Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

René Descartes (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui on siis mille kohta see käib?
  • René Descartes [dekart] – sündis 1596. aastal La Haye Tours ’i lähistel ja suri 1650.
    aastal Stocholmis.
  • René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. “Teadusliku maailma” esimene filosoof. Valdas töid suhteliselt vähe. Oli suveräänne ja mitmekülgselt andekas loov uurija, kuid mitte traditsiooniline õpetlane. Suri Rootsis kopsupõletikku. Matemaatikas rajas analüütilise geomeetria ja võttis esimeste hulgas kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste. Mehaanikas sõnastas ta mõju ja vastumõju seaduse.
  • Filosoofia eripärad
    Filosoofilise stiilmeistrina on Descartes silmapaistev. Tema stiil on kerge, vaba ja kaasakiskuv. Filosofeerib elurõõmsalt, maalähedaselt, meelelahutuslikult. Tekstid on suunatud haritud kaasinimestele ja mitte ülikoolide õpetatud professoritele. Teosed on tähtsad Euroopa kultuurile ja haridusele. Filosoofias samastas ta mateeriat ruumiga, pidades mateeria ainsaks omaduseks ulatuvust. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus. Tema loodusteaduslikud vaated olid materialistlikud, aga filosoofia dualistlik. Dualism - hing ja mateeria on eraldiseisvad!
  • Teosed
    Esimene teos: “Arutlus meetodist” (1637) - (enesekesksest mõtisklejast, kes jutustab meile oma elust). Sissejuhatusena 3-le teaduslikule uurimusele (geomeetria, teadusajaloo klassika , analüütiline geomeetria, moderne matemaatika). Kõikide aegade suurteos! Kirjutatud prantsuse keeles.
    Teine filosoofiline teos: “Metafüüsilised mõtisklused” ( 1641 ) - Descartes´i filosoofia kõige tuntum ja täielikum tervikesitus.
    Filosoofia põhimõtted” (1644) - kõige mahukam avaldatud töö. Pühendatud printsess Elizabethile.
    Hingeliigutused” ( 1649 ) - armastust ja tundeid puudutavad filosoofilised teemad, raamat kujunes välja kirjavahetusest Rootsi kuninganna Kristiinaga.
  • Faktid
    Koos Descartes`iga murdub vana aja ülemvõim filosoofias ja teaduses . Tema läbi sünnib uus tervikpilt. Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse, mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.
    Kõik oli kaheldav, eeltingimuste vaba mõtlemine, mõistuse jõu piire ei tunnistatud -oli vaja leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele.
    Üks filosoofia mässajatest. Inimesena mõõdukas, isegi alalhoidlik, katoliiklane. Sattus kirikuga konflikti, kuigi ei soovinud seda.
  • PILT

    7. Tõsikindel teadmine

    “Arutlus meetodist” - lääne filosoofia kaunimaid kirjutusi. Pole mingi tõeni viiv mõistuse menetluse süstemaatiline väljaarendamine. Pigem on kõne all sellise meetodi tähtsus, esitatud autobiograafilise draama vormis. Eesmärgiks on vankumatu tõsikindel teadmine; selleks pakub võtit meetod (ainulaadne ja pööret tekitav).
    Descartesel kirglik iha teadmiste järele, fanaatiline optimist, ei kritiseeri teisi. Descartesi filosoofia eesmärk on leida tõsikindel teadmine. Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Kas on olemas tõsikindlat tunnetust ja kui on, siis mille kohta see käib? Austas sügavalt teoloogiat, pidas au sees kõnekunsti, armastas luulet. Oli veendunud, et olemasolev teadmine ei vasta Descartes´i tõsikindluse nõudele.
  • Süstemaatilise kahtluse meetod
    Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Autoriteet, komme või harjumus ei piisa põhjenduseks - mitte miski muu ei kõlba, kui tõsikindluse nõuded täitev mõistuse hääl- süstemaatilise kahtluse meetodi juhtmotiiv. Süstemaatilise kahtluse meetodi - hõlmab kõike ja ükskõik mida, on teoreetiline. See tekitab pöörde filosoofias - katse esimest korda otsida süstemaatiliselt eeltingimustest täiesti sõltumatuid tõdesid. Ta ei väida, et midagi pole võimalik teada. Kui mõni väide on kaheldav, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast üleüldse mõni tõde järele jääb. Võibolla selgub , et ei olegi võimalik midagi tõsikindlalt teada, kuid siis on vähemalt see kindel.
    Argimõtlemise seisukohalt usaldusväärsena tunduv teadmiste allikas, taju, ei täida kindluse nõuet - illusioonid ja tajuvead on võimalikud! Une argument otsustab, et meeleelundite kaudu tulevat teadmist ei saa kindlalt usaldada . Kui ma kujutlen ennast midagi nägevat, on teoreetiliselt võimalik, et Jumal (või paha vaim) põhjustab muljed. Kuri vaim petab , tekitab meelepetteid ja illusioone.
    Cogito, ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas!
    Midagi saab tõsikindlalt teada! Jumalike võimetega paha vaim saab mind eksitada ainult siis, kui mina olemas olen, olen olemas mõtleva olendina. Saan kahelda vaid olemas olles. Väljaspool kahtlust on enda olemasolu!
  • Jumala olemasolu
    Vaatleb Jumala ideed. Strateegia: tõestada Jumala olemasolu ja siis toetuda Jumala omadustele, näidata, et välismaailm on põhijoontes selline, nagu ta ilmneb. Jumal ei ole pettur! Jumala olemasolul on keskselt tähtis koht, kuid teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel.
    Descartes esitab oma versioonid kosmoloogilisest ja ontoloogilisest jumalatõestusest:
    Jumala olemasolu on võrreldav mu enda olemasoluga, mõlemad eeldavad logiliselt välismaailma olemasolu. Inimene on suhtes endast millegi täiuslikumaga. Kuna Jumal ei peta mind - Jumala täiuslikkuse tõttu on see võimatu - on minu selged ja täpsed muljed paratamatult õiged. Kõik see, milleni ma oma mõtetes selgelt ja täpselt jõuan, on kahtlemata tõsi. Jumal on olemas, ta on täiuslikem olend , kõik mis meis on, tuleb Jumalalt: me ideed ehk mõisted reaalsetena ja Jumalalt pärit olevatena, sedavõrd, kui nad on selged ja täpsed, on paratamatult ka tõesed.
  • René Descartes #1 René Descartes #2 René Descartes #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisa v Õppematerjali autor
    René Descartes oli prantsuse filosoof ja loodusteadlane ühtlasi ka kirjanik. Õppis jesuiitide kolleegiumis, oli mõnda aega sõjaväes ohvitseriks. Noorena reisis, hiljem elas tagasitõmbunult, vältis inimeste seltskonda, muutis pidevalt oma aadressi, sõpradega suhtles kirja teel. “Teadusliku maailma” esimene filosoof.

    1)Süstemaatilise kahtluse meetod.
    2)Tõsikindel teadmine.

    Sarnased õppematerjalid

    Filosoofia
    16
    pdf

    Filosoofia

    • Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse Uusaja filosoofia 1. DESCARTES (1596-1650) • Lõuna-Prantsusmaalt • Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus • “Teadusliku maailma” esimene filosoof • Kõiges peab kahtlema • Põdura tervisega poisi lapsepõlv • Vanavanemad kasvatasid • Hariduse omandas Jesuiitide koolis (Jeesuse selts, katolookluse all tegelev ususelts)

    Filosoofia
    Lääne filosoofia
    16
    docx

    Lääne filosoofia

    Ta ühendas Aristotelese ristiusuga. Ratsionalist. Usk ja mõistus Mis suhtes on usk ja mõistus? Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde- mõistus ja ilmutus ei ole omavahel vastuolus. Mõistus toetab ja täiendab ilmutust. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Osa ilmutusest peab igal juhul usu kaudu omaks võtma. Teoloogia näitab selle suuna, kuhu ratsionaalse käsitluse peab juhtima. Aristotelismi võib tema teostes kohata. DESCARTES Läbi Descartes sünnib uus tervikpilt, mis asendab nüüd juba aastasadu valitsenud aristotellikskolastilise maailmakorra. Uusaja filosoofia rajaja. Kõik oli kaheldav, lähtuma pidi eeltingimustevabast mõtlemisest. Ja mõistuse jõu piire ei tunnistatud. Ta oli kõike muud kui traditsiooniline õpetaja. Käis jesuiitide koolis. Oli katoliiklane. Ta filosofeerib elurõõmsalt ja maalähedaselt. Tema tekstid on suunatud haritud kaasinimestele, mitte professoritele. Samuti tegutses ta kirjanikuna

    Filosoofia
    René Descartes-Benedictus de Spinoza-Gottfried Wilhelm von Leibniz-John Locke--George Berkeley-David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte
    4
    doc

    René Descartes, Benedictus de Spinoza, Gottfried Wilhelm von Leibniz, John Locke , George Berkeley, David Hume elu ja filosoofia kokkuvõte

    AKTIIVSED TUNDED ­ tunded, mis sünnivad siis, kui inimene on suutnud tunde muuta mõistuslikuks, st ta moodustab passioonist enda jaoks selge ja täpse idee.Inimene on oma tunnete vang,, tunded (passiivsed) takistavad inimest nägemast end terviku osana. Mõistuse ülim voorus on teadmine tervikust.Kuni inimene on tunnete võimuses, ei suuda tabada oma tõelist olemust, et ta on üks osa suurest tervikustHuvid ­ eetika, epistemol., metaf. Mõjud ­ Ibn Sina, Cusanus, Hobbes, Descartes. Mõjut ­ Kant, Hegel ,,Meil on olemuslik moraalne kohustus suurend. Enda arusaamist ja teadmisi kõigest, millest me suudame.",,Vabadus on tunnetatud paratamatus Gottfried Wilhelm von Leibniz Spinoza ja Locke'i kaasaegne, töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Desc. Polnud elukutseline filosoof.8. valdas ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid.15. alustas Leipzigi ülikoolis filosoofia- juuraõpinguid.20. kaitses õigusteaduste doktori kraadi.29

    Filosoofia
    Rene Descartes
    16
    doc

    Rene Descartes

    Tartu Kivilinna Gümnaasium RENÉ DESCARTES Ander Troost 11e Tartu 2010 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese

    Filosoofia
    Rene descartes
    3
    doc

    Rene descartes

    Rene Descartes (1596 ­ 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord suurlinnades, kord maal (seal

    Filosoofia
    FILOSOOFID
    7
    docx

    FILOSOOFID

    FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille

    Filosoofia
    Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon
    11
    doc

    Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte...........

    Filosoofia
    Eksamimaterjal - filosoofia
    26
    docx

    Eksamimaterjal - filosoofia

    David Hume ­ kogemus on kõigi teadmiste allikas. Teadvusele vahetult ilmnev ­ ta enda tegevus ja muljed ­ on teadmiste suhtes prioriteetsed. Muljed on fundamentaalsemad ­ meie teadvuse vahetud kujutlused, aistingud ja immanentsed tähelepanekud meie oma meele tegevusest. Kõik meie ideed on muljete koopiad. Kui tekib küsimus, kas mõnel ideel on tähendus või mitte, peame küsima: millisest muljest see väidetav idee on tekkinud? Rene Descartes ­ Cogito, ergo sum. II meditatsioon. René Descartes kui ratsionalist ­ cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas

    Filosoofia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun