Teadusartikli kirjutamine (0)

Uurimistulemuste vormistamine ehk 
teadusartikli   (või seminaritöö) 
kirjutamine
09.10.2012
Mis teeb tekstist  teadusteksti
On midagi öelda
Väide on kontrollitav
Rajaneb allikatel  või eksperimentidel
Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti  korrata  või väiteid 
allikate põhjal kontrollida
Viidetega  
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth  level
Fifth level
Teaduslik meetod
1.
1. Probleem
2.
2. formuleeri hüpotees 
(uurimisküsimus)
3.
3. tee vaatlused 
(arhiivitöö, küsitlus 
vm) või 
eksperimendid
4.
4. organiseeri ja 
analüüsi tulemused
5.
5. kas tulemus 
kinnitab hüpoteesi?
6.
6. tee järeldused ja 
anna neist teada
Võimalikud variandid
Uurimisraport
Akadeemilise pädevuse tõestamiseks mõeldud töö
Üldiselt peaks seminari - või lõputöö sarnanema esimesega,  ehkki  selle maht on suurem 
tavalisest  teadusartiklist ja väiksem monograafiast ning rohkem tuleb tähelepanu pöörata 
oma akadeemilise pädevuse tõestamisele. 
Millest alustada?
Leia oma uurimisteema
Uuri, kas sarnasel  või lähedasel teemal on varasemaid uurimusi
Loe läbi teemakohane kirjandus
Selgita välja, kes on antud teemas autoriteedid (viited aitavad)
Piiritle oma teema (miks just seda osa/suunda oleks vaja veel uurida)
Asu koguma  allikaid
Allikate valik
Sõltub küsimusepüstitusest
Silmas pidada
Allika  vanust  (eelistame uuemaid, aga mõnikord tuleb üles otsida just vanim kui 
kõige adekvaatsem)
Autori tuntust ja autoriteeti
Allika usutavust (eelistada autoriteetseid ajakirju ja retsenseeritud  tekste )
Mõtle, kellele ja mille jaoks on teos kirjutatud (pühendusteosed on pidulikud , 
juubelistatistika väldib negatiivset jne)
Allikakriitika
Pole olemas absoluutselt objektiivseid allikaid
Küsi alati: 
kes tegi, 
miks, 
millal, 
kelle või mille jaoks, 
kas allikas on sisemisi vastuolusid, 
kas info klapib mujalt saaduga
Sama sündmuse erinevad kirjeldused
1944. aasta  veebruaris kuulutati välja juba totaalne mobilisatsioon , mis puudutas kõiki 
mehi alates 1904 . aastal sündinuist. Kodanliku Eesti viimane  peaminister  J. Uluots, kes 
kohe esimestel okupatsioonipäevadel oli tõtanud maksku mis maksab saavutada 
“usalduslik koostöö eesti rahva ja Suur-Saksamaa vahel”, kutsus  asjatult raadiokõnes 
rahvast täitma mobilisatsioonikäsku. Rahvas ei tahtnud valda oma verd hitlerlaste eest. 
“Eesti  leegion ” jäi hoopis väiksearvulisemaks, kui selle formeerijad olid kavatsenud. 
(Eesti NSV ajalugu. III.  1971 . lk 536)
Sama sündmuse erinevad kirjeldused
1944. aasta veebruaris, kui Nõukogude väed olid jõudnud Eesti piirideni, pidas 
peaminister J. Uluots raadiokõne (7. veebruaril 1944.a.), milles ta ütles, et kõige tähtsam 
eeldus Eesti vabaduse taastamiseks on see, et Nõukogude võim ei pääseks uuesti Eestisse 
ja kutsus eestlasi selle ärahoidmiseks võitlema koos sakslastega. See kõne avaldati ka 
kõikides ajalehtedes. Olukorra tõsidust mõistes toetas eesti sõdurite võitlemist koos 
sakslastega ka Eesti poliitiliste parteide esindajatest moodustatud, maailmavaateliselt 
põhiliselt küll lääneriikidele orienteeritud ja seetõttu põranda all tegutsev Eesti Vabariigi 
Rahvuskomitee (Eesti Vabariigi Rahvuskomitee korraldus nr. 1 1944.a. 1. augustil ja nr. 2 
1944.a. 24. augustil.). Seega võib julgesti väita, et ka Eesti seadusliku riigivõimu 
esindajad nägid antud olukorras eestlaste jaoks ainsa võimalusena võitlust koos 
sakslastega Nõukogude Liidu vastu. See oli ajaloolisest paratamatusest tingitud otsus. …. 
Oodati  maksimaalselt umbes 15000 mehe sõjaväkke tulekut,  kodumaad kaitsma tuli 
40000  meest.
http://www.kool.ee/?5843 [02.04.2012 ]
Mille järgi otsustada,  kumb  on õigem?
Kas on viited?
Kes ja millal kirjutas?
Millise eesmärgiga on tekst koostatud?
Sisemised vastuolud?
Demagoogia , ajastuomane  retoorika
B) Kõik jõud EK(b)P  Keskkomitee  VIII  pleenumi  otsuste täitmiseks, Tartu linna 
parteiaktiivi koosolekult, ajaleht Edasi 21. aprill 1950
Oma ettekandes sm.  Leede  näitas neid suuri puudusi EK(b)P Keskkomitee töös, mis on 
märgitud ÜK(b)P Keskkomitee otsusega „Vigadest ja puudusest EK(b)P Keskkomitee töös” ja 
mis  leidsid  täielikku kinnitust märtsi lõpul toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil.
Pleenum  märkis, et nõukogulikku ülesehitustööd meie vabariigis on suuresti takistanud 
EK(b)P Keskkomitee büroo ja mõnede juhtivate seltsimeeste töös  esinenud  tõsised vead mis 
seisnevad võitluse puudumises kodanliku natsionalismiga. [---]
Kodanlikud natsionalistid Kruus, Andresen jt. tegid otsekohe pärast Nõukogude Eesti 
vabastamist kõik, et anda ülikoolis juhtivad kohad oma mõttekaaslastele (Kleis,  Moora , Valdes 
jt.), kes kasutasid neid positsioone parteivastaseks poliitikaks. Igati kaitstes ja edutades 
tagurlikke elemente, takistati edumeelsete  teadlaste  ja õppejõudude tööd. Selle näiteks on ka 
ebaõige teaduslike kraadide  omistamine  kodanlikele spetsialistidele (Maiste- Aller , Elango  
jt.), ilma nende kodanlikus Eestis ja saksa okupatsiooni ajal kirjutatud dissertatsioone ja 
teaduslikke töid läbi vaatamata. Enamikus need tööd on aga antimarksistlikud, idealistlikud ja 
seetõttu ilma teadusliku väärtuseta. [---]
Kuidas seda edasi anda?
Kruus ja Andresen edutasid tagurlikke elemente
Kruus ja Andresenit süüdistati “tagurlike elementide “ edutamises.
Sm. Leede näitas suuri puudusi EK(b)P keskkomitee töös
… Leede osundas, et EKP keskkomitee pole piisavalt arendanud võitlust nn 
kodanlike natsionalistidega.
Tööd on antimarksistlikud, idealistlikud ja teadusliku väärtuseta.
Töödele heideti ette, et nad on antimarksistlikud, idealistlikud 
ja seetõttu teadusliku väärtuseta.
Olaus Moberg Dünamünde lahingust 1701
lk.17 ... Ja juba olidki mõlemalt poolt väljale toodud lahingurivid seismas,  esmalt  kindlalt 
paigal ja kurvas vaikuses, kogudes palgele, käsivartesse,  rindu  viha, mis pidi pea hirmsate 
hoogudena välja purskama. Nimelt  seisis meie pilgu all, teisel pool kiiret ja keeriselist 
jõge meid  oodates  hooplev sõjavägi, end piiritult üle hinnates, mis pole selle hõimu seas 
haruldane, soomusrüüdes ja –särkides nagu vaja, tugeva kaitsevalliga ümbritsetuna, 
rauast riividega varustatuna, sõjamasinatega kaitstuna. Värisemata mitte kellegagi 
kokkupõrkamise ees ja pelgamata ühegi vaenlase nägemist, lasi kuningas KARL  vahepeal  
jumala vägevuse toel, ainult tema õiglust mäletades, päikesetõusu saabumise eel 
neljandal hommikutunnil  ankrud  hiivata ning lendas jumala kaitsekilbi all vastaskaldale – 
seal, märk võitluseks antud, oli kõik raua ja jõu teha.  Siis paiskasid haavad, tapmine , 
röövsaak, õud, raev kõik segi.  Maapind kattus laibakuhjade, taevas tolmuga. Võideldi 
kõige ägedamalt neli tundi, lõpuks aga tuli saatus täieliku võiduga meie poolele üle. Siis, 
laiali aetuna, põrmu paisatuna, ilma jäetuna relvist, embleemidest, sõjamasinaist, kogu 
sõjavärgist, oli  vaenlane  sunnitud selja pöörama ja püüdma põgeneda, kuhu iganes suutis, 
sellise väleduse ja meeleheitega, et jõudis peaaegu korraga välja nii sõjapiirkonnast kui 
tervest provintsist..... 
Allikakriitiline lähenemine  tekstile :
Kuigi kirjeldus on kaasahaarav ja ulatuslik, ei tule see paraku ajalooallikana arvesse: 
seda ei saa autentseks kirjelduseks lugeda, kuna täpselt  samade  sõnadega kirjeldatakse 
rohkem kui pool sajandit varem hoopis üht teist lahingut. Nimelt leiame Gustav Adolfi 
mälestuseks kokkupandud kogumikust (Gustavus Magnus .....), p.83-106 August Buchneri 
kõne Rootsi vägede  Leipzigi  lahingus (7. septembri iididel 1631. aastal) saavutatud võidu 
puhul. Ilmneb, et juba oma kõne esimestest sõnadest peale alustab Moberg Buchneri 
nimetatud kõne sõna-sõnalist tsiteerimist ja kuigi ta allikale ei  viita , siis Buchneri tuntust 
arvestades võis see  paljudele  kuulajaist algusest peale selge olla. /…/ Ka teisest kõnest 
laenab Moberg  pikki  lõike, sidudes üleminekuid  omaenda  lausete ja fraasidega. 
Teksti tegelik väärtus
Mobergi kõne allikakasutust võiks barokiretoorika uurimise kontekstis käsitleda mitmeti: 
üks võimalus oleks esitada seda näitena ohtrast „plagieerimisest“, mille puhul puudub 
täielik iseseisev  loominguline  alge, ning mis teeb selle (paraku tõepoolest!) 
kasutamiskõlbmatuks ajalooallikana (vähemalt lahingukirjelduse autentsuse osas). 
Samas aga näeme siin ka meisterlikku „võõra kõne“ kasutamist: käsitledes Karl XII ja 
Põhjasõda sõnadega, mida  publik tunneb hästi Gustav Adolfi ja 30-aastase sõja auks 
peetud kõnedest, saab autor lisada Põhjasõja käsitlusele ilma pikki  seletusi  lisamata 
hoopis teise, ususõja mõõtme. Allikaviite ärajätmine teeb võrdlusest kahe valitseja 
vahel tehniliselt hoopis samastamise, identifikatsiooni. Siinseis näidetes tähendab viite 
ärajätmine, et Moberg ei erista Karl XII rolli ja Põhjasõda ajaloos varem  kuulsaks  saanud 
analoogist (st Kolmekümneaastasest sõjast), ei osuta neile võrdluste ja paralleelide 
toomise  abil, vaid käsitleb neid otsekui  olekski  tegu tema aja paradigmaatiliselt suurima 
ususõja mudeliga – nõnda ei ole Karl XII enam „nagu“ Gustav Adolf ja tema 
troonijärglane, vaid (uus) Gustav Adolf (või Juliuste dünastia alusepanija või Aleksander 
Suur) ise. ( katkend  Janika Pälli  artiklist , TÜAK 2011)
Allikaloend ja märkmed
Alusta tööd üldise allikaloendi koostamisest (see võib hiljem loomulikult täieneda)
Kõik märkused peavad olema varustatud täpse  viitega  (säästab hiljem vormistamise aega)
Head märkmed on selged, täpsed ja täielikud
Kopeerimine on küll lihtne, aga läbimõeldud ümberkirjutus lihtsustab edasist tööd
Jälgi, et mõte oleks õigesti edasi antud
Viitamine  ja plagiaat
Iga mõte, mida sa ise välja ei mõtelnud, vajab viidet
Üldteada entsüklopeedilisi fakte ei viidata
Viiteta võõraste mõtete kasutamine on plagiaat, st intellektuaalomandi vargus
Viidata võib:
Tsiteerides (jutumärkides)
Refereerides või parafraasina (oma sõnadega ümber jutustades)
Uurimuse põhistruktuur
I sissejuhatav osa 
tiitelleht , resümee, sisukord, eessõna
II – põhiosa, IMRD struktuur
Introduction  – sissejuhatus ja taust, lühidalt probleem ja hüpoteesid (mida ja miks)
Methods - meetodite käsitlus (kuidas, siin ka allikakriitika ja eelkäijate kriitiline 
analüüs)
Results  – materjali ajalüüs ja tulemused ( milleni  jõudsin, tegelik põhiosa)
Discussion – tulemuste  vaatlus  ja arutelu (mida sellest arvata ja kuhu edasi)
III lõpposa
Lisad
Registrid , allikate  loetelu
(I) Empiirilise uurimuse resümee (teesid)
Bibliograafilised andmed uurimuse kohta (kui on ilmunud)
Uurimuse teema või peaprobleemid – mida ja miks
Kasutatud meetodid – kuidas
Tähtsamad tulemused – milleni välja jõuti
Järeldused – mis uuritust selgub
Võimaluse korral hinnang tehtud uurimusele
( teoreetilise  uurimuse puhul ka eesmärk ja lähenemisnurk, allikabaas)
(M) Meetodikirjeldus
Uurimisobjekt
Uurimisvahendid
Uurimuse kulg etappidena
Ainestiku  analüüsimeetodid
Võrdlus
Vaatlus
Sisuline  kriitika (väline, sisemine)
Statistiline töötlus 
Võrdlev-ajalooline meetod
Prosopograafiline meetod jne
(R) Tulemused
Kas uurimisülesandele on saadud vastus?
Tuua välja  keskne  kasutegur uurimisprobleemide kaupa (muidugi juhul, kui neid oli mitu)
Selles osas on koht  tabelite  ja  skeemide  jaoks (tulemuste esitamise kompaktne viis)
Humanitaarses kirjeldavas töös võib see osa haarata mitu peatükki
(D) Arutelu
Kuidas uurimuses õnnestus probleem lahendada
Milliseid piiranguid tingis uurimismeetod (mida oleks tulnud teha teisiti)
Millist teavet uurimus  lisas  (kas kinnitab hüpoteesi, kas langeb kokku varasemate 
tulemustega jne)
Millisel määral on tulemused üldistatavad
Kuidas tulemusi kasutada  teoorias  ja praktikas
Milliseid edasise uurimise vajadusi tingib
Teaduslik artikkel
Teooria-artikkel: 
olemasoleva(te) teooria(te) edasiarendus
liigendus sõltub teemast
Ülevaateartikkel: 
kokkuvõtlikult teised uurimistulemused
kesksed  suundumused
uurija enese tõlgendus
Uurimisraport ( case   study )
Jälgib IMRD malli
I- Artikli sissejuhatus (I)
Uurimisprobleemi tutvustus, taust,  viide  lahendusteele
Kirjandusülevaade teema jaoks olulistest  uurimustest . Viita selgelt ja kriitiliselt 
küsitavustele ja vastuolulisustele, kuid isikuid solvamata!
Minu uurimise  spetsiifilised  probleemid ja eesmärgid (mida on minul uut küsida)
II- Artikli meetodikirjelduse osa (M)
Kirjeldab uurimisprotsessi nii täpselt, et selle põhjal oleks võimalik  uurimust  uuesti 
sooritada  (näiteks küsitluse või andmete statistilise töötluse metoodika)
arhiiviallikatel rajaneva uurimuse puhul on siin viited, kui hea või halb oli mingi allikas 
teema seisukohalt, mida andis või ei andnud. See ei ole aga mingil juhul loetelu, vaid 
analüüs!
III – Tulemused (R)
Kõigepealt lühidalt peamised tulemused
Seejärel vajalikul määral üksikasju (et järeldused saaksid põhjenduse)
Tabelid  ja skeemid  võivad olla ökonoomne ja näitlik abinõu (vali skeemi tüüp oma 
andmetele sobiv!)
IV – Arutelu (D)
Mida uurimus andis?
Kuidas uurimus aitas alguses püstitatud probleemi lahendada?
Millisteks järeldusteks andis uurimus põhjust ja millist teoreetilist teavet lisas?
Mainida võimalike  vigade  allikaid (ei saanud kätte kõiki materjale, allikate valikuline 
säilivus vms)
Kuidas saab uurimust edasi viia
Tänu
Last but not least
Tänatakse isikud ja asutusi , kes uurimuse valmimisele kaasa aitasid
Tänatakse sponsoreid
Tänapäeval nõutakse sageli viidet sihtfinantseeritavale teemale või grandile, mille raames 
uurimus valmis (see võib olla ka esimesel leheküljel joone all)
Eelretsensioon
Kas uurimus sobib antud väljaandesse?
Kas tegemist on algupärase uurimusega?
Kas uurimismeetodeid on kirjeldatud piisava põhjalikkusega?
Kas uurimismaterjal on piisav järelduste tegemiseks?
Kas tekst on sisule vastavalt loogiline?
Kas struktuur vastab väljaande tavadele?
Kas skeemid ja tabelid on  loogilised  ja vajalikud?
Kas viited ja allikate loetelu on väljaande nõuetele vastavad?
Kas  keeleline  külg on laitmatu?
Näpunäiteid artikli (seminaritöö) kirjutajale
Koosta  kava!
Jälgi, et kavas moodustaksid  pealkirjad  loogilise struktuuri!
Laienda seda kava, kirjutades iga pealkirja järele lühidalt, mida selle alateema all kavatsed 
käsitleda!
Hoia seda kava kogu aeg silme ees (jättes ta näiteks artikli või peatüki algusse)!
Eelkäijate tehtu analüüs juhtigu lugeja Sinu uudse panuseni!
Formuleeri selgelt probleem ja jälgi, et püstitatud küsimus saaks põhjendatud vastuse!
Ära unusta ühegi algmaterjali juurde lisada viidet, nende otsimine hiljem võtab väga palju 
aega!
Eelista võõrsõnale eestikeelset sõna ja erialaterminile üldkeelset väljendit alati, kui see on 
võimalik!
Defineeri täpselt terminid,  mida pead kasutama!
Inimvõimetel on piirid, osalauses ei tohiks olla rohkem kui 6-8 sõna.
Väldi ülipikki liitlauseid
Tüüpvigu vormistuses
Peatükid: 
1920-40, 
linnapead, 
1960-70, 
Asjaajamine
Tekstis: töö on jagatud viieks peatükiks. Teises peatükis räägitakse  Kuust. Viimane 
peatükk on pühendatud tähtedele.  
Diagramm: 25/80/50%
Tabel: 
mina – 60 kg, 
tema – 70 kg, 
meie – 230 kg.
Lõpetuseks
Kirjutamine pole kunagi väga lihtne, seda tasub ette võtta siis, kui tõesti on midagi öelda. 
NUTIKAID KÜSIMUSI, 
KRIITILIST  MEELT  JA 
JÄRJEKINDLUST LÕPUNI VÄLJA VEDADA!

Document Outline

• Slide 1
• Mis teeb tekstist teadusteksti
• Teaduslik meetod
• Võimalikud variandid
• Millest alustada?
• Allikate valik
• Allikakriitika
• Sama sündmuse erinevad kirjeldused
• Sama sündmuse erinevad kirjeldused
• Mille järgi otsustada, kumb on õigem?
• Demagoogia, ajastuomane retoorika
• Kuidas seda edasi anda?
• Olaus Moberg Dünamünde lahingust 1701
• Allikakriitiline lähenemine tekstile:
• Teksti tegelik väärtus
• Allikaloend ja märkmed
• Viitamine ja plagiaat
• Uurimuse põhistruktuur
• (I) Empiirilise uurimuse resümee (teesid)
• (M) Meetodikirjeldus
• (R) Tulemused
• (D) Arutelu
• Teaduslik artikkel
• I- Artikli sissejuhatus (I)
• II- Artikli meetodikirjelduse osa (M)
• III – Tulemused (R)
• IV – Arutelu (D)
• Tänu
• Eelretsensioon
• Näpunäiteid artikli (seminaritöö) kirjutajale
• Tüüpvigu vormistuses
• Lõpetuseks