka inimeste füüsilist tervist. Unetutel võib esineda suurem risk südamehaigustesse või diabeeti haigestumiseks . Unetutel on väsimusest tingitud autoõnnetuste risk kaks korda suurem. Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel.
Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii:
primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus.
sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus.
Laias laastus jagunevad unehäired kaheks:
· düssomniad
· parasomniad.
DÜSSOMNIA puhul võivad unetust põhjustada kas kehasisesed või kehavälised tegurid.
Näiteks kuulub düssomnia alla obstruktiivne uneapnoe sündroom: kui une ajal vajub hingamistee kokku, siis ärkab inimene korduvalt üles. See on kehasisene põhjus.
Kehaväline põhjus võib olla näiteks see, kui Tallinna inimene magab trammirööbaste lähedal ja trammimüra on teda ärritanud aastate jooksul. Kui see noores eas teda ei sega, siis vanemaks saades hakkab järjest rohkem häirima.
PARASOMNIAD on uneaegsed ebanormaalsed nähtused. Nende hulka kuuluvad niisugused asjad, mida tuleb mõnikord ette meil kõigil; kui aga seda juhtub liiga palju, siis muutuvad need ebanormaalseks. Näiteks kiristavad kõik inimesed aeg-ajal hambaid, aga kui selle tõttu juba hambad murduvad, siis on see kindlasti haigus. Kui inimene väga tugevasti hambaid kiristab, võib ta ka selle peale üles tõusta ning tema unekvaliteet on kindlasti halvem kui muidu.
Me kõik oleme tundnud unealguse võpatust, kui hakkame magama jääma. Iseenesest on see pindmisest unest sügavasse üleminekul normaalne nähtus. Ebanormaalseks aga kujuneb võpatus siis, kui seda esineb nii tihti, et inimene ei jäägi enam magama.
Arvatavasti on kõik inimesed unes rääkinud. Aga kui see muutub nii sagedaseks, et halvendab une kvaliteeti, siis on see unehäire.
Kõigi nende asjade pärast võivad inimesed üles ärgata ja olla unetud. Nagu ka uneskõndimise tõttu.
5
Tõved ja tabletid ei anna und
Unehäired võivad tekkida ka somaatilistest (kehalistest) haigustest , näiteks rahutute jalgade sündroomist. Unetust võib tulla ka psüühikahäiretest: näiteks depressiooni puhul on oma kindel unemuster, kus unestaadiumide proportsioonid on muutunud. Sel juhul on unehäire sekundaarne.
Küllalt levinud haigus on Parkinsoni tõbi, mille ravimid tekitavad unetust. Paljud muudki ravimid võivad une viia - selline märge on kirjas ka patsiendi infolehel. Kuid iga inimene on oma eripäradega: ühelt võtab ravim une, teiselt mitte.
On unetust, mis on seotud unerohuga. Üks võimalus on, et unerohu võtmine on muutunud rituaaliks : inimene on harjunud enne magamaminekut unetabletti võtma ja kui ta seda ei tee, siis muutub rahutuks, ärevus kasvab ja ta ei jää magama. Nüüd on inimesed haiglas enamasti lühikest aega, varem olid küllalt kaua - seal anti neile õhtuti unerohtu ja tekkiski harjumus seda võtta.
Kui inimene on unetu olnud juba aastaid, on väga raske välja selgitada, mis täpselt selle taga on olnud - nii on välja kujunenud sekundaarne unetus.
Mõnele on öökullielu loodud
Osa inimestel pole mõtet enne ühte-kahte öösel voodisse vähkrema minnagi, sest nad ei jää varem magama. Miks?
On olemas
· hilise uneaja sündroom
· ja varase uneaja sündroom.
On inimesi, kes lähevad öösel kell 2 magama ja tõusevad hommikul kell 10 - neil on hilise uneaja sündroom - nad on lihtsalt selliseks loodud. See on nagu vasakukäelisusega: me võime kellegi paremakäeliseks ümber õpetada, kuid tema anatoomia ja füsioloogia vastavad ikka paremakäelise omale.
On ka varase uneaja sündroom: inimene läheb vara magama ja ärkab vara üles. Tüüpiliselt kujuneb see välja vanemas eas, kuid siis on see juba ealine muutus. Varase une sündroom on võimalik ka nooremas eas, ja täiesti omaette nähtusena.
Neid sündroome saab päris lihtsalt selgeks teha. Inimese une ja ärkveloleku vaheldumist iseloomustab küllalt palju kehatemperatuurikõver, mis ööpäeva jooksul muutub. Kõige madalam kehatemperatuur on tavaliselt öösel kella 2 ja 4 vahel. Hilise uneaja sündroomiga inimestel aga on kõige madalama kehatemperatuuri aeg mõni tund edasi nihkunud - hommiku poole.
Oluline on, millal kehatemperatuur tõusma hakkab. Sellega käib kaasas biorütmide aktiivsemaks muutumine - et oleksime päevatööks valmis. Üks inimene on selleks valmis hommikul kell 8, teine aga alles päeval kell 12.
Keemilistest ainetest, mis unetust põhjustavad, tuleb ära märkida mitteselektiivsed beetablokaatorid, teatud tüüpi valuvaigistid, barbituraadid , bensodiasepiinid, efedriin , kilpnäärmehormoonid, teofülliin, alkohol , kofeiin , amfetamiin, hallutsinogeenid , kokaiin ja opiaadid .
6
10 unenippi
10 unereeglit, mida saab eneseabiks rakendada igaüks:
1. Ei tohiks magada päeval.
2. Õhtuti tuleks hoiduda kohvist ning teistest ergutavatest jookidest.
3. Tuleks vältida une- eelset suitsetamist , alkoholi ja rahusteid – kaks viimast põhjustavad une ajal liigset lõdvestumist.
4. Liikuda tuleks regulaarselt, kuid füüsilisi harjutusi ei tohiks teha vähemalt kolm tundi enne magamaheitmist.
5. Magamistuba peaks olema pime, vaikne ja jahe.
6. Enne magamaminekut tuleks teha midagi rahustavat (lugeda, joonistada, käsitööga tegeleda vms) ja voodisse heita, kui tunne on unine.
7. Hilisõhtul tuleks vältida vürtsiseid toite ja ülemäärast söömist.
8. Teleri peaks sulgema vähemalt tund enne voodisse pugemist.
9. Voodisse minnes ei maksa heietada muremõtteid.
10. Õhtuti tuleks magama minna ja hommikuti voodist tõusta iga päev samal ajal, k.a nädalavahetustel. Kui on soov ärgata hiljem, siis ei tohiks magada kauem kui 1 tund.
7
Uneapnoe
Tähtis halva öise une põhjus on une ajal ilmnev hingamisseisak ehk uneapnoe. See tähendab üle 10 sekundi kestvat hingamiskatkestust, mis võib une ajal palju kordi korduda. Katkestusega kaasneb rahutus , häälekas norskamine, öine higistamine ja hommikune peavalu. Järgmisel päeval vaevab patsienti ülemäärane päevane väsimus ja isegi mälu halvenemine. Seisundi kohta kasutataksegi nimetust uneapnoe sündroom.
Uneapnoe sündroomi tähtsaim põhjus on ülemiste hingamisteede ummistus, mida põhjustab keele- ja neelulihaste ajutine lõtvumine. Lastel võivad sündroomi põhjuseks olla üksnes suurenenud kurgumandlid või adenoidid ja see kaob nende eemaldamisel . Põhjus võib peituda ka peaaju hingamist reguleerivates osades. Sel juhul on tegemist trentraalse uneanoe sündroomiga.
Enamik uneapnoe sündroomi põdevatest patsientidest on tüsedad, mis tõttu esimeseks ravivõtteks on kõhnumine. Ravi on põhjendatud, sest sündroomiga kaasneb sageli kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, rütmihäired ja isegi äkksurm. Kui kõhnumine ei õnnestu või kui selle mõju pole piisav, võidakse patsiendile koju kaasa anda seade, mille abil ta saab suurendada hingamisteedesse mineva õhu rõhku. Seisundit võib parandada ka suulae ja neelu opereerimise teel, mille käigus saab kõrvaldada kingamisteede ummistused.
Une-ärkvelolekurütmide häired
Iga inimene on kohanenud elama umbes 24 tundi kestva ööpäeva rütmis. Kui rütm muutub, siis muutub ka harilik une-ärkvelolekurütm ja tekivad unehäired. Tavalisemateks põhjusteks on vahetustega töö, regulaarsete päevaste toimingute muutumine ning muud häired, mis põhjustavad vastuolu inimese une-ärkvelolekurütmi ja tema ümbruskonna tegutsemisrütmi vahel. Organismi oma rütmi nimetatakse bioloogiliseks kellaks.
Tüüpiline une-ärkvelolekurütmi häire põhjus on ka kiire minek ühest ajavööndist teise. See on tuttav kõigile kontinentidevahelisi lennureise teinud reisijatele. Sel puhul tekkiv ajavahe stress ehk jet lag, reaktiivlennuki ehk jeti vahendusel sündiv ajavahe, põhjustab nii võimetust normaalsel ajal magama jääda kui ka ülemäärast päevast väsimust. Sümptomite põhjuseks on see, et organism järgib vana ööpäevarütmi ja kohaneb uuega üksnes vähehaaval, mõne ööpäeva jooksul.
8
Narkolepsia
Kõige tähtsam sunnitud tukkumishoogusid põhjustav haigus on narkolepsia ehk tukkumistõbi ehk haiguslik unisus . Tukkumine esineb tavaliselt igavuse või üksluiste olukordade puhul, nagu sõidukis või loengul. Koguni pooled narkolepsiahaiged tukastavadki liikluses ja satuvad seetõttu õnnetustesse.
Narkolepsia on osaliselt päritav kiire une regulatsiooniga seotud haigus, mis ilmneb tavaliselt 15-30 aasta vanuses. Asjaomane ei saa sinna midagi parata, et ta tukastab, nii et tegemist ei ole laiskuse ega mugavusega. Peale tukkumishoo võib eriti koos naermisega esineda katapleksiat ehk mõni sekund kestvaid hoogusid, mille ajal mõnede lihasrühmade lihastest kaob normaalne lihaspinge. Siis võivad patsiendi põlved nõksatada või esemed tema käest maha kukkuda , kuid teadvust ta ei kaota. Peale selle võib tukastamishetkel esineda viirastusi ehk hallutsinatsioone ning liikumisvõime võib tukastamise või ärkamise ajal hetkeks kaduda.
Narkolepsia ravis on kasutatud erksust suurendavaid ravimeid, eriti anfetamiini, aga sellega kaasneb harjumise oht. Uusim ravim on matsindool. Toidusedelis ei tohiks väga palju olla suhkrut ehk süsivesikuid, sest need suurendavad unisust. Auto- või vedurijuhi vms amet patsientidele teadagi ei sobi.
Rahutute jalgade sündroom
Unetust võivad põhjustada ka rahutud jalad, mille all mõeldakse puhkamise ajal tekkivat vajadust liigutada jalgu nendes tekkiva ebameeldiva tunde tõttu. Sümptom võib kaasneda muu hulgas aneemia või perifeersete närvide kahjustusega, lisaks võib seda esineda naistel raseduse ajal.
Norskamine
Eriti levinud sümptom on norskamine, mis on meestel tunduvalt sagedasem kui naistel. Norskamise esinemissagedus kasvab umbes kuni 65. eluaastani, nii et seda esineb kõige rohkem keskealistel. Norskamise põhjuseks on neerulihaste toonuse nõrgenemine une ajal, millest tuleneb hingamisteede ahanemine või sulgus sissehingamisel . Sümptomi tekkeviis on seega samasugune nagu uneapnoe sündroomiga kaasneva norskamise puhul, kusjuures halvimal juhul võibki tagajärjeks olla hingamisseisak.
Norskamise esmane ravi on kõhnumine, kuid peale selle võib pidžaama selja peale õmmelda tennisepalli. See takistab selili magamist, kuna just selles asendis esineb norskamist kõige enam.
Ehkki norskamine on üldiselt süütu sümptom, võib sellele kaasuda suurem südame- ja veresoonehaiguste oht. Sümptom ei ole siiski muret tekitav, kui sellega ei kaasne hingamisseisakuid ega tavatut päevast väsimust. Halvimal juhul on norskamine nii häälekas, et see ei häiri mitte ainult korterikaaslasi, vaid ka naabreid. Kõvaks peetakse norskamist, mis ületab 72 detsibelli 20 sentimeetri kaugusel peast .
Unehäired lastel
Unesrännet esineb vähemalt üks kord koguni viiendikul elanikkonnast ja see ei ole mingisuguse raske haiguse märgiks. Häire kaasneb tavaliselt sügava une perioodidega ning kestab mõne minuti, kusjuures laps üldiselt oma kõndimist ei mäleta. Nii lastel kui täiskasvanuil esinev häire on uneskõnelemine, mis on kõige tavalisem kerge une ajal. See ei ole tõeline unehäire, vaid peegeldab üldiselt häiritud öist und.Sama käib ka painajalike unenägude kohta, mida on vist küll igaüks mõnel korral elu jooksul näinud. Öist hammastekiristust ehk brukismi kohtab nii lastel kui ka täiskasvanutel, lastel siiski märgatavalt enam. Kiristus võib vigastada hambaid, ent muud kahju sellest ei ole.Öist peanoogutust esineb peaaegu üksnes lastel.
9
Lõppsõna
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui ka vaimses elus. Uni värskendab ning annab meile energiat töötamiseks. Kuid kahjuks on insomnia ehk unetus väga sageli esinev sümptom, mis raskendab inimese magamist. Ning kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetusega võivad kaasneda ka une-, ärevus- või meeleoluhäired.
10
Kasutatud kirjandus
1. http://www.nycomed.ee/ee/Menu/Tervis/Tervis/Unetus/
2. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/0204/main3.html
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Unetus
4. http://www.hot.ee/allen/dreams.ht m
5. Jorma Palo "Tervise käsiraamat" lk 501
11