KOBRASTE UURIMUSTÖÖ (0)

Pärnu Hansagümnaasium
Kaur Paalberg
10. C klass
Kobraste uurimustöö
Referaat
Juhendaja : H. Juust
Pärnu 2012
Sisukord
Sissejuhatus
Uurimustöö on koostatud teadvustamaks, et meiega koos elavad sellised huvitavad ja kadedust tekitavad ning erilisi oskusi ja võimekust näitavad loomad nagu seda on koprad .
Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest . Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist .
F. Jüssi on oma raamatus “Rebasetund” väitnud, et “nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal ei ole ületanud tuhandet ei juhtu nähtavasti midagi erilist, sealt edasi hakkab ilmselt juhtuma, sest see, mida kobras teeb ojasid paisutades ja ulatuslikke alasid üleujutades, ei tarvitse igal pool ja mitte alati ühte langeda põllu- ja metsameeste arvamusega.” (3)
Kuigi 1967 aastast on Eestis kobraste püük lubatud on nende arvukus siiski tublisti suurenenud. Praeguseks on kopraid Eestimaal erinevatel andmetel ligikaudu 6000-7000 isendit erinevatel andmetel. See ületab Jüssi nimetatud arvu mitmekordselt. Muidugi nõustun ma tema arvamusega, sest olen ise näinud metsa, milles mitukümmend hektarit on üleujutatud.
Seega, selle uurimustöö eesmärgiks oli tutvuda laiemalt minu poolt uuritaval alal, Viljandimaa Kõo valla Maalaste küla territooriumil kobraste elutegevusega. Selleks pidasin vajalikuks viia läbi välivaatlusi, et koguda andmeid kobraste elutegevuse laienemise kohta uuritaval alal võrreldes 1996 ja 1997 aastaga.
Pidasin vajalikuks lähemalt uurida, millist kahju tekitavad koprad ümbruskonna ökosüsteemidele? Kumb on olulisem, kas säilitada ökosüsteemid ja püüda koprad kinni või jätta eesõigus kobrastele? Kas ei tuleks hinnata kobraste kasu looduskeskkonna puhastamisele kaasaaitamises suuremaks kui kahju? Milliseks kujuneb kobraste tulevik sellel alal minu nägemuse järgi? Eelpool nimetatud probleemid leiavadki kajastust selles töös.Materjali kogusin, nagu juba eelpool nimetatud välivaatluste käigus ja ühtlasi töötasin läbi uut teabematerjali, mida mida leidsin kobraste kohta.
1. Kobraste elust Eestis.
Oma bioloogilise kuuluvuse alusel kuulub kobras
Klassi: imetajad . Mammalia
Alamklassi: eluspoegijad imetajad. Thera
Seltsi: närilised. Rodenta
Sugukonda: kobraslased. Castoridal
Liiki: euroopa kobras. Castor fiber (6)
Rahvakeeles tuntakse kobrast nime all piiber .
Varajasel ajaloolisel ajal asustas kobras kogu puisniitude ala Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Jõgede luhti mööda levisid nad põhja poole läbi kogu taigavöötme kuni metsatundrani lõuna suunas aga läbi stepivöötme kuni poolkõrbeteni.
Eestist kadus kobras XVIII saj.lõpul. Teda kütiti väärtusliku karusnaha, maitsva liha ja eriti heade raviomadustega kopranõre pärast. Väärtusliku karuslooma kaitseks võeti kasutusele mitameid meetmeid. Eriline tähtsus oli selles tegevuses Voronezi ja Kondo-Sosva riiklike looduskaitsealade moodustamisel. Esimese 25 aasta jooksul lasti endise NL aladel lahti ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt.
1957.aasta sügisel toodi Eestisse kümme esimest kobrast, nad toodi siia Valgevenest ja lasti lahti Jägala jõgikonda. Jänijõelt levisid nad jõgesid pidi laiali.
Umbes samal ajal levisid koprad Eestisse ka looduslikult. 1979.aasta sügisel elutses kopramehe Nikolai Laanetu arvates Eestis umbes 500-600 kobrast. Praeguseks arvatakse Eestis olema ligikaudu 6000 kuni 7000 looma. Viljandimaal on Tõnis Korts pakkunud elama umbes 760 looma. Viimase aastaga on kobraste arv Viljandimaal tohutu kiirusega kasvanud ning väidetavalt on lisandunud varasemale umbes 310 isendit, see on tohutu suur arv ja leidnud kajastust ka ajakirjanduses, sest mõjutab kogu Eesti elanikkonda. Küttimisega pole oluliselt tegeldud, viimase aastaga on tapetud vaid veidi üle 60 kopra . Ilmselt on selle põhjuseks kopra vähene tundmine ja teadmatus , et selle looma liha on väidetavalt väga hea maitsega ja tema nahk väärtuslik.

   Kobraste elutegevusest.
Euroopa kobras on kuni 1,4 m pikk ja kaalub ligi 50 kg. Karvastiku värv varieerub helepruunist kuni mustani. Lapikut saba, mis on ülevalt poolt nagu lömmi löödud katavad sarvsoomused. Tagajäsemed on suurte jalalabadega ja nende varvaste vahel on ujulestad, mis annavad laialisirutatud varvaste korral umbes 70 suuruse sõudepinna. Tagajäsemete teise varba küünis on kahestunud, moodustades nagu omamoodi hargi , mis ilmselt võimaldab loomal harjata oma karvkasukat ja eemaldada ektoparasiite. Töö juures kobras saba ei kasuta, see on ainult toeks käimisel või tasakaalu hoidmiseks lamavate puutüvede vahel ronimiseks. Kobras käib tagajalgadel, ta liigub edasi aeglaselt kuid kindlalt. Saba kasutab kobras vees roolina, vahel ka aeruna ja signaliseerimiseks vee vastu laksutamise abil. Vahel sõidutavad vanemad koprad oma poegi sabal. Ujumisel kasutatakse ainult tagajalgu, esikäpad on väheldased, neid tarvitatakse nagu käsi töötamiseks ja asjade ülesvõtmiseks maast või jooksmiseks jalgadena. Siiski on kobras kuival maal kohmakas ja üsna näotu välimusega.(2;3;6;7;8)
Vees ei tunne, aga kobrast äragi. Temas on kõik kohastunud eluks vees. Kõrvalestad on väikesed ja küünivad vaevu läbi kasuka . Nagu ninasõõrmetelgi, nii on ka kõrvaaval erilised lihased, mis sulgevad selle tugevasti vee all viibimisel. Tihedasti liibuvad ka huuled tagapool punakasoranze lõikehambaid, mis võimaldab loomal ka vee all taimi läbi närida. Tema anaalnäärmed eritavad erilist rasunõret, millega kobras võiab oma karvastikku. (8)
Kopra karvastik on märgumatu. See koosneb väga tihedast ja pehmest aluskarvast, mida katab karmim ja pikem pealiskarv nii tihedalt, et vesi ei suuda sellest läbi tungida . Õhukiht, mis jääb aluskarva vahele kaitseb looma nahka märgumise ja jahtumise eest.
Kopra närimistegevus tekitab imestust. Ta suudab oma võimsate lõikehammastega kuni meetrise läbimõõduga puid langetada. Enamasti rahuldub ta aga märksa peenemate, 10-30 cm läbimõõduga puude mahavõtmisega. 5-7 cm läbimõõduga puu langetab kobras 2 minutiga, kuni 30 cm läbimõõduga puu suudab ta langetada ühe öö jooksul. Jämedama puu juurde pöördub ta tagasi ka järgnevatel öödel. Öödel seetõttu, et koprad töötavad vaid öösel. Puid
langetades seisab kobras tagajalgadel ja toetub esijalgadega vastu tüve. Kopra lõikehammaste jäljed kujutavad endast paralleelseid soonekesi, mis oleksid nagu kumera peitliga tehtud. Närimisel tekkivad laastud on mõnikord 10-12 cm pikkad. (1;3;6;8)
Koprad on monogaamsed. Paarid moodustuvad kogu eluks. Sigivad nad kord aastas. Paaruvad koprad jaanuaris-veebruarus. Tiinus kestab 105-107 päeva.(6) Pesakonnas on 2-5 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad nägijatena ja karvadega kaetult. 1-2 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, 3-nädalastena aga alustavad iseseisvat toitumist taimedest . Noorloomad püsivad kaua vanemate juures, harilikult elatakse perekonniti koos. Pere koosneb täiskasvanute paarist ja nende eelmise ning jooksva aasta järeltulijatest. Alles kolmandal eluaastal saavad noored suguküpseks ja loovad siis omaette perekonna. Selleks ajaks kaaluvad nad juba umbes 16-18 kg.
Emapiimast loobuvad kopralapsed paari kuu vanuselt. (ENE 4kd., 1989)

Uuritava ala asukoht ja kirjeldus .
Mõlemad uuritavad objektid, mida käesolevas töös on käsitletud asuvad Viljandi maakonnas Kõo vallas Maalaste külas.
Esimene uuritav ala asub Arussaare ojal.
Kõo vallas asub Arussaare oja, mis suubub Navesti jõkke, seda Maalaste küla lähedal. Pesakuhila asub suubumiskohast 870m kaugusel. Sealsamas asub ka tamm, mis on mitmekümne hektari suuruste üleujutuste tekitaja . Looduslikult on pesakuhila ümbruses salumets, milles ülekaalus kask , (lepp), haab ja hilisemal ajal tekkinud männinoorendik. (4)
Teine uuritav ala asub küla läheduses oleval kraavil.
Kraav suubub Navesti jõkke nagu eelpool nimetatud ojagi. Kraavi ühele kaldale jääb uudismaa, mida kasutatakse heina-ja karjamaana, teisel kaldal asub salumets, milles ülekaalus kased , kuused, lepad (4). Samuti oli varasemal ajal plaanis luua sinna prügimägi, veidi prahti on sinna isegi veetud, aga seda aastaid tagasi. Kraavilt leidsin pesakuhila alge, st alles ehituse algstaadiumis oleva kuhila. Sellest umbes 550 m allavoolu asub kopratamm, mis on veetaset tõstnud ligikaudu ühe meetri võrra. (Jüssi, 1981)

Kobraste elutegevusest uuritaval alal   aastatel 1996-1998 .
Arussaare ojal asuva kuhilpesaga pole olulisi muutusi toimunud, puid on rohkem söödud ja loomade toiduotsimisteekond läheb üha pikemaks. Puid, mida koprad söövad tuleb neil tuua järjest kaugemalt , sest lähemalolevad on juba söödud. Tõenäoliselt on just sellest pesast levinud koprad lähedal asuvatele ojadele ja kraavidele.
Selle kahe aastaga on koprad tulnud ka teisele uuritavale alale, lähedal asuvale kraavile. Loomad on mööda kraavi langetanud puid isegi mitme kilomeetri pikkuselt . Kraavile on ehitatud tamm, mis on veetaset tõstnud ligi 1 meetri võrra. Tammi juures toimub tihe töö, seda on näha langetatud puudelt. Kuhila on alles madal, aga kerkib iga ööga üha kõrgemaks. On hästi näha kuidas käiakse pesale puid panemas ja ka seda, et pesasse sisenetakse vee alt.
Zooloogid on kindlaks teinud üle 150 taimeliigi , mille erinevaid osi kobras söögiks kasutab. ( )Siiski ei moodusta enamus neist põhiosa tema toidulauast. Suvel on nende toiduks rohttaimed nagu hundinui, pilliroog , angervaks, vesikupp , vesiroos ja ubaleht , mida ka Arussaare ojal rohkelt leidub. Minu vaatluste järgi eelistavad koprad puudest enamasti haabu ja pajusid, aga lepivad ka leppadega. Olen märganud, et nad eelistavad lehtpuid ja neistki jätavad kase suure tõenäosusega välja.
Arussaare ojal on koprad elanud juba ligi10 aastat. Seetõttu võiks nende arvuks pesakuhilas pakkuda ligikaudu 9-10 isendit. Seevastu kraavil elavatele ei julge ma pakkuda rohkem kui vaid 2 looma, kes sel talvel üsnagi tõenäoliselt paarituvad. Kevadel on neid seega kohe hulga rohkem.

Kobraste   elutegevuse mõju ümbritsevatele ökosüsteemidele.
Selle osas toon ära nende alade varasema, nüüdse ja ka oletatava ökosüsteemide kasutuse. Kirjeldan alade hetkeolukorda ja ka varasemat tegevust, esitan võimalusi nende alade edasise tuleviku ja selle muutmise kohta.

Vaadeldavate alade varasemad ökosüsteemid ja nande kasutus.
Arussaare oja käärusid kasutati heinamaadena. Alal, kus praegu on pesa asus looduslik männinoorendik. Männid kasvasid aasta aastalt üha suuremaks. Nii kaugel asuvaid heinamaid ei peetud enm vajalikuks ja ojakäärudesse kasvas võsa. Mitmed aastad ei toimunud seal mingit tegevust.
Kraavid on loodud1970.aastatel vesistele ja seetõttu kasutuseta olnud aladele . Rajati mitmed kraavid, mis suubuvad ühte suuremasse, see viib üleliigse vee Navesti jõkke. Tänu neile kraavidele maad kuivenesid ja sealsetele aladele loodi uudismaa, mis võeti kasutusele karja- ja heinamaadena. Ümberkaudsed metsad kuivenesid samuti. Kõik oli hästi.

Kobraste elutegevuse tagajärjel aset leidnud muutused.
Praeguseks on Arussaare oja käärul paiknenud männinoorendikust alles jäänud vaid kuivanud tüved, mis enam kaua püsti ei seisa . Endistest heinamaadest on saanud võsastikud. Kobraste elutegevuse tulemusena on kümned hektarid metsa üle ujutatud. Hetkel ei toimu sellel alal mingit inimeste poolset majandustegevust.
Kraavi ümbruses olevaid alasid kasutatakse ikka veel karja- ja heinamaadena. Suurele kraavile on asunud elama koprad. Ümberkaudsetes metsades toimub suur majanduslik tegevus, nimelt tegutsevad seal metsamehed. Siiski tundub, et kopraid see eriti ei häiri.

Arvatav alade tulevik.
Arussaare ojal ei tule ilmselt enam suuri muutusi ja ei usu, et inimenegi sinna vahele segab. Tõenäoliselt jääb tamm oma endisele kohale ja kuhu on kobrastelgi minna. Üleujutatud alad ei kuulu eraomandusse ja seetõttu arvan, et mingit majanduslikku tegevust seal toimuma ei hakka.
Kraavil on olukord märksa teistsugune. Ala tulevikul on tõenäoliselt vaid kaks võimalust.
Esiteks: kui inimene ei sekku siis seiskub veejooks kraavides, neisse settib prahti ja juba mõne aasta pärast on sealsed alad taas soostunud ja majandustegevuseks kõlbmatud.
Teiseks: kui inimene sekkub, peab ta sellega kiirustama, sest aasta pärast pole sellest enam olulist abi. Sekkumise korral tuleks kopraasundus viia elama teise kohta või hävitada, viimase võimalustest on juttu peatükis 7. Tamm tuleks lõhkuda ja lasta veel taas joosta mööda tema algset teed. Arvan siiski, et inimene sekkub, sest sellel alal on oma tähtsus kõigil läheduses asuvate inimeste elus ja tulevikus. Kui inimene sekkub loodan, et seda tehakse õiget moodi, sest ma hoolin nendest loomadest ja nende tulevikust . Sekkumise korral tahaksin, et nad saaksid omale uue elukoha, mitte ei leiaks end jahimeeste kätelt, sest kobraste küttimisel on olulisi asju, mida peab järgima, et seda loomaliiki mitte hukule määrata. (Elus loodus, 1983)

Koprad kui   hüdrotehnikud ja vesiehitajad.
Madalavoolulistele jõekestele ehitavad koprad tamme, et tõsta veetaset ja muuta sel moel kättesaadavamaks kaldaid katvat toitu, ehitusmaterjalina kasutavad nad suuri propse, oksi, kive, mulda, muda ja sammalt veekogu põhjast ning murumättaid ja kõikvõimalikku rämpsu, mida leidub kaldail ka inimeste poolt sinna jäetud materjale (loodusliku päritoluga).
Tammid tõstavad veetaset tihti mitmete meetrite võrra. Samuti on need vajalikud veetaseme püsival kõrgusel hoidmiseks. Veetaset reguleeritakse ülejooksuga kopratammides. Oma loomingut kobras lõhkuda ei oska – tammisid mõistab ta vaid kõrgemaks ehitada. Tammi ehitusel osalevad kõik koprapere liikmed. Vajalik materjal parvetatakse jõgepidi kohale. Muda, mulda ja kive tassivad nad, surudes neid esikäppadega vastu rinda ja liikudes kindlalt tagajalgadel, tugev saba toeks.
Huvitav on tõdeda, et koprad ei aseta tammi ehitades oksi ja propse vooluga risti, vaid piki oja, tippudega voolu suunda, mis muudab tammi väga tugevaks ja vastupidavaks. On tamme, mis pidevalt uuendatuna teeninud mitmeid koprapõlvkondi.
Vesi paisutiigis peaaegu ei liigugi, vaid veerohkemal aastaajal esineb tammil ülejooksu. Seetõttu on vesi korralikult setitatud ja puhas. Samuti aitab tamm vett puhastada , sest ülejooksul läbib vesi nagu omamoodi filtri. Tiigis ei rikastu vesi enam hapnikuga ja seetõttu langeb vee hapnikusisaldus . Samuti viitavad uuringud (mis on ajakirjanduses esinenud), et vesi sisaldab rikkalikult kergesti lagunevaid aineid. Talvel kui ülejooksu peaaegu ei esine saavutab vesi paisutiigis happetasakaalu. (9)
Kobraste ehitiste tulemusena tekkiv puhas vesi loob uusi võimalusi teiste, just puhast vett armastavate organismide elutegevuseks.
Kui läheneda kobraste elutegevusele antud piirkonnas puhtlooduslikust aspektist ilmneb, et nad talitlevad tõeliste veepuhastitena. (Laanetu, 1996)

 Kobraste püügivõimalused.
Arvan, et ühel minu poolt uuritaval objektil nimelt Arussaare ojal pole see lähematel aastatel vajalik.
Põhjusteks võiks siinkohal nimetada, et:
selle ala ökosüsteemid ei kuulu eraomandusse
ala loodus on juba liialt hävinud
antud alale tekkivad ökosüsteemid ei leiaks majanduslikku kasutust
ala asub asustatud punktidest suhteliselt kaugel
Seetõttu leian, et kobraste püük või jaht Arussaare ojal pole vajalik. Vastupidiselt teisele alale, kus tuleks minu arvates viia läbi püük, sest muidu hävivad ka selle ala ökosüsteemid.
Kobraste küttimise- ja püügivõimalusi, mis Eestis lubatud on kolm. Need on: tulirelvaga, coniber-tüüpi või sellel põhimõttel töötavate raudadega ning eluspüük. (Külli, 1992)
Kobraste küttimine tulirelvaga.
Kobrast tohib lasta nii jahipüssiga kui ka jahikarabiniga, mis on levinud Soomes. Küttimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusi:
Looma võib tulistada selliselt distantsilt, mille puhul on tagatud vajalik täpsus ja looma kindel surmamine.
Tulistamise hetkel peaks loom asuma madalas vees või sellises kohas, kus lasu järgselt ta ei upuks ega saaks peituda (juhul kui loom ei sure kohe) urgudesse või kaldaalustesse tühikutesse.
Kaldal asuvat looma on soovitav tulistada külgasendis pähe, kaela või rindkere piirkonda ja ujuvat looma pähe, silma ja kõrva vahelisel alal.
Varitsuspaiga valikul tuleb arvestada loomade liikumise traditsioonilisi teid ja tuule suunda.
Kobraste püük raudadega.
Püügiks on lubatud kasutada coniber-tüüpi või sellel põhimõttel töötavaid raudu . Raudade paigaldamisel tuleb arvestada, et neisse ei satuks peale kobraste teised loomad, eelkõige saarmas . Rauad paigaldatakse kohtadesse, kus loomade sattumine neisse on kõige suurema tõenäosusega.
Kobraste eluspüük.
Antud meetod on kasutusel esmajoones loomade püügil nende ümberasustamiseks. See püügiviis on kõige komplitseeritum ja töömahukam, aga ka kõige huvitavam. Eeldab see väga head looma bioloogia ja eluviiside tundmist. Eluspüügi meetod võimaldab ka selektsiooni- valikulist püüki. Püügil on lubatud kasutada ka urukoeri. Püügiks kasutatakse kas kahva , sondi või eluspüügi mõrda. (5)
Mina arvan, et kraavil oleva pesa asukad tuleks paigutada elama mõnele ojale kus nad ei segaks inimesi ja saaks rahus elada või tuleks nad kõik maha lasta. Isiklikult eelistan esimest varianti ja loodan, et kui nende ellu sekkub inimene õigesti ei tule sellest veresauna.
  Kokkuvõte.
1) Kobrast tuntakse juba varajasest ajaloolisest ajast . Eestist kadus ta XVIII saj lõpul. 1957.aastal toodi Jägala jõgikonda 10 uut kobrast, loodusega koos on kobraste arv Eestis kasvanud ligikaudu 7000 isendini.
See loom on üsna inetu välimusga, kaalub ligi 50 kg ja pikkust on tal u 1,4 m. Tal on lüheldlased esijalad ja suured tagajalad, varvaste vahel on ujulestad. Saba on kopral lapiku kujuga ning kaetud sarvsoomustega. Karvkasukas koosneb pikast ja karmist pealiskarvast ning pehmest aluskarvast. Pealiskarv kaitseb looma nahka märgumise ja jahtumise eest. Paaruvad koprad jaanuaris- veebruaris ja 105-107 päeva pärast sünnivad pojad nägijatena ja karvadega kaetult. Koprapojad elavad vanematega koos kuni kolmanda eluaastani, mil saavutavad suguküpsuse ja loovad omaette perekonna.
2)Oma imetlusväärsete oskustega on kobras kogunud paljude inimeste tähelepanu. Ta suudab läbi viia tohutuid ehitusi, tema ehitatud tammid võivad olla mitmeid meetreid kõrged ja samuti tohutult laiad . Elab ta omatehtud kuhilpesas, mida peaaegu võimatu lõhkuda, sest see on ehitatud propsidest, mudast, kividest ja teistest kaldaäärsetest materjalidest, samadest materjalidest on tehtud ka tammid.
3)Tammidel on vett puhastavad omadused. Paisutiigis vesi setitatakse ja tamm kujutab endast omamoodi filtrit , mis aitab kaasa vee puhastamisele. Puhas vesi loob tingimusi teiste, puhast vett armstavate organismide arenguks.
4)Kobraste suurest arvukusest olenemata ei tohi seda liiki meie maal päriselt hävitada, me peame tundma uhkust , et selline imetlusväärne loom on leppinud meie tingimustega ja meil on võimalus jälgida nende elutegevust.
5)Minu poolt uuritaval alal kobraste elutegevuse tagajärjel toimunud muutustest järeldan, et kobraste arvukuse suurenemine toob lähiaastatel kaasa üha uute ökosüsteemide, heina-, karjamaade ja metsade hävimise.
6)Arussaare ojal asuv koprapesa ja tamm tuleks alles jätta, kuna selle ümbruse alasid ei kasutata ja need ökosüsteemid on nagunii hävinud ega kuulu kellelegi.
7)Arussaare ojal asuv tamm kujutab omamoodi filtrit, mis aitab kaasa vee puhastamisele ja omab seetõttu suurt tähtsust looduskeskkonna üldisele seisundile.
8)Arvan, et kasu sellest võiks saada Navesti jõgi, kuhu puhta vee juurdevool võiks soodustada puhast vett vajavate liikide arvukuse tõusu.
9)Kraavil asuv uus pesa tuleks ümbruskonna heina- ja karjamaade pärast ümber asustada või asuda siis koheselt nenede arvukuse piiramisele. Vastasel korral hakkab kobraste tegevus lähiaastatel oluliselt kahjustama inimtegevust sellel alal.
  Kasutatud kirjandus.
Elus loodus. (1983). Tallinn: Valgus.
ENE 4kd. (1989). Tallinn: Valgus.
Arvo, M. (1997). Microsoft Office 97 käsiraamat I. Tallinn: Gensi Tarkvara AS.
Britton, I. (02. 01 2009 . a.). FreeFoto.com. Kasutamise kuupäev: 08. 02 2012. a., allikas Winter Scene in Allendale, Northumberland: http://www.freefoto.com/preview/901-02-8560/Winter-Scene
Jüssi, F. (1981). Rebase tund. Tallinn: Valgus.
Keskküla, R. (2011). Tuul puhus Kihnu randa kümnemeetrised jääkuhjad. Postimees, 1.
Külli, K. (1992). Bioloogia XI klassile. Tallinn: Koolibri.
Laanetu, N. (1996). Kobraste loendus ja püük. Tallinn: Infotrükk.
Langer, M. (2000). Excel 2000. Tallinn: KOGE .
Leis, T. (28. 01 2011. a.). Villa rikkumine tõi trahvi. Linnaleht, lk 04.
Kasustatud on ka Internetis leiduvaid materjale.