Kui stepivööndis olid niiskemad aastad, siis oli loomadel palju süüa ja palju poegi. Ka inimestel oli siis hea elu. Kui tuli kuivem ilm tekkis raskusi äraelamisega. Lääne pool aga oli kliima niiskem ja seal leidus paremaid karjamaid. Inimesed on muutnud oma elupaika ja lahkunud esivanematest sellepärast, et nad otsivad paremaid elutingimusi. On olnud ka teisi põhjuseid (vägivald, sunnitöölised). Tänapäeval on põhjuseks välismaa kõrgemad palgad ja parem elutingimus. Välismaal on kergem saavutada midagi oma elus, eriti noortel. Paremad elutingimused, kus on soojem ja parem kliima. Inimesed on nõus tegema isegi midagi, mida neile ei meeldi, sest elutingimused välismaal on paremad seda tööd tehes kui oma riigis. Tihti rännatakse naaberiikidesse või siis soojadele maadele. Miks inimesed veel rändavad on põhjuseks, et näha maailma ja kogeda uusi elamusi oma elus. Tihti inimesed leiavad midagi paremat välismaal, ega kipu enam tagasi kodumaale
meeldiv. Alguses oli meri vaikne ja päike paistis ning meeskonnal oli hea tuju. Algul sõitsid laevad Kanaari saarteni, sealt pöörati läände ning siis sõitsid üle Atlandi Ookeani. Sõit kestis juba peaaegu kaks kuud ja meeskond tahtis juba tagasi pöörata , kuna toiduvarud hakkasid otsa saama , aga Indiat ei olnud ikka veel näha. Seepeale ütles Kolum- bus, et nad sõidavad edasi kuni joogivett jätkub. Meeskond sai aru, et ka kapten on samades elutingimus-tes ja nõustus siis edasi sõitma. Viimased päevad enne 12-ndat oktoobrit olid kõige raskemad. Toidumoon sai juba ammu otsa ja alles oli ainult joogivesi, see aga palju jõudu ei andnud. Mitu korda tekkisid tülid, kuid lõpuks rahunesid kõik ikka maha, sest arvati, et ees ootavad vürtsid ja suured rikkused. Nende mõtetega sõidetigi edasi. 12.oktoobril nägid mehed lõpuks maad. Kolumbus ja ohvitserid võtsid paadi ja sõitsid sellega maale
Paljude arvates on uni vastupidine seisund ärkvelolekule aju on passiivne. Tegelikult on unigi omamoodi aktiivne protsess, mida juhivad teatud ajupiirkonnad. Me uinume, kuna aju laubapiirkond, taalamus ja hüpotaalamus aktiviseeruvad. Inimese ööpäevast unetsüklit juhib nn kontrollkell, mis asub aju osas, mille nimi on suprachiasmatic nucleus (lad. k). Viimane saab vajalikke impulsse valguselt, mistõttu pimeduse ja valguse vaheldumine ööpäeva jooksul on vältimatu elutingimus. (Uni... 2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas keskkonnas (näiteks polaarpäev), et siis nihkub tsükkel kohe paigast. Põhjus on selles, et bioloogiline kell on kujunenud väga pika aja jooksul. Kui vaadelda und suhtes ööpäevarütmidega, siis saab selgeks, et uinumise tõenäosus on suurim kehatemperatuuri langemise ajal, ärgatakse aga kehatemperatuuri tõusmisel.
annaabi.ee 
