Uurimismeetodid psühholoogias (0)

Uurimismeetodid psühholoogias
Teema: Uni ja uneharjumused
Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused.
Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale.
Tegevuskäik: Materjali kogumine
Küsitluse koostamine ja esitamine
Andmete analüüs
Tulemuste esitamine
Materjali kogumine:
Uni ja uneharjumused:
„Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.”
Une iseloomustus:
Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon:
- vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta
- inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva
Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel.
Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata . Ka teised elundid töötavad une ajal väiksema pingega - südamelöögid ja hingamine on rahulikumad, lihased lõdvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglasem . Unel on mitu ülesannet: taastada ammendunud jõuvarusid ja suutlikkust tõrjuda ärritust, töödelda kogutud teavet ja eraldada oluline ebaolulisest, talletada info lühimälust pikaajamälusse ja kujundada nii oma elu lugu. Une ajal taastab organism kulutatud energiavarud ning muutub niiviisi jälle töövõimeliseks.
Unevajadus :
1) imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% REM-uni (kiirete silmaliigutustega uni. Unenägude nägemise staadium.)
2) noorukid keskmiselt 9 tundi;
3) enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni) naised raseduse esimesel trimestril magavad mõned tunnid tavalisest kauem
4) vanemaealised (üle 65 - 70a) 6 tundi ja vähem (vanenedes unevajadus väheneb).
Unepuudus võib avalduda järgnevas:
- nõrgestab immunsüsteemi
- alaneb stressi talumisvõime
- kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine)
- KNS funktsioonihäired:
- - unisus, keskendumisvõime halvenemine
- - motoorse reakstiooniaja pikenemine
- - halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi
- - mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine
- - vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine
- - kestva deprivatsioon korral tekivad kuulmis ja nägemishallutsinatsioonid ("REM- uni" ärkvelolekus)
- - "mikrouni" päevasel ajal: lühikesed uneepisoodid, mida alati subjektiivselt ei tajuta
Täiskasvanu unestruktuur:
1. unestaadium 1-5% kogu une ajast
2. unestaadium 50% kogu une ajast
3. + 4. unestaadium 20-25% kogu une ajast
REM-uni 20-25% kogu une ajast
Une kestus kokku 7 - 8 tundi
Uni on vajalik:
1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni)
- neuroni struktuursete elementide taastmine
2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga
3) keharakkude taastumine: reservide loomine aktiivseks tegevuseks
4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata.
Unenäod :
Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid .
Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis viibivate inimeste unenägusid mõjutab lootusetus ja hirmutunne. Halbu unenägusid võib võrrelda palavikuga - mõlemad annavad märku, et midagi on korrast ära või et miski väärib tõsist tähelepanu.
Öised fantaasiaretked on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki , maaelanik kõnnib looduses, linnamees aga ümbritseb end ka unes tuttavate tänavate ja suurelamutega. On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.
Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus " kuutõbine " on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.
Une kestust mõjustavad tegurid:
Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg)
Vanus
* vananemisel lüheneb uneaeg
* väheneb sügava une ja REM-une kestus
* uni muutub pindmisemaks
Sugu
*- insomniat leitakse sagedamini naistel
Käitumine, harjumused
* une regulaarsus (uinumisaeg, kestus)
* bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel
Välisfaktorid
* valgus, müra , temperatuur
Sotsiaalsed faktorid
* tööreziim (öövahetused)
Unehäired
- insomnia;
- uneapnoe ;
- nn. rahutute jalgade sündroom jm
Unetus :
Unehäired pole üldsegi haruldased 22-27% 11-15-aastastest lastest kannatab selle all.
Tegu on unetusega, kui juba pikemat aega
* on raskusi magama jäämisega (uinumiseks läheb üle poole tunni),
* on uni rahutu ja/või katkendlik (ärkad öö jooksul korduvalt üles ja jääd iga kord pikemalt ärkvele),
* ärkad hommikul liiga vara (näiteks kell neli ja ei suuda enam uinuda).
Unetust võib põhjustada stress ja mure. Kui unetus kestab aga juba üle kuu, võib selle taga olla depressioon ning tasuks pöörduda tohtri poole.
Küsitluse koostamine:
link : http://www.ankeet.ee/a/beyebe
1. Mitu tundi magate keskmiselt igal ööl?
(alla 7, 7-8, rohkem kui 8h)
2. Kas lähete igal õhtul kindlal ajal magama?
3. Kas teil esineb unehäireid?
unetus (ei jää magama)
ärkan öösel tihti üles
unes kõndimine
õudusunenäod
norskamine
ei esinegi
muu
4. Kas teete päeval ka uinakuid?
jah/ei
5. Kui kiiresti jääte öösel magama?
kiiremini kui 15 min
15- 30min
30-60 min
kauem kui 1h
6. Kas mäletate hommikul ärgates öösel nähtud unenägusid?
alati
tihti
vahel
ei mäleta
Kokkuvõte: Küsitluse viisin läbi Tallinna Kristiine gümnaasiume 10ab klassis. Vastanuid oli kokku 25 – nende seas 12 poissi ja 13 tüdrukut.
1.
Nooruki keskmine unevajadus on 9–10 tundi igal öösel.
Jooniselt on näha, et vaid 2 inimest kõigist vastanutest magavad öösiti üle 8 tunni. 13 õpilast oli vastanud, et saavad magada 7 kuni 8 tundi ja 10 õpilast alla 7 tunni igal öösel.
2.
Ühel kindlal kellaajal magamaminek on väga tähtis osa rahuliku ja efektiivse une juures. Kui keha harjub magama ühtlase rütmiga, magab inimene öösel rahulikumalt ning ennetab sellega öiseid ärkamisi ning võimalike unehäirete tekkimist.
Küsimuse korral, kas lähete iga õhtu sama kell magama, olid hääled üsna võrdselt jagunenud. 12 õpilast oli vastanud jah ja 13 õpilast ei.
3.
Unehäirete alla võib lugeda tihedad öised ärkamised, unetuse ning muud probleemid, mis ei lase inimesel ennast öö jooksul korralikult välja magada. Unehäirete esinemine mõjutab aga õpilase järgmise päeva tegemisi ning tulemusi. Rahutu une tõttu on inimene järgneva päeva jooksul väsinud ning tema mõtted võivad olla hajevil. Unehäired mõjutavad suuresti ka õpilase võimet koolis hästi hakkama saada.
Küsitlusest võib järeldada, et unehäirete esinemine TKG 10ab klassi õpilaste seas on üsna sage. 68% kõigist vastanutest on kokku puutunud erinevate unehäiretega.
4.
Päeval magamine võib tuleneda füüsiliselt või vaimselt raskest päevasest tööst või puudulikust unest eelmistel öödel.
Küsimusest selgus, et 14 õpilast meie klassist teeb ka päeval uinakuid ja 13 õpilast ei tee.
5.
Raskused magamajäämisega on üks märk unehäiretest. Samuti lühendab rahutu magamajäämine vajalikku uneaega. Magamajäämise kiirus sõltub ka magamaminemise kellaajast ja päevasest pingutusest.
6.
Unenäod on organismile vajalikud. Öised unenäod on inspireeritud argikogemustest - ligi 70% unenägusid arvatakse olevat seotud igapäevaeluga. Näljane näeb unes sööki, maaelanik kõnnib looduses jne On unenägusid, mis võivad mitme aasta vältel korduda. Korduvas unenäomotiivis võib tihti peituda vihje millegi muutmiseks oma elus.
Antud töös uuriti TKG 10. klassi õpilaste uneharjumusi ning unehäireid. Erinevaid küsimusi esitades taheti teada saada, kui kaua magavad õpilased keskmiselt, millised on nende päevased magamisharjumused ning milliseid unehäireid neil esineb. Uurimusest järeldus, et vajalikust 9–10 tunnist magab õpilane keskmiselt vaid 6–7 tundi öö jooksul, mis on kaks kuni kolm tundi vähem kui vaja. Meie klassis esines ka üsna palju unehäireid.