peaks olema rohkem päevavalgel. Referaadi eesmärk on tõstatada tähelepanu autoagressiivsele käitumisele, sest taolise käitumise all kannatavad noored on tihti "nähtamatud" ning teised nende ümber samuti teadmatuses. Olles ise oma tutvusringkonnas selle probleemi all kannatavate inimestega kokku puutunud, julgen väita, et see on teema, millest peab rohkem rääkima. Antud referaadis toetun põhiliselt E. David Klonsky põhjalikule uurimusele "The functions of deliberate self-injury: A review of the evidence", Keith Hawtoni ja Anthony Jamesi uurimusele "Suicide and deliberate self harm in young people" ning "Koolinoorte vaimse tervise" kokkuvõtvale raportile. Referaadis on viidatud ka SEYLE projektile, psühholoog Marje Oja tööle "Autoagresiivne käitumine noorukieas", Robert Youngi, Michael van Beinumi, Helen Sweetingi ja Patric Westi uurimusele "Young people who self-harm" ning kahele probleemiga seotud projektile.
.8 2 Sissejuhatus Käesolevas referaadis on käsitletud ajakirja ,,Scandinavian Journal of Psychology" 2006. aastal ilmunud artiklit pealkirjaga ,,Can music bring people togeher? Effects of shared musical preference on intergroup bias in adolescence". Artikli autoriteks on Sotirios Bakagiannis ja Mark Tarrant. Mõlemad tegutsevad Suurbritannias, Keele Ülikoolis (Keele University). Artikkel põhineb uurimusele, mis viidi läbi Manchesteri Keskkoolis, Suurbritannias. Uurimuse taustast Igapäevaselt ringi liikudes puutume tihti kokku muusikalise käitumisega. See võib väljenduda tahtlikus muusika kuulamises (pleier, mobiiltelefon). Võib väljenduda ka kaudselt läbi sotsiaalse interaktsiooni teistega, näiteks rääkides sõbraga, kes kannab t-särki oma lemmik artisti nimega. Missugustele psühholoogilistele protsessidele võib kaasa aidata muusikaline käitumine?
aasta uurimustöös „Harvesting Technology and the Cost of Fuel Chips from Early Thinnings“ käsitletakse harvendusraiel kogutava küttelaastu tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi. Hinnavahe oli peaaegu et kahekordne. Kuid ei tasu unustada, et tegu oli väikese langiga ning suurema
4. Materjali kogumine. 5. Korrasta ja analüüsi materjal, vormista analüüsi tulemused tabelite, diagrammide või joonistena. 6. Tee analüüsitud materjali põhjal järeldused ja kirjuta kokkuvõte. 7. Anna oma tööle hinnang. Probleemi püstitamine ja materjali kogumine 1) Pane võimalikult täpselt kirja probleem, millele tahad vastuse leida. 2) Otsusta, milliste võtete abil on võimalik tulemuseni jõuda. 3) Kirjuta uurimusele sissejuhatus, milles põhjendad probleemi valikut ning tutvustad lühidalt, kuidas kavatsed töö korraldada. Materjali kogumise võtted * Intervjuu ehk inimeste küsitlemine. Mitme inimese puhul kasutada samu küsimusi. * Küsitlusleht. Küsitlus lühike, küsimused arusaadavad, vastusevariandid või oma sõnad. * Vaatlus. Alati tuleb fikseerida vaatluse aeg ja koht ning selle osalised. * Uuritavate tekstide eesmärgistatud lugemine. Tuleb kindlaks teha millele tekstides
elukeskkonda või süvendab oluliselt olemasolevaid probleeme? Töö esimeses osa räägitakse haldusreformi taustast, mis on haldusreformide põhjused ning mis väljakutsed on Eesti Vabariigil. Samuti loetletakse haldusreformi eesmärgid, mis on ekspertkomisjoni poolt koostatud. Seletatakse lahti kodanikule suunatud haldusreformi strateegia ja analüüsitakse kodanike rahulolu avalike teenustega toetudes 2014 aasta läbi viidud uurimusele, mille eesmärk oli selgitada välja Eesti elanikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kättesaadavusega oma kodukohas. Töö teises osas selgitatakse edasisi uuringud, andmete kogumise meetodit ja andmete analüüsi. 3 1. Haldusreformi taust Avaliku halduse reformide fundamentaalsed põhjused eri riikides viimastel aastakümnetel on üsna sarnased
33. Nimeta kolm uuringute läbiviimise strateegiat: 1. ...kvalit 2. ...kvantit 3. ..segameetod. 34. Milline on teooria ja praktika vaheline suhe struktureeritud ehk kvantitatiivses uuringus? Vt. küs leht 10 Vali üks: a. Uurija kogub teooriat, et saada ülevaade valdkonna tähtsamatest teoreetilistest käsitlustest, uuringu tulemused täiendavad olemasolevat teooriat. b. Uurija kogub teooriat eesmärgil luua uurimusele raamistik, teooria on uurimuse aluseks, uuring kontrollib teooria paikapidavust praktikas. 35. Loetle diskursusanalüüsi sammud. Diskursusanalüüsi sammud: 1 Formuleeri esialgsed uurimisküsimused, mitte hüpoteesid! 2 Vali (tekita) tekstid analüüsimiseks. 3 Tee detailset transkriptsiooni (ajalehe artikli või muu olemasoleva teksti puhul jääb ära). 4 Loe teksti kahtlevalt ja koos lindi kuulamisega korduvalt. 5 Küsi: “Mida tekst teeb?”
4 1.0 LOOMADE OHUSTATUS JA LIHA KAHJULIKKUS Eksootilise liha tarbimine kujutab terviseriski, paljud loomad on illegaalselt imporditud, seega: Sellisele lihale ei kehti seaduslik toidumäärus Kannavad haigusi nagu AIDS, tuberkuloos, leetrid, ebola, kollapalavik, marutõbi jne Tõusnud ebaseaduslik müük internetis ja kohalikes turgudes Tuuakse turistide poolt kahtlase väärtusega liha Vastavalt Rahvusvaheliste Metsauuringute Keskuse uurimusele aastal 2014 tarbiti 5 miljonit tonni eksootilist liha Kongo vesikonnas Kasutatud materjal: http://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/eating-this-e xotic-meat-may-seriously-damage-your-health-8660895.html Bawden, Tom, 2013. BUSHMEAT CRISIS Bushmeat ehk liha kodustamata loomadelt, kes elavad troopilistes metsades
U.S.A’s 5 Joonis 2. Ennustatud maakasutuse muutused aastatel 1997-2010, Murrel’i Inlet’is, Lõuna- Carolina’s, U.S.A’s. Seos Maastikuökoloogia ja – analüüsi praktikumidega Maakasutuse muutuste võrdlemine on sarnane Maastikuökoloogia ja –analüüsi praktikumides lahendatud ülesandega, kuna ka seal vaatlesime maakasutuse muutuseid erinevatel aastatel. Sarnaselt uurimusele Lõuna-carolinas oli meil olemas aluskaardid ning andmed. Antud uurimuses oli kasutatud erinevaid GIS programme, praktikumiülesandes kasutasime vaid ArcGIS programi. Antud artiklis prognoositi ka maakasutuse muutuseid tulevikuks, mida meie praktikumiülesandes ei käsitlenud. Artiklis kirjeldatu ja meie praktikumid erinevad ka selle poolest, et meie vaid töötasime maakasutuse muutuste vaatlemisega GIS programmi
Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on eraldiseisvad! 4. Teosed Esimene teos: "Arutlus meetodist" (1637) - (enesekesksest mõtisklejast, kes jutustab meile oma elust). Sissejuhatusena 3-le teaduslikule uurimusele (geomeetria, teadusajaloo klassika, analüütiline geomeetria, moderne matemaatika). Kõikide aegade suurteos! Kirjutatud prantsuse keeles. Teine filosoofiline teos: "Metafüüsilised mõtisklused" (1641) - Descartes´i filosoofia kõige tuntum ja täielikum tervikesitus. "Filosoofia põhimõtted" (1644) - kõige mahukam avaldatud töö. Pühendatud printsess Elizabethile. "Hingeliigutused" (1649) - armastust ja tundeid puudutavad filosoofilised teemad,
toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate, pinnaseomaduste ja nõlvade iseloomu alusel. Toetudes ka varasemale uurimusele Pärnu linnas võib selle piirkonna maalihked jaotada kolmeks. Esimese rühma moodustavad maalihked savipinnases. Need võivad toimuda nii läbinisti savisse kujunenud nõlvadel kui ka nõlvadel, kus savi peal on kuni kolme meetri paksune liivakiht. Lihe toimub sel juhul ikkagi savis. Sellised lihked võivad looduslikult vallanduda juba kümnekraadise nõlva, inimese kaasabil aga isegi seitsmekraadise nõlvakalde puhul. Maalihete asukoht
ülepingutatud. Nõnda tuleb "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" esimest, olukorda kirjeldavat osa, lugedes olla seal toodud järelduste osas vägagi kriitiline. Teine osa, mis peaasjalikult deskriptiivses vormis proovib selgitada ja selgust tuua 19 . sajandi keskpaiga mitmetele talurahva ülesastumistesse, kaasaarvatud Mahtra sõtta, on aga erinevalt töö esimesest poolest vabam ideoloogia kütketest . Kuigi juba mainitud võrdne kriitiline suhtumine kasutatud allikatesse lisaks uurimusele väärtust, ei saa väita, justkui poleks tegemist tõsise teadustööga. Talurahvarahutuste, iseäranis Mahtra sõja, sündmusi on kirjeldatud ning selgitatud täpselt ning konkreetselt, jättes lugejale ka võimalus esitatud andmetest ning sündmustest tõmmata omi järeldusi, mis kindlasti tõstab antud uurimuse tähtsust just tänapäeval. Juhan Kahki "Talurahvarahutused Eestis. Mahtra sõda" on kindlasti teos, mis omab kohta ning väärtust ajaloolase raamaturiiulil
liigendusest peab olema selge, millisest lausest algab viidatav osa. Viite kuju Viidatava osa järel on sulgudes viidatava teksti autori perekonnanimi, teksti ilmumise aasta ja kooloni järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48–50). - Lehekülje täpsusega tuleb tekstis viidata otsesed tsitaadid, teistelt saadud tabelid, joonised ja skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viitesulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). Viidataval allikal võib olla mitu autorit - Kui autoreid on kaks, nimetatakse alati mõlemat. Teksti sees ühendatakse autorite perenimed
Kas on selgelt sõnastatud hüpotees(id)? 1.Õde ja patsient peavad tundma teineteist. 2.Õde peab loobuma kontrollist patsiendi üle,peab jagama patsiendiga vastutust. 3.Vahetada teadmisi ja teavet. 4.Vastastikune kaasamine Milliseid uurimismeetodeid on kasutatud uurimisküsimusele/ülesandele vastamiseks? Kasutati poolstruktureeritud intervjuusid, mis salvestati. Intervjuu kestus oli 30 min. Kas on kasutatud juba olemasolevat mõõdikut ja kas selle sobivust antud uurimusele on analüüsitud? See uuring oli osa suuremast etnograafilisest uuringust Austraalia erinevates osariikides ja erinevates haiglates tehtud küsitlusest. Intervjuud olid välja töötatud selle uuringu jaoks. Milliseid informatsiooniallikaid kasutati, kuidas koguti andmeid, kuidas andmeid töödeldi? Kasutati :1. (Sahlsten jt. 2008) see annab ülevaate patsientide osalusest ja kuidas seda kasutada. Analüüs: Neli määratlemisel atribuuti, sealhulgas kehtestatud suhet patsiendi ja õe,
seda ka vasakukäeliste hulgas. (Mere 2007) Kuid väidetavalt on soome teadlastel on õnnestunud teha kindlaks geen, mis põhjustab düsleksiat. Düsleksia e vaeglugemine on probleemiks 3-15 % inimestel. Düsleksiat iseloomustab suutmatus tunda ära ning mõista kirjutatud sõnu. Senised 5 katsed tuua selgust düsleksia tekkepõhjustesse ei ole olnud edukad. Tuginedes värskele uurimusele arvavad Helsingi Ülikooli teadlased, et tegemist võib olla geneetilise veaga. Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade näitel uurima düsleksia geneetilist tausta. Uuriti katsealuste tunnetuslikke võimeid, lugemisoskust ja lugemisega seotud neurokognitiivseid oskusi. Väljavalitud perekondades viidi läbi ka kromosoomi aheldusuuringud, mis viisidki järelduseni, et düsleksiat võib põhjustada geen DYXC1. Hetkel ei oska teadlased veel
lehekülge. Uurimistöö peab vastama enamikule alljärgnevatest nõuetest On sisult · Uudne ja aktuaalne · Objektiivne · Tõestatav, argumenteeritud · Kontrollitav · Täpne · Kriitiline · Seletav · Kirjeldav, analüüsiv · Ennustav Plagiaat (loomevargus) Plagiaati kaitsmisele ei lubata ja tööd ei arvestata. Töö ei tohi olla varastatud ega maha kirjutatud. Vormilised nõuded uurimusele · Tekst on umbisikulises tegumoes (n: töös käsitletakse) või kindla kõneviisi ainsuse kolmandas isikus (n: töö autor käsitleb). Halb vorm on mina/meie. · Arvud, numbrid Ühekohalised sõnaga Kahe- ja enamakohalised numbritega Suured arvud numbri ja sõnaga 2 miljonit Käändelõppe numbritele ei lisata · Kaitsmisele esitatakse töö paberil. · Formaat A4 · Kiri Times New Roman · Kirja suurus 12pt
,,Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel" (1872) tarbeks, saatis ta küsimustikud paljudes maades elavatele Briti Kunigriigi alamatele ja palus neil kirjeldada emotsioonide väljendusi selles kultuuris, kus nad parasjagu elasid. Uurimistulemusi kokku võttes leidis Darwin, et emotsioonide näoväljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltunud kultuurist, vaid olid pärit evolutsiooni varasemalt astmelt. Emotsioonid ja kultuur Vastupidi Darwini uurimusele on paljud antropoloogilised ja etnograafilised uurimused andnud hulgaliselt tõendusmaterjali, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste emotsionaalne kogemus ja emotsioone kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. Paljude emotsiooniuurijate arvates võib iga emotsioonikomponendi juures rääkida nii universaalsetest kui ka kultuurispetsiifilistest aspektidest. Kultuur võib oluliselt mõjutada seda, millisesse kategooriasse sündmus liigitatakse ja milline hinnang talle antakse
(3) eksisteerib tasakaalutus võimusuhtes. Teiselt poolt kiusamine on niisugune käitumine, mis ei toimu vaid õpilastevahelise kiusamisena, vaid võib toimuda ka õpetaja-õpilaste suhetes ning täiskasvanute omavahelise kiusamisena töökohal, kusjuures kiusamisel on erinevate suhete võrgustikus eespool toodud kolmele tunnusele vastav tähendus. Vaatleksime siinkohal mõningaid viimasel ajal saadud uurimistulemusi Eestis seoses kiusamiskäitumisega, toetudes äsja ilmunud uurimusele, mis on ilmunud autori monograafias (Kõiv, K. Kiusamiskäitumise mitu tahku: õpilastevaheline kiusamine, õpilaste kiusamine õpetajate poolt, õpetajate kiusamine õpilaste poolt ning õpetajate kiusamine kooli personali ja lapsevanemate poolt. Tartu: OÜ Vali Press trükikoda, 2006). Esiteks, kiusamise kogemus õpilaste omavahelistes suhetes oli umbes kolmandikul õpilastel ning seostus eelkõige verbaalse kiusamise liikidega: alandavad märkused, karjumine, solvamine ja
Miks seda pidi siis veel eksperimentaalselt testima? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Kujuta ette eksperimenti, mis testiks, kas muusika, mis on seotud ka verbaalse seletusega, kergendaks ka selle meeldejätmist Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse 5.Kirjelda mõnda praktilist ja loomingulist rakendust antud uurimusele Seostamine keeleõppega ning tehnilist verbaalset oskusteavet puudutava käsitlemisel 6. Autorid ei kirjelda täpselt, kuidas nad määrasid katseisikud kahte gruppi. Kuidas sina seda teeksid? Kasvõi paariks loe moel, liisutõmbamine, tähestikuline järjekord jne. KATSEPARADIGMAD (EKSPERIMENDIPLAANID) [ Ch.5 ] Mudel 1: Randomiseeritud grupid e. sõltumatute gruppide k-plaan (independent-subject design or between-groups design) Põhiprobleem: randomiseerimisprotseduuri valik (124-125)
Kokkuvõte Tüdrukud kalduvad juba lapseeas ja hiljem moraalsete probleemide lahendamisel rohkem rõhku panema inimsuhetele ja inimeste tunnetele, mitte seadustele ja reeglitele, kuid seda ei ole tihtipeale arvestatud tavapärases arengupsühholoogias. Tüdrukute moraalset arengut on tihti peetud ka lihtsalt erinevuseks, kõrvalekaldumist normist, mida pole täpsemalt uuritud. Tänu Carol Gilligani ja ta kolleegide laialdasele uurimusele teismeliste tüdrukute ning naiste seas on veidikene valgust heidetud naiste moraalsele arusaamise põhimõtetele. Gilligan on oluliselt kritiseerinud moraalse arengu teooriad, mis on üsna meestekeskse mudeliga ning näidanud, kuidas tegelikult ja mille alusel naised püüavad moraalseid dilemmasid lahendada. 9 Kasutatud kirjandus C. Gilligan (1982) In a Different Voice Cambridge, Massachusetts, and London England:
(K.Young 1996 järgi) · Sõltuvus kübersuhtest (anonüümsus, tagab uue imidzi) · Sõltuvus rahaga seotud lehekülgedest (n. virtuaalsed börsileheküljed) · Sõltuvus informatsioonist · Arvutisõltuvus (erinevate programmide installimine) · Arvutimängude sõltuvus (s.h. virtuaalsed kasiinomängud) Uurijad on leidnud tugeva sideme patoloogilise interneti kasutamise ja teiste sõltuvuste vahel. Vastavalt dr. Youngi (1996) uurimusele 400 IAD juhtumi puhul üle 50% patsientidest teatas varasemast teist liiki sõltuvusest. Töösõltuvus (workaholism) Allikas: P. Thorne & M. Johnson (2000). Workaholism. Getting a life in the Killing Fields of Work. Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes
" (R. Liimets-Sorokin 1998:13) Uurides vahepeal raskestikasvatatavuse probleeme, lülitus Ta 1967. aastal jälle didaktikasse tööga "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses". Selleks ajendi sai ta aga eelnevalt uuritud raskestikasvatatavuse uurimusest. Kuna Liimets ja Ta õpilased olid jõudnud arusaamani, et raskestikasvatatavuse üheks põhjuseks on häiritud suhtlemine, s.o nihestatud suhted perekonnas, klassikollektiivis, õpetajatega. Seega ongi uurimusele "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses" omane püüe käsitleda kasvatus- ning õppeprotsessi vastastikuses seoses, st. õpilase isiksuse areng on käsitatav tervikliku süsteemi protsessina. (R.Liimets- Sorokin 1998) Tuleks luua situatsioone, kus igal õpilasel oleks võimalik esineda väärtuste andjana, sest saaja osas väärtuste vastuvõtjana esinevad lapsed ja noorukid niikuinii suurel määral. (H.Liimets 1967)
Teamd.saamist, teadmisi. hinnang. Referaat-teat. Probl. uskumused, eksiarvamused, regist. Süsteemi, siin on oluline Iseloom. Kui iseseisvat inim- või teema teaduslik ülevaade, müüdid. Võhikud kasut.mõisteid määrata näitajad. Kirjeldamise tegevuse ala, millel on iseloom. tuginetakse kirjandusallikate ja teooriaid lõdvalt, selekt.d käigus süstematiseeritakse Teat.tüüpi tead.d ja meetodid uurimusele. Eesm. süvendada teooriaid, kontrollivad hüpo- saadud andmed. Võrdlemine nende saamiseks. oskusi erialase kirjand. teese, ei vaevu kontrollima oma seisneb sarnasuste ning 5.Tead.eesm.- tegevusala, mille töötlemisel. Soovitatav seletusi, usuvad metfüüsilisi erinevuste leidmises. eesm, on uurimuslikul teel uute omapoolne arvamus ja järeldus. seletusi. Teadus on kaine mõis- 18
pööratud funktsionaalsele ja patoloogilisele kooskõlale kanalitevõrgu ja organite vahel. Selle järgi on kanalid ehk meridiaanid saanud ka oma nimetuse, kuna läbivad mõnda elutähtsat organit. Kogu see diagnostika ja ravi põhineb kanalite teoreetilisel alusel. Algusest peale aga 7 peame tunnistama, et sarnaselt teistele seisukohtadele traditsioonilisest meditsiinist seab meridiaanide teooria teaduslikule uurimusele piiranguid. See näitab, et vajab põhjalikumat edasist teadusuuringud ning just läbi praktilise kasutamise, et teada saada meridiaanide tõeline olemus. Meridiaanid on osaliselt vastuolus traditsioonilise meditsiiniga. Rahvusvahelise tervishoiuinstitutsiooni koosseis märkis oma avalduses, et nõelravi ja akupunktuuri punktid, qi ja meridiaanide süsteem ning sellega seotud teooria mängib olulist rolli, kuid seda on raske seostada kaasaegse arusaamaga kehast
Discussion tulemuste vaatlus ja arutelu (mida sellest arvata ja kuhu edasi) III lõpposa Lisad Registrid, allikate loetelu (I) Empiirilise uurimuse resümee (teesid) Bibliograafilised andmed uurimuse kohta (kui on ilmunud) Uurimuse teema või peaprobleemid mida ja miks Kasutatud meetodid kuidas Tähtsamad tulemused milleni välja jõuti Järeldused mis uuritust selgub Võimaluse korral hinnang tehtud uurimusele (teoreetilise uurimuse puhul ka eesmärk ja lähenemisnurk, allikabaas) (M) Meetodikirjeldus Uurimisobjekt Uurimisvahendid Uurimuse kulg etappidena Ainestiku analüüsimeetodid Võrdlus Vaatlus Sisuline kriitika (väline, sisemine) Statistiline töötlus Võrdlev-ajalooline meetod Prosopograafiline meetod jne (R) Tulemused Kas uurimisülesandele on saadud vastus?
tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", ilmunud 2002 aastal ja Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel kogumikust Keel ja Kirjandus 4 ,,Tee tööd ja näe vaeva,...aga ikka oled vihane", ilmunud 2005 aastal. Esimese artikli puhul on aluseks EKI-s läbiviidud empiiriline eestlaste emotsioonisõnavara uuring ning selle tulemuste põhjal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö. Viimast kasutatakse ka teises artiklis, lisaks iseloomuomaduste uurimusele. Välja on toodud küsimused eestlaste emotsioonisõnavara kogumise, uurimise, mahu ja iseloomu kohta ja kirjeldatakse eestlaste tüüpilist iseloomupilti ja emotsioonide pilti. Materjal on järjestatud artikliti. 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid 3 0.1. Emotsioon Üldiselt peetakse emotsiooniks organismi seisundit, millega kaasnevad märgatavad kehalised
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna
Jaapani teatrit väljaspool Jaapanit reisides oma truppig Ameerikas,Saksamaal, Prantsusmaal ja Venemaal. Ta kasutas osavasti emotsionaalseid elemente, mis ei vajanud suuri näitlemisoskusi. 20. sajandi esimene kümnend oli shimpa teatri kõrgaeg, teisel kümnendil aga shimpa läbis raskeid aegu. Pärast teist maailmasõda shimpa konkureeris shingeki teatriga ja paljud shimpa näitlejad suundusid üle shingeki teatrisse. Shingeki oli rohkem süvenenud tõsisemale uurimusele lääne draamase kui zanrisse erinevalt shimpast. Kui shimpa oli kujunenud poliitliste vastasseisude tulemusena siis shingeki oli loodud kahe suurima Tokyo ülikooli poolt. Kohe algusest peale süveneti lääne draamakirjandusse ja selle esitamisse ning tõlkimisse, et seda kasutada Jaapani draamakirjanduses. 1906. aastal asutati kirjandusühing Waseda ülikoolis ja 1909. aastal Liberaalne teater Keio ülikoolis. Neid kahte sündmust peetakse shingeki alguseks
Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda tõlgendus Uurija refleksiivsus Uurija ise on ka uurimise subjekt ja “objekt” – ta peab olema sellest teadlik Uurija jälgib oma mõtteid, seisundeid, tundeid, reaktsioone ja analüüsib neid (eriti osalusvaatluse puhul) Uurija refleksiivsus on osa analüüsist Teadlikkus mõjutusest tulemustele lisab usaldusväärsust uurimusele Informatsiooni haldamine, omandamine, hoidmine Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju? Suhted uurimuse tellijaga: mida võib ja mida ei tohi “müüa”? Algandmete hoidmine, töötlemine ja vajadusel ka hävitamine 6. Uurimiskava koostamine Uurimisprotsessi faasid 1 faas: uurimise planeerimine ja ettevalmistamine 2 faas: andmete kogumine ja korrastamine 3 faas: analüüs ja interpretatsioon, uurimisaruande kirjutamine
taimestikule oma käitumisega ohtlikud. Olgugi, et nad üritavad hoiduda kahjustamast neid ümbritsevat, toovad nad siiski endaga kaasa erinevaid haigusi ning nende tarbeks loodud uued rannaalad ja hooned häirivad kohaliku taime- ja loomariiki. Uurimuse käigus sai selgeks, et antud hetkel on ökoturismil negatiivseid jooni rohkem kui positiivseid. Kui positiivne osa on seotud suuremas osas finantsilise poolega, siis negatiivsed jooned on rohkem seotud inimtegevusega. Referaadi põhjal ja uurimusele tuginedes võib väita, et kasumi saamine ületab kahjuks jätkusuutlikuse tagamise eesmärgi. 11 Ökoturismiga on hädas ka turundusettevõtted, sest pahatihti takistab head turundusideed kasutamast vastuolu keskkonna nõuetega. Turunduse puhulgi tuleb arvestada sellega, et firma enda tegevus tagaks sihtkoha jätkusuutlikkuse ning samuti peavad ettevõted ise tegutsema loodust säästvaid põhimõtteid rakendades. Uurimuse põhjal saab öelda, et
igasuguseid sõnumeid, ületades massikommunikatsiooni valdkonna. Kontentan. eeldab uurimisküsimuste täpset sõnastamist. Tuleb otsustada, kas uuritakse teksti ennast või teksti kaudu mingeid muid nähtusi või seoseid. Kui tahetakse uurida teksti, võib ülesandeks olla kirjeldada sisu ja selles ilmnevaid muutusi ning arenguid teatud ajavahemiku jooksul. Kontentanalüüs on väga selge ja läbipaistev meetod. Selge kodeerimisskeemi ja valimi puhul on lihtne teha uurimusele järge või korrata samalaadset uurimust mujal. Meetod sobib ka longituud-uurimuseks, mille käigus selguvad aja jooksul toimunud muutused. Meetod ei eelda uurija sekkumist nähtuse kulgu. Väga paindlik meetod seda võib kasutada väga erineva struktureerimata informatsiooni uurimisel, lisaks meediaanalüüsile võib seda rakendada ka mujal. Järelduste sisukus sõltub kasutatud dokumentide sisukusest, nende autentsusest, usutavusest ja representatiivsusest
põhjendused)? Uurija enda mõju. Maailm läbi sotsiaalteadlase vaatevinkli on tunduvalt erinevam kui tavainimese pilgu läbi. Ennekõike muudab selle erinevamaks distants, mis annab uurimustes võimaluse teatud objektiivsuseks. Seda Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 6 objektiivsuse püüet rikub peamiselt üks tegur, milleks on uurija kogemuste mõju uurimusele. *VALIIDSUS (seesmine usutavus) Valiidsus (validity) mil määral protseduur annab usaldusväärset infot. · Sisemine valiidsus (internal validity) kas protseduur möödab seda, mida ta peaks mõõtma. Möödunud tundide arv viimasest söömisest on üsna valiidne nälja mõõtmiseks, kuna uurimused on näidanud, et need kaks on omavahel seotud. Sotsiaalsuse mõõtmine suhtlemiskontaktide arvuga päeva jooksul võib olla aga
3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademiline psühholoogia- tugineb teaudslikele uurimustele. Ei anna vastust küsimustele mis on seotus väärtustega, esteetikaga, eelistustega, religiooniga, eksistentsiaalsusega jms 5. Aistingute ja ärritaja intensiivsuse vaheline seos (õpik). 6. Hüpoteesi olemus
Pärnu Hansagümnaasium Kaur Paalberg 10. C klass KOBRASTE UURIMUSTÖÖ Referaat Juhendaja: H. Juust Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimustöö on koostatud teadvustamaks, et meiega koos elavad sellised huvitavad ja kadedust tekitavad ning erilisi oskusi ja võimekust näitavad loomad nagu seda on koprad. Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest. Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist. F. Jüssi on oma raamatus "Rebasetund" väitnud, et "nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal
jumala poolt. Sellised väited lähvad vastuollu kosmoloogia, geoloogia ja evolutsiooni teooriaga. Kreatsionistide väited on täielikult ümberlükkamatud kuna jumala olemasolu ei ole võimalik tõestada. Kreatsionistid üritavad loodusseadusi muuta nii, et need läheks kokku nende õpetusega. Eelneva põhjal võib Kreatsionismi nimetada pseudoteaduseks. Algselt püstitatud hüpoteesid osutusid tõesteks. Loodetavasti on tänu sellele uurimusele tõusnud lugeja kriitikameel ja ei usuta enam nii kergelt kahtlase väärtusega teadustesse 23 Kasutatud kirjandus Kirjalik materjal 1. Saari, P. Libateaduste anatoomiast ja taksonoomiast. Akadeemia.2008 Lk. 2225-2239 Interneti allikad 1. Astrology.Astrology A Brief History of the Oldest Science Known to Humankind. http://ww w.astrology.com/aboutastrology/overview/history/ (10.04.2009) 2. Astrology. Glossary
nähtust või tegelikkuse valdkonda. Võiks öelda, et teooria kaudu luuakse empiirilise tegelikkuse mõttemudel. Teooria on vorm, millesse teadmine mingi valdkonna kohta talletub. Teooria aitab ümbritsevate nähtuste mitmekesisuses korda luua, siduda nad teatud raamistikuga, selgitada nende omavahelisi seoseid. Teoreetilise perspektiivi roll uurimuses on eelkõige selles, et ta annab uurimusele suuna, teatud mõistelise baasi ja teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem
Laiemalt kriitika püüab arendada täpset iseloomustust kõige ebademokraatlikumate strateegiate kohta, milliseid kasutavad Austria poliitikud parempoolses populistlikus retoorikas. Lisaks on kriitika eesmärk samastada populistlikke strateegiaid ja selle elemente poliitilise kontrolli funktsioonidega. Kaheksas aste. Analüütiliste tulemuste rakendamine Analüütiliste tulemuste sotsiaalne rakendamine ehitatakse kriitilisele uurimusele. Meie juhtumi puhul kasutus võib koosneda poliitlingvistiliste vahendite pakkumises, mis võimaldavad identifitseerida ohtlikku parempoolset populistlikku retoorikat, mis rikub või piirab ratsionaalse arupidamise printsiipe. Kriitilise uurimuse instrumente ja analüüsi tulemusi võib levitada teaduslike publikatsioonide kaudu, ajalehekommentaarides, soovitustes, treeningutes, arengukursustel, näitustel, raadios, parlamentaarsetel sümpoosiumitel jne.
4.2. Uurimustöö retsenseerimine Retsensioon on uurimuse kriitiline analüüs ning argumenteeritud hinnang sellele. Nädal enne kaitsmist esitatakse töö retsensendile hinnangu andmiseks. Retsenseerimisel arvestatakse järgmiste punktidega: 1) töö vastavus teemale; 2) töö vastavus eesmärgile; 3) töö teema aktuaalsus, originaalsus ja praktilisus; 4) töö peatükkide sisukus; 5) järelduste põhjendatus; 6) ettepanekute originaalsus, konkreetsus, vastavus uurimusele, realistlikkus, rakendatavus; 7) kirjanduse ja muude allikmaterjalide piisavus, tänapäevasus, asjakohasus ning usaldusväärsus; 8) töö struktuuri loogilisus; 9) kasutatud oskuskeel, stiil; 10) vormistuse ja viidete korrektsus; 11) tabelite, jooniste ja muude illustreerivate materjalide piisavus, otstarbekus ja korrektsus; 12) tehtud töö vastavus nõutud töö hulgale. Juba töö kirjutamisel tasub arvestada hindamisel arvesse võetavate punktidega
kommenteerib neid oma uurimuse seisukohast. 3.1.1 Viite kuju Viidatava osa järel on sulgudes viidatava teksti autori perekonnanimi, teksti ilmumise aasta ja kooloni järel lehekülje (lehekülgede) number; nt: (Tamm 1998: 48). - Lehekülje täpsusega tuleb tekstis viidata otsesed tsitaadid, teistelt saadud tabelid, joonised ja skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Juhul, kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viite- sulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). - Kui ühel leheküljel viidatakse ühele ja samale allikale mitu korda järjest, võib (nt pika nime või pealkirja puhul) pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel
5 meetri sügavusest looma luid, esemeid ning jõudis järel et need on väga vanad. Arvas, et tema avastas enne uputust elavad loomad/inimesed. Kirjutas raamatu "Keldid ja uputuse-eelsed muistised". Leitu põhjal tegi jooniseid... võttis kasutusele stratigraafia teadus kihtidest (mida vanem ese, seda sügavamas kihis). ning lõpuks jõudis järeldusele et mida sügavamal asjad on seda vanemad need on. Seda meetodit põhimõtet kasut tänapäevani. Pani aluse vanema kiviaja uurimusele. Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900) kogus relvi...sai suure päranduse ja hakkas tegelema ...tema teeneks on et mõistis kaevumiste ja leidude täpsust Tema oli esimene mees. kes lasi teha korralikke jooniseid...lasi üles korjata kõik leiud (potikillud jne.). Lasi teha korrektseid plaane leiukohtadest. Läks ajalukku kui korralikult kõike leide koguv mees. Töötas välja põhimõtted kuidas peaks seda saavutama. Oscar MONTELIUS huvitasid esemed
Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega. Aina tähtsamaks muutusid igasugused pisiasjad, mis andsid mõista loodusest hoolimisest. 3. Milline oli esimene kalakaitsealane dokument ja kelle uurimusele see toetus? Esimeseks kalakaitseseaduseks sai 1859. aastal välja antud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks
Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega. Aina tähtsamaks muutusid igasugused pisiasjad, mis andsid mõista loodusest hoolimisest. 3. Milline oli esimene kalakaitsealane dokument ja kelle uurimusele see toetus? Esimeseks kalakaitseseaduseks sai 1859. aastal välja antud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks
Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega. Aina tähtsamaks muutusid igasugused pisiasjad, mis andsid mõista loodusest hoolimisest. 3. Milline oli esimene kalakaitsealane dokument ja kelle uurimusele see toetus? Esimeseks kalakaitseseaduseks sai 1859. aastal välja antud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid
........21 21 SISSEJUHATUS Teiste riikide seas pole Portugal väljapaistav või tihti mainitav. Vaatamate sellele aga sellel riigil on ka oma plussid, oma eelised ja antud riik ka erineb oma rahvaarvu, majanduse ja geograafilise asendiga teistest riikidest, arvestades ka turism ja oma keskonnaprobleemid. See referaat on pühendatud Portugali üldandmete, rahvastiku, majanduse, turismi ja keskonnaprobleemide uurimusele. Referaadis käsitletakse ka Portugali loodusvarasid, metsa-, põllu- ning eneergiamajandust ja turismi arengut. Referaadi eesmärk on uurida Portugali, selle ,,talitluse" ja tähtsuse maailmas. Probleemid: 1. Uurida Portugali üldandmeid, geograafilise asendi ja looduslikuid tingimusi ning osalemine erinevates rahvusvahelistes organistatsioonides. Selgitada rahvusvaheliste firmade olemasolu. 2. Uurida Portugali rahvastiku muutumist, paiknemist ja tihedust, iseloomustada
lapse vahetustlähedusest pisut kaugemal asetsevad, kuid siiski tema veendumusi ning hoiakuid mõjutavad faktorid, nagu spetsiifilised, sotsiaalsed, formaalsed ning 13 mitteformaalsed struktuurid, religioossed ja sotsiaalmajanduslikud tegurid, seadusandlus ning erinevaid kultuure ja alakultuure hõlmav kultuurimiljöö. (Loog 27) Loog väidab oma uurimusele kasvandike seas tuginedes, et alkoholi proovimine/pruukimine on olnud kasvandike seas populaarne juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu on neid, kes tuliveega tutvust pole teinud, ligemale 10 korda vähem kui sagedasi alkoholitarbijaid. Uimastavate jookide kontrollimatu ohutundeta pruukime on toonud endaga rohkelt purjusoleku kogemusi ning loonud olukorra, kus vägijookideta toimetulemist ei julgeta hinnata reaalseks.
Uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ratsaspordi spetsialistide hinnang harrastusspordi kohta. Harrastussport vajab erinevate osapoolte mitmekülgset uurimist kujundades võimalusi ja tingimusi harrastusspordi edendamiseks Eestis. Uurimustöö tulemused leiavad kasutamist ERL harrastajate manageri poolt, kes saab kasutada andmeid harrastusspordi hetkeseisuks terviklikuma pildi saamisel ning harrastusspordi tegevuskava planeerimisele. Töö eesmärgist lähtudes on uurimusele püstitatud järgmised ülesanded: Viia läbi küsitlus atesteeritud treenerite seas Määratleda harrastussportlase roll ratsaspordis ratsaspordispetsialisti hinnangul Selgitada välja ratsaspordispetsialistide töökogemused harrastajatega. Anda hinnang harrastussportlastele suunatud võistluste korraldusele ratsaspordispetsialisti poolt. 15 3
näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. Globaalset lepet pooldavad eelkõige väikese mõjuga saareriigid, kellele see on ellujäämise küsimuseks. 1990. aastal jagunes kasvuhoonegaaside "tootmine" järgmiselt: arenenud riigid 46%, N Liit ja Ida- Euroopa 23%, arengumaad 20% ja Hiina 11%. Vastavalt valitsustevahelise ekspertkomisjoni IPCC (Intergovernmental Panel for Climate Change) uurimusele tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni edasise suurenemise vältimiseks teiste gaaside kõrval CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra vähendada. Selle nõude täitmise puhul jõutaks aga alles situatsioonini, kus kahjulike ainete kontsentratsioon stabiliseeruks praegusel tasemel. Et kontsentratsioon tegelikult vähenema hakkaks, oleks vaja veelgi suuremat emissioonide kärpimist. Olukorra lootusetust näitab aga see, et
näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist elatuvad Pärsia lahe riigid. Globaalset lepet pooldavad eelkõige väikese mõjuga saareriigid, kellele see on ellujäämise küsimuseks. 1990. aastal jagunes kasvuhoonegaaside "tootmine" järgmiselt: arenenud riigid 46%, N Liit ja Ida-Euroopa 23%, arengumaad 20% ja Hiina 11%. Vastavalt valitsustevahelise ekspertkomisjoni IPCC (Intergovernmental Panel for Climate Change) uurimusele tuleks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni edasise suurenemise vältimiseks teiste gaaside kõrval CO2 emiteerimist vähemalt 60% võrra vähendada. Selle nõude täitmise puhul jõutaks aga alles situatsioonini, kus kahjulike ainete kontsentratsioon stabiliseeruks praegusel tasemel. Et kontsentratsioon tegelikult vähenema hakkaks, oleks vaja veelgi suuremat emissioonide kärpimist. Olukorra lootusetust näitab aga see, et vastavad
teineteisest. 6. Kes või mis on Taara? Missuguseid tõlgendusi on aegade jooksul esitatud Henriku Liivimaa kroonikas mainitud jumaluse Tharapita kohta? Missugune neist tundub Sulle kõige usutavam? Nimetust Tharapita on tõlgendatud nii Taara avita! kui Taara pikne jm viisidel. Taarat on esitletud kui skandinaavia Thori, Taara pikne ehk "jumala välk". Tharapila on aga kui öökullijumal (aga eesti kontekstis see uurimusele palju juurde ei anna, kuna öökullisõna kui selline on laen soome keelest). Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal, taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab määramata lühikest või pikka vokaali, tähendusega `kõrge, ülemine'. ühtne uurali sõnapere
Kliendile püütakse teha võimatuks oma düsfunktsionaalsete uskumustega mitte tegelemine. Ta peab nendega tegelema hakkama. Enne seda aga tuleb lahendada kriisiprobleem. Kasutatakse salvestamisi ning klient saab oma salvestise kaasa. Kasutatakse hästi palju eneseabi küsimustikke nt. sessioonide vaheajal. Kriitika Ellise kohta: on lihtsustanud psüühika keerulisi nähtusid teooria huvides. REBT püüab endas ühendada................... Kognitiivne teraapia Sai alguse tänu Becki uurimusele depressiooni vallas. Püüdis leida kinnitust Freudi teooriale, et see on sissepoole pööratud viha. Seejärel hakkas arendama teooriat, keskendudes sellele, et tegelikult on depressioon hoopis negatiivsete kognitiivsete seletuste tulemus. Tulemuseks sai psühhopatoloogia kognitiivne mudel, millel on kolm mõtlemise taset: automaatmõtted, põhieeldused ja skeemid. Automaatmõtted on kõige pinnapealsem tase, väga lihtne teadvustada.
konstrueeritakse analüütiliselt ka mitteöeldut (nt implitsiitseid, vaikimisi eeldusi). Analüüsis on kesksel kohal teksti lingvistiliste omaduste sotsiaalsed funktsioonid, st vastatakse küsimusele, missugust semantilist ja ideoloogilist rolli teksti detailid ja omadused kommunikatsioonis täidavad. Diskursusanalüüsi pole võimalik n-ö valmismeetodina kasutada seda tuleb teha sõltuvalt analüüsi eesmärkidest ja andmetest, valides ja/või kohandades konkreetsele uurimusele sobivad analüütilised lähenemised ja tööriistad. Ülevaade diskursusanalüüsi kujunemisloost ja koolkondadest Diskursusanalüüsi filosoofilised juured ulatuvad retoorika uurimise kaudu juba antiikautorite, eeskätt Aristotelese töödesse. Lähenemise epistemoloogiat on mõjutanud Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire ja Jean-Jacques Rousseau) ning Saksa filosoofia suurkujud Immanuel Kant, Georg W. F. Hegel, Karl Marx, Ludwig Wittgenstein ja Martin Heidegger.
annaabi.ee 
