50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Plekkpea
Õppematerjali autor
üldpindalast. Sama võib öelda ka haavikute ja hall-lepikute tagavara juurdekasvu kohta. Kolme majanduslikult kõige olulisema puuliigi - männi, kuuse ja kase - enamusega puistute seas on suurima tootlikkusega kuusikud. 5. Mootorsaagide keti höövelhamba külgtera ja põhjatera nurkade suurused kraadides. Saeketi iga höövelhammas on omaette lõikur. Iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist külgterast ja põhjaterast. Külgtera ülesandeks on laastu lahtilõikamine saetee servast, põhjatera lõikab laastu lahti saetee põhjast. Sae ökonoomse töötamise eeltingimuseks on, et laast ei tohi olla ülemäära õhuke, sest siis me ei kasuta ära sae ressurssi maksimaalselt, kuid ta ei tohi olla ka ülemäära paks, sest siis peab sae mootor kulutama lisaenergiat ja tulemuseks on madal tootlikkus ja sae kiirenenud kulumine. Kaasaja Lääne mootorsaagide saeketi höövelhamba saagimissügavus on 0,6..
...12 2.1. KATLAOPERAATORI TÖÖ TAMSALU KATLAMAJAS.................................12 2.2. PÕLEVKIVIÕLIKATLAD K-110 JA FUTER-2.............................................13 2.3. HAKKEPUIDUKATEL BIO 2,5 MW JA PÕHUKATEL K-850........................14 2.4. TAMSALU KATLAMAJAS KASUTUSEL OLEV KÜTTEMATERJAL................16 3. INVESTEERINGUD TAMSALU SOOJAENERGIASSE......................................19 3.1. TAMSALU KATLAMAJA RENOVEERIMINE AASTATEL 1996-1998............19 3.2. NASA TEHNOLOOGIA PAIGALDAMINE 1998. AASTAL..........................20 3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL.............................21 3.3.1. ,,TAMSALU LINNA JA VALLA SOOJUSENERGEETIKA ARENGUPLAANI" SEISUKOHT POTENTSIAALSEST BIOKATLA PAIGALDAMISEST..................21 3.3.2. HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE OSTU-MÜÜGILEPING JA 2004. AASTAL ILMUNUD LÕPPARUANNE PROJEKTI EESMÄRKIDEST NING NENDE TEOSTUMISEST.........................................................................
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS ........................................................................................................ 6 1.1. Ettevõtte tutvustus.............................................................................................. 6 1.2. Hilinemiste statistika.......................................................................................... 8 1.3. Probleem .........
otsustest ja keskkonnamõjudest. Selgitada tegevuste taustal olevaid mõtteviise ja tegureid ning tutvustada valdkonna uurimistegevuses kasutatavaid teaduslikke meetodeid. Anda ülevaade olulisematest mõistetest, et tulevasel spetsialistil oleks võimalik erialastes diskussioonides aktiivselt kaasa lüüa ja oma seisukohti avaldada. Adekvaatse pildi ja arusaamise tekitamiseks ei piisa ainult majandusteadusest, vaid tuleb seda siduda nii ökoloogia, tehnika ja tehnoloogia, keemia, füüsika, ärijuhtimise kui muude distsipliinidega. Mõistetest Ökonoomikat ehk majandusteadust defineeritakse sageli kui teadust piiratud ressursside kasutamisest. Vahel nimetatakse seda ka uurimuseks kompromisside, s.t. valikute tegemisest. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmise sisendeid, mitte ainult maad, mineraale ja kütuseid, aga ka tööjõudu ja kapitali. Loodusvaradele on iseloomulik, et neid pakub loodus, mitte ei loo inimene. Inimene
13.2.3 Ventilatsioon 236 6 13.3 Energiatõhususe renoveerimispaketid 249 14 Hoonete energiatõhususe parandamise majanduslik analüüs 260 14.1 Meetodid 260 14.2 Arvutustes kasutatud ehitustööde mahud 262 14.3 Arvutustes kasutatud ehitustööde maksumus 263 14.4 Tulemused 268 14.4.1 Kütmata keldriga variantlahendused 269 14.4.2 Keldrita puitkorterelamu 283 14.4.3 Köetud keldriga variantlahendused 289 14.5 Kokkuvõte energiatõhususe parandamise majanduslikust mõjust 296 15 Järeldused 299 15
põhjustavad turba omaduste (peamiselt lagunemisastme) ja turbalasundi tüseduse muutumine.. Põhjuseks on see, et kuivendamata soos on turvas teataval määral ujuvas olekus. Kui põhjavee pind alaneb, kaob turbalasundi pealmises kihis vee üleslükkejõud. Nimetatud kiht tiheneb ja surub oma suurenenud kaalu tõttu kokku ka alumised kihid ja toru vajub sügavamale Vajumise ebaühtlust ei leevenda ka latt- või laudaluse kasutamine drenaaži ehitusel. Aluse kasutamine teeb ehitustööde tehnoloogia keerukaks- torusid saab paigaldada ainult käsitsi ja sedagi pärast aluse paigaldamist. Sellega sõtkutakse kaeviku põhi mudaseks. Tekkinud muda ummistab intensiivse põhjavee juurdevoolu korral dreeniliidused veel enne, kui nad jõutakse katta filtermaterjaliga. Turbalasundi ebaühtlasest vajumisest tingitud ohtu saab vältida peamiselt drenaažisüsteemi õige horisontaallahendusega. Tuleb jälgida, et lasundi tüsedus oleks torustiku trassil võrdne või suureneks voolu suunas
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid