Unehäired ja somnabulsim (2)

Pelgulinn Gümnaasium
Getter Vahar
Unehäired ja somnabulsim
Referaat
Tallinn 2007
SISSEJUHATUS
Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes . Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi.
Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju , eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks.
Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm.
UNI
Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis vaibub suuraju koore tegevus sedavõrd, et elektroentsefalogrammil (EEG) ilmnevad aeglased ja suure voltaaziga lained, mida ärkvelolekus ei esine. Aeglustub pulss ja hingamine ning alaneb arteriaalne vererõhk. Ligikaudu 90 minutise " aeglase " une perioodidele järgnevad nn paradoksaalse une perioodid, millest igaüks võib kesta 5 minutist tunnini. Nii läbib inimene öö vältel 4-6 paradoksaalse une faasi. Viimased on saanud oma nimetuse sellest, et antud une faasis sarnaneb EEG ärkveloleva inimese biovoolude graafilise pildiga , kuid samas on uni väliselt sügav. Veel enam - osa lihastest , eriti kaela ja näo alaosa (lõuapiirkonna) lihased lõõgastuvad täielikult. Samas tekivad silmi liigutavates lihastes ja laugudes kiired tõmblused. Seetõttu nimetatakse seda une faasi kiirete silmaliigutuste (REM - rapid eye movements) uneks, kus esinevad unenäod, mis aga paljudel kustutab järgnev "aeglase" une faas. Paradoksaalsele unele kaasneb vererõhu kõikumine, ebaühtlane hingamine ning südamerütmi kiirenemine . Mälumisliigutused ja mõningane hammaste krigistamine on sagedased. Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav.
Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret
Kui kaua peab inimene ööpäevas magama?

• Imikud magavad keskmiselt 16 tundi
  
• Noorukid keskmiselt 9 tundi
  
• Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi
  
• Naised raseduse ajal magavad mõned tunnid kauem kui tavaliselt
  
• Vanemad inimesed (üle 65 - 70a) magavad 6 tundi ja vähem, vananedes unevajadus väheneb.
  

UNEHÄIRED
Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks..
Unehäireid ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel.
Insomnia all kannatab tänapäeval suur hulk inimesi. Unehäired on kujunenud nii tavaliseks, et seda peetakse koguni loomulikuks. Moodne aeg ja tänapäeva kiire ja moodne tehnoloogiline eluviis toovad kaasa uusi haigusi, mis näiliselt tühistena vajavad tegelikult sekkumist.
Insomnikutel on magamajäämiseks kõik vajalik olemas: väsimus, unisus , vajadus ja tahe magada , kuid voodisse minnes uni kaob.
Insomnia erinevad liigid
Unehäired jagatakse:

• Insomniaks - uinumise ja une püsivuse häire
  
• Hüpersomniaks -liigunisus
  
• Düssomniaks - une tsüklilisuse häire ja
  
• Parasomniaks - kõige keerulisem ja hõlmab une ajal ilmnevad psüühika, käitumise jm häired, nt uneskõndimise ( somnambulism ), hirmutavad unenäod, laste öised hirmuhood, öise hammaste krigistamise (bruksism), öise voodimärgamise jt.
  

Mõnikord vajavad need häired asjatundlikku arstiabi. Öist voodimärgamist on sageli võimalik ravimitega kõrvaldada, kuid enamus parasomnia avaldusi vajab kannatlikku ja mõistvat suhtumist . Ajapikku mööduvad nad sageli ise.

• Bruksism - hammaste krigistamine ja unes rääkimine ei peaks erilist muret tekitama, eriti kui neile ei kaasne muid, otseselt haiguslikke nähte.
  

Tähelepanu tuleb pöörata eluviisidele, olla kehaliselt aktiivne, vältida suitsetamist ja alkoholi ning olla ettevaatlik kofeiini sisaldavate jookide ja magusa, eriti šokolaadi tarvitamisega.
INSOMNIA SAGEDASED PÕHJUSED
Unehäired tekivad ülekurnatuse, psühhotrauma, eriliselt repressioonitrauma, elukorra- ja -rütmi häirituse, peaaju vigastuse, ajuveresoonte lubjastumise jms korral. Insomnia võib avalduda hirmutava sisuga või õudusunenäona, öise hirmusööstuna, unes rääkimise ja lihastõmblustena, ka uneskäimisena. Poolärkvel või suikudes võivad ilmuda eredad kujutluspildid . Võib kindlalt väita, et kesk- ja vanemas eas avalduvad unehäired on sageli noores eas esinenud unereziimi rikkumise tagajärg.
• Somaatilised
◦ infektsioossed haigused (nakkushaigused)
◦ kasvajad
◦ südamehaigused
◦ kõik valusid põhjustavad haigused
◦ kehatemperatuuri tõusu põhjustavad haigused
◦ muud düskomforditunnet põhjustavad haigused
◦ sage urineerimine
◦ kroonilised kopsuhaigused

• Füsioloogilised
  

◦ jet lag (siirdumine teise ajavööndisse)
◦ muutuva ajagraafikuga tööiseloom ( sekundaarne insomnia)
• Psühholoogilised (primaarne insomnia)
◦ stress
◦ raske (tähendusega) haigus
◦ muutused inimese elus
• Psühhiaatrilised
◦ alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus
◦ ärevusega kulgevad häired
◦ generaliseerunud ärevushäire
◦ paanikahäire
◦ kohanemishäire
◦ depressioon
• Ravimid , ained
◦ alkohol
◦ nikotiin
◦ kofeiin
◦ vähivastased preparaadid
◦ vererõhku alandavad ravimid
◦ steroidid
◦ teofülliin
◦ türeoid-preparaadid
UNEHÄIRETE MÕJUD INIMESELE
Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest. Hommikul on tunda füüsilist kui ka psüühilist väsimust ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega.
Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb.
Funktsioonihäired:

• unisus, keskendumisvõime halvenemine
  
• motoorse reakstiooniaja pikenemine
  
• halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi
  
• mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine
  
• vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine
  
• kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid ("REM-uni" ärkvelolekus)
  
• päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta
  

SOMNABULISM ehk KUUTÕBISUS
Somnabulismiks nimetatakse unes kõndimist, mis võib kaasneda unehäirete puhul.
Lastel tuleb uneskõndimist ehk kuutõbe enamasti ette 6-12. eluaasta vahel.
Magaja tõuseb järsku asemelt, kõnnib magades mõned minutid mööda tuba ringi ja leiab ise tee voodisse.
Enamik kuutõbiseid ei liigu väga sageli ja enamasti ei tekita see suurt muret. Kuid mõni kuutõbine liigub ringi igal ööl ja on oht, et ta võib viga saada, kui ta satub näiteks kööki, kus on teravad esemed või läheb koguni uksest välja.
Kuutõbise tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Ärgates uneskõndija toimunut tavaliselt ei mäleta ning samuti ka nähtud unenägu mitte. Arvatakse, et uneskõndija ei suuda magades oma keha liikumist välja lülitada - ta ei kontrolli seda.
Uneskõndijat pole vaja äratada, vaid ta rahulikult voodisse tagasi juhatada .
Vahel võib inimene ärgata ka keset ööd ja näiteks tööle asuda , arvates, et on parasjagu töölemineku aeg ning on kodust väljunud ja alles siis avastada , et ta on unesegaduses öösel tänavale astunud . Seda kõike tehes ärkvel olles. Ka selline nähe on unehäiretest põhjustatud.
Nimetus kuutõbine tuleb rahvausust, et magajale peale paistev täiskuu paneb teda veidralt tegutsema. Sellepärast ka müüdid, et täiskuu ajal ei tohi inimene akna all magada, kui kuu peale paistab. Tegelikult see legend tõele ei vasta, vaid somnabulismi tekitavad unehäired. Uneskõndija võib ka unes rääkida, mida esineb tihemini kui magades kõndimist.
On juhtumeid, kus inimene on unesegaduses tapnud oma abikaasa, nähes unes, et ta kalastab.
Selle sarnaseid olukordi on veelgi ette tulnud ja kohus on ka inimesi seetõttu õigeks mõistnud, kuna on teadlaste poolt välja selgitatud , et inimene oli kuriteo toimepaneku ajal tõesti unesegaduses või kuutõbine.
KUIDAS INSOMNIAST VABANEDA

• Magamistoa ideaaltemperatuur on 16-18 kraadi.
  
• Magamistuba võiks olla soovitatavalt jahe.
  
• Väldi alkoholi kasutamist 2 tundi enne magama minekut.
  
• Väldi kohvi joomist peale kella nelja või 6 tundi enne magama minekut. Proovi vältida ravimeid, toite ja joke, mis sisaldavad kofeiini või muid stimuleeriva toimega aineid.
  
• Väldi suitsetamist mõned tunnid enne magamist.
  
• Liigu regulaarselt õhtul, kuid väldi ülemäärast füüsilist pingutust. Ka värske õhk teeb head.
  
• Tegele millegi rahustavaga enne magama minemist, lõõgastu.
  
• Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö ärgates öösel
  
• Arenda välja teatud kindel rutiin enne voodisse minekut ja une saabumist (nt. õhtu-uudised, kerge söömine, pesemine vms.).
  

Unerohud ja Uinutid
Unerohud, uinutid ei ole parim lahendus uinumiseks. Uinutitel võib olla soovimatuid, vahel üsna tülikaid kõrvaltoimeid: uimasus, tasakaaluhäired, südamehäired jt.
Uinuteid võib võtta vaid akuutses kriisiseisundis ja ainult arsti ettekirjutusel. Need leevendavad küll närvilisust ja panevad magama, aga pärsivad elulusti, positiivse mõtlemismalli ja ettevõtlikkuse. Peale selle jäädakse neist sõltuvusse nagu uimastitest ja lõpuks põhjustavad need omakorda unehäireid.
Paremaid ja püsivamaid tulemusi saab unehäirete korral psühhoteraapiast ja psühholoogilisest abist, millel on palju variante ja võtteid.
Püsivamate tulemuste vältimatuks eelduseks on aga kuulumine kaasaegsesse, võimalikult elutervesse kooslusse (perekonda, mõttekaaslusse, klubisse, spordiorganisatsiooni , usukogudusse jms). Vaja on endale teadvustada oma seisund ja hoida ennast aktiivses tegevuses.
Unerohu rahustav mõju võib ulatuda 18 tunnini. Nii tunned pärast unerohuga magatud ööd omamoodi pohmelust, reaktsioonid on aeglasemad ning sellest võib tekkida õnnetusi. Unerohi võib vähendada unenägude nägemist. See võib tekitada masendust, sest unenägudes lahendame eluprobleeme alateadvuse tasemel.
Unerohud võivad põhjustada ka mäluprobleeme. Eriti peaksid taoliseid ravimeid vältima nooremad inimesed.
Une saabumist soodustavad ka looduslikud ravimid ja teed.
Kindlasti tuleks unehäirete korral pöörduda arsti juurde.
KOKKUVÕTE
Arenenud riikides viimase 25 aasta jooksul tehtud uuringute põhjal esineb unetuse sümptomeid kolmel kuni 19,4 protsendil elanikkonnast. Samas on see ravitav ning mõned ei pruugi teadagi, et neil esineb insomniat.
Kroonilist unehäiret võib sageli käsitleda kui halbade harjumuste tagajärge, millest
on sama raske vabaneda kui muudestki ebasoovitavatest harjumustest. Kui tuleb veeta mõni unetu öö, siis organism korvab selle järgmiste ööde rahulikuma une või päevaste tukastustega.
VIITED

• http://et.wikipedia.org/wiki/Un i
  

• http://www.terviseleht.ee/200027/27_uneskrigin.php?gallup=tulemused
  

• http://sekretar.ee/183946art
  

• http://raamatupidaja.ee/189772art/
  

• http://www.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#17
  

• Inga Raitar. 2005 aasta, juuli. Ajakiri “Kodutohter” Õlekõrs unetutele. Tallinn
  

• Georg ja Naomi Loogna. 1998 aasta. “Väsimus. Unetus. Valu” Kirjastus Ilo
  

• 
  

15