Düsleksia ja pärilikkus-referaat (2)

Tartu Ülikool - Meditsiin - Arstiteadus

3 KEHV

DÜSLEKSIA JA PÄRILIKKUS

Referaat

SISUKORD

Sissejuhatus……………………………………………………………………..3

Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine…………….…………..4

Düsleksia põhjused ja pärilikkus………………………………………..5

Düsleksia põhjus peitub ajus……………………………………………5
2.2. Pärilikkus……………………………………………………………….5
Kokkuvõte………………………………………………………………….……7
Kasutatud kirjandus…………………………………...…………………………8

SISSEJUHATUS

Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004)

Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus – düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja laiemas mõistes ka õpiraskused tihti elukestev seisund. UNESCO andmetel on 10% täiskasvanutest düsleksia. (Lukanenok, Kasper 2004)
Käesolev referaat käsitleb düsleksiat kahes osas. Esimene osa kirjeldab düsleksiat üldiselt, näitab, millest tuleneb düsleksia mõiste, millised on selle üldisemad definitsioonid ning kuidas võib düsleksia avalduda. Teine osa käsitleb düsleksia põhjuseid ning sealhulgas lähemalt ka pärilikkust.
1. DÜSLEKSIA MÕISTE, DEFINITSIOONID JA AVALDUMINE
Mõiste
Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus-düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. ( Maila )
Düsleksia sünonüümidna kasutatakse mõisteid:

Sõnapimedus
Primaarne lugemisvõimetus
Spetsiifiline arengudüsleksia
Spetsiifiline lugemisraskus

Levinumad definitsioonid:

Spetsiifiline lugemishäire on spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega.

Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud.
Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia ) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded.
Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila)

Düsleksia avaldumine:
Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk peegellugemist. Rasketel juhtudel pole laps võimeline sünteesima isegi kahe- ja kolmetähelisi rühmi, selle asemel hakkab ta sõna mõistatama. (Maila)
2. DÜSLEKSIA PÕHJUSED JA PÄRILIKKUS
2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus
1896. aastal kirjeldas Inglise arst Morgan esmakordselt düsleksiat poisil , kes oli muidu väga andekas, kuid kohutavalt kehva lugemisoskusega. Tol ajal nimetati seda sõnapimeduseks, sest arvati, et laps ei näe sõnu. Tegelikult pole pimedusega sel puhul midagi pistmist. (Mere 2007)
Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat:

Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte.
Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga.
Nii kuulmis - kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast – närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. (Mere 2007)

2.2. Pärilikkus
On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel juhul võib tegemist olla päriliku rasvhapete ainevahetuse häirega. Miskipärast on düsleksiat poistel neli korda rohkem kui tüdrukutel, sagedamini esineb seda ka vasakukäeliste hulgas. (Mere 2007)
Kuid väidetavalt on soome teadlastel on õnnestunud teha kindlaks geen, mis põhjustab düsleksiat. Düsleksia e vaeglugemine on probleemiks 3-15 % inimestel. Düsleksiat iseloomustab suutmatus tunda ära ning mõista kirjutatud sõnu. Senised katsed tuua selgust düsleksia tekkepõhjustesse ei ole olnud edukad. Tuginedes värskele uurimusele arvavad Helsingi Ülikooli teadlased, et tegemist võib olla geneetilise veaga. Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade näitel uurima düsleksia geneetilist tausta. Uuriti katsealuste tunnetuslikke võimeid, lugemisoskust ja lugemisega seotud neurokognitiivseid oskusi.
Väljavalitud perekondades viidi läbi ka kromosoomi aheldusuuringud, mis viisidki järelduseni, et düsleksiat võib põhjustada geen DYXC1. Hetkel ei oska teadlased veel geeni rolli täpsemalt selgitada, küll aga usuvad nad, et kõnealune geen kontrollib stressitaset. Loodetakse, et avastus aitab diagnoosida ning ravida düsleksiat juba varases lapsepõlves. (Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003)
Kuid uuemate andmete põhjal on selgunud, et Yale’i Meditsiinikooli (USA) teadlaste andmetel võib kuni viiendik düsleksia juhtudest olla põhjustatud hoopis vigasest DCDC2 geenist. Muteerunud geenivorm häirib aju lugemiskeskuste funktsioonide väljaarenemist.
DCDC2 geen paikneb kuuendas kromosoomis ning dr Jeffrey Grueni poolt juhitud teadlaste arvates põhjustab selle mutatsioon kuni 20% düsleksia juhtudest.
Ka teisi geene on seostatud düsleksiaga. Nii on Karolinska Instituudi (Rootsi) teadlased teinud kindlaks kolmandas kromosoomis paikneva vastava ROBO1 geeni.
Düsleksia põhjustab õpiraskusi, mille puhul normaalse intelligentsusega inimestel on püsivad märkimisväärsed raskused lugemise, kirjutamise ja õigekirjaga. Umbes 4% elanikkonnast on tõsiselt düslektilised ning 6% esinevad väiksemad probleemid.
Avastus peaks võimaldama düsleksia varasemat diagnoosimist, mis omakorda tähendaks, et hariduslikud programmid düslektilistele lastele saaksid alata varem. Mida varem eriõppega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et düsleksiat põdevad inimesed saavutavad oma võimete maksimumi. (BBC News 2005)
KOKKUVÕTE
See, et avastatud on mõned oletatavalt düsleksiat põhjustavad geenid ei tähenda veel, et võib inimese haigeks tunnistada ja ei pea selle probleemiga edasi tegelema. Arvan, et siiski on oluline hakata sellega võimalikult kiiresti tegelema. Tänapäeval peavad inimesed end igal sammul tõestama, seetõttu on oluline, et nad seda ka oskaksid. Probleemid põhioskustes on sageli takistuseks eneseteostusel ja positiivse enesehinnangu kujunemisel. Sama oluline on suhtumine erinevustesse – kas me nimetame düsleksiat puuduseks, raskuseks või hoopis iseärasuseks ja väljakutseks. Lugemisraskusi ei tohiks häbeneda, probleemiga tuleb kohe tegeleda.
Eestis tegeldakse siiski põhiliselt laste düsleksiaga. Valitseb hoiak, et ajalooliselt kõrge kirjaoskusega rahval ei sobi täiskasvanute kirjaoskuse probleemi tunnistada. Aga niisamuti nagu varajane sekkumine, on sama tähtis täiskasvanutega tegelemine. Põhioskuste madal tase ei võimalda ju ka tööülesannetest lõpuni aru saada.
KASUTATUD MATERJAL

Lukanenok Kadi, Kasper Kristi. Lugemisraskustega peab tegelema. Õpetajate leht, aprill 2004, Nr 14
Scientists discover dyslexia gene. BBC News. [ http://news.bbc.co.uk/1/hi/health/4384414.st m]
Mere Eva. Mina õpin omamoodi! Pere ja Kodu, aprill 2007
Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 35. nädal. Soome teadlased avastasid düsleksiat põhjustava geeni. [ http://www.genomics.ee/files/menu/200335.htm?PHPSESSID=d3768b0a492ada64f10e38b622142a0b ]
Meelika Maila. Düsleksia-mis see on? [ raatuse .rtk.tartu.ee/arvuti/kursus2/Dysleksia.ppt]

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 150 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

150 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kat152 Õppematerjali autor

Sissejuhatus…………..3

1. Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine…………….… …..4

2. Düsleksia põhjused ja pärilikkus………………………..5

2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus……………………………5

2.2. Pärilikkus……………………………….5

Kokkuvõte……………………….……7

Kasutatud kirjandus……………8

düsleksia referaat

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat, Düsleksia.

TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT DÜSLEKSIA Referaat Tallinn 2009 SISUKORD DÜSLEKSIA...................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE.................................................................................

Erivajadustega õppija

doc

Düsleksia

Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu.............

Koolipedagoogika

343

pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia

Kommentaarid (2)

anka8703: Lühike, aga põhjalik referaat. Aga selle teema kohta on üldse väga vähe materjali.

21:15 12-02-2011

jessica: Kuna teen ise ka referaati, siis minu jaoks allikad pole teaduslikud

14:55 29-11-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk