10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
carryk
Õppematerjali autor
4. andmete anaklüüsimine ja järelduste tegemine 5. tulemuste jagamine teiste teadlastega Protseduurid vt slaide, loe raamatust 2. Sotsiaalpsühholoogia ajalugu, 20.02.2018 120 aasta vanune teadus, enamus arengust viimase 60 aasta jooksul. Kaks sotsiaalpsühholoogiat: - psühholoogiline: keskmes on indiviidi reageerimine sotsiaalsele stiimulile - sotsioloogiline: grupid või sotsiaalsed muutujad, sotsiaalsed rollid, kultuurinormid jms Üleskutse need valdkonnad omavahel ühendada (Backman, 1983). Kirjeldav sotsiaalpsühholoogia - Ulatus kuni 19.saj II pooleni. Inimene vajab eksisteerimiseks ühiskonda oli mõlema seisukoht. Inimene on sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse produkt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Platon ühiskond kui rekvisiit, mille abil saab inimene välja arendada õiglustunde. Sotsiaalne õiglus on aluseks inimese isiklikule õnnele. Inimene on välja arendanud oma bioloogilise loomuse.
• Väljateooria. Psühholoogiline ruum, mis püüdleb terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum. • Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli … 20 sajandi II pool I • Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! • SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ...
.. Joonis 1: Gustave LeBon 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ...
- Lubavad normid määratlevad neid erijuhte, millal muidu keelatud toimimine on lubatud (soodustused tudengitele, tasuta sõit politseile). - lepingulised normid - määratlevad toimingute teatava sisu ja vormi, mille puhul toimingule järgneb hüvitus ühiskonna (grupi) poolt (töölepingud, mis mõlemat poolt kohustavad). - Soovitavad normid - vabatahtlik toimimine, mis vallandub väärtuste, teiste eeskuju või suhtumise mõjul (mida rohkem inimesi nii toimib, seda enam norm kinnistub (heategevus, annetus). - Harjumused - ühiskonna liikmete ühesuguse toimimise (suhtumise, reageerimise) viis, mis on kujunenud pikema aja jooksul või kujutab endast kunagiste rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. - Tavad - ühiskonnas üldtunnustatud toimimisviisid olukordades, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. 4. Õigusliku käitumise mõiste ja vormid.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
nt keemikud, füüsikud jt kokku ei puutu Sotsioloogia ja teadus · Sotsioloogilist teooriat iseloomustavad: läbiproovitus, põhjalikkus ja praktilisus, aga samuti peaksid nad nii palju kui võimalik tõele vastama · PROBLEEM: sageli ei oska sotsioloogid öelda, kusmaalt jookseb piir õige ja vale vahel isiklikud huvid, kahtlused jms · Ühiselt kokkulepitud tingimused uurimuste läbiviimiseks · Ükski teooria ei saa olla 100% tõene. Kui mõni teooria suudab näidata oma püsivust ja praktilisust, siis tunnistatakse sobivaks teatud ajaks Erinevused loodusteaduste ja sotsioloogia vahel · Eksperimendid ja katsed · Eksperimentide tulemused ja nende nn "püsivus" · Uurija mõju uuritavale · Uurija ja uuritava vaheline koostöö Sotsioloogia teadusena: · Erapooletu uurimus · Objektiivsus · Süstemaatilised ja tunnustatud uurimismeetodid
1. ressursid nt territoorium, raha, energiavarud, toit kuidas neid ressursse jagatakse, kas see toimub asjaosaliste arvates õiglaselt, võrdselt. 2. võim poliitiliste otsuste kontrollimine, osalemine poliitiliste otsuste tegemisel 3. identiteet kultuurilised, sotsiaalsed, poliitilised ühiskonnad, millega inimesed on seotud (ühe ühiskonna raamides on erinevat identiteeti kandvate inimeste grupid) 4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid väärtusi, mis kellelegi on eluliselt vajalikud ja sotsiaalsete gruppide väärtuste hierarhia; terve ühiskonna ja riigi väärtused) Konflikti faasid: - latentne konflikt (seisneb teatud vastuolus isikute või gruppide vahel ja millest mõlemad osapooled on teadlikud)
Projektijuhtimise konkreetsetest võtetest ei pruugi kasu olla igas spetsiifilises situatsioonis. Projektijuht peab olema võimeline mõjutama laia huvigruppide ringi kasutades lisaks organisatsiooni toetusele enda isiksuseomadusi ja -oskusi. Need 3 oskused ei ole uued ega unikaalsed ja igaüks saab neid endas arendada teades olulisemaid põhimõtteid: projektide iseloomulike tunnuseid, protsesse mis nendega kaasnevad ning kuidas mõjutada inimesi ja meeskondi. Põhimõtted ei pruugi alati ja igasse situatsiooni sobida, aga neid teades on projektijuht võimeline leidma igale unikaalsele probleemile vajaliku lahenduse. Projektid on samm tundmatusse - katse kombineerida ideid ja tegevusi uudsel viisil, olles tihti suuremate strateegiliste muudatuste esimeseks katseks. Juhid kasutavad projekte väga erinevatel eesmärkidel, näiteks: kohaliku omavalitsuse uus IT süsteem, mööblifirma uue tootmishoone ehitamine,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid